Nii nagu mõni aasta tagasi ilmunud „Kaka ja kevad”, sisaldab ka „Karneval ja kartulisalat” Andrus Kivirähki Tähekeses ilmunud jutukesi. Tark padi ja õiglane tolmuimeja, hiir, kes soovis saada kuldkalaks, ning verivorst, kes unistas sõprusest piparkookidega, maias arvuti ja jubedad barbid, lendavad trussikud ja hambavalu käes vaevlev lohe – need on vaid mõned raamatu tegelased. Ja nagu ikka, lisavad Kivirähki juttudele väärtust Heiki Ernitsa lahedad pildid.
Andrus Kivirähk is an Estonian journalist, playwright and novelist. His writing style can be called self-mocking and sarcastic with dark humour. His best known work "Rehepapp ehk November", a.k.a. "Rehepapp", has been translated to Finnish and Norwegian. "Mees, kes teadis ussisõnu", a bestseller in Estonia, so popular that a board-game was based on it, has been translated to English as "The Man Who Spoke Snakish". These books, as well as his other historical-themed works such as "Ivan Orava mälestused" and "Kalevipoeg" resonated strongly with contemporary Estonian society.
Kivirähk is also the author of the children's book "Leiutajateküla Lotte" and its sequels, and wrote the screenplay for the cartoon based on it.
Andrus Kivirähk works as a journalist, and is married with 3 children.
Title in English: The Carnival and a Potato Salad. It's a funny book with very unusual characters: a button that lost her boy, a patch of dust that became a crown for an ant queen, and a boy who pretended to be a bullfinch to eat a potato salad. Because of their peculiarities, stories stay in mind for a long time; that was the author's intent, I guess.
The next book by the same author, Andrus Kivirähk, is called 'Poo and spring.' Quite a catchy name :)
I read the book to my 9-year-old son, and he discussed it with me. The language is very simple, thus suitable for beginners in Estonian.
Mīlīgi stāstiņi par dažādām tēmām. Lielai daļai no tiem ir negaidīts risinājums un pārsteiguma elements. Man visvairāk prātā palika stāstiņi "Tantīte un ceriņš", jo šim tāda paralēle ar karantīnu un pandēmijas laiku, ka daudz ko var redzēt tikai caur logu, "Baltais krekls un karuselis", jo dzīve ir jābauda katru dienu, "Kā pūķim zobus ārstēja".
Manā vārdu krājumā ir jaunums - "bērnišķīgs sirreālisms", kas lieliski der Kivirehka asprātīgo, lietišķi sirsnīgo (bez sīrupaina salduma) un trāpīgo - un neuzkrītoši pamācošo ("Briesmīgās bārbijas") - etīžu kolekcijai. Mērķauditorija lasa no vāka līdz vākam, un tad vēlreiz sāk no sākuma.
Kādu dienu Sanders ieradās bērnudārzā ar zupas kausu. /../ - Man zupas kausa ir žēl, - atbildēja Sanders. - Uz bērnudārzu parasti nes rotaļlietas, katru dienu bērni tās ņem gultā, bet zupas kauss dienām karājas skapī. Vakar es uzmetu aci kausam, un tas izskatījās tik nelaimīgs... Zupas kausu nekad neizved laukā, nesamīļo... Viņam dzīve ir tik garlaicīga! -
Midagi neis lugudes on, sest need meeldivad nii mulle ning samas ka lapsed kuulvad väga suure huviga. Tuleb loota, et kirjanik lastelugusid veelgi kirjutaks.
Autoru un viņa rakstības stilu iepazinām ar “Kaka un pavasaris” un autora jaunākais stāstu krājums “Karnevāls un kartupeļu salāti” daudz neatšķiras no pirmā - tikpat jautri, kolorīti un absolūti neticami un nerāli autora fantāzijas augļi, kur atdzīvojas putekļsūcējs, kas dodas pārmācīt krokodilu, putekļu kumšķis, kas meklē savu īsto vietu pasaulē, uzplaukst kastaņa un zīles draudzība, no bezdarbības apveļas dzēšgumija, spilvens kļūst par matemātikas skolotāju un vēl, un vēl.
Es apbrīnoju, kā autors spēj to visu iztēloties - sajūta ir tāda, ka šie visi ir bērna iztēles augļu un tieši tādēļ maniem puišiem (6 un 4 gadi) ļoti patika - smējās, juta līdzi un gaidīja katru vakaru, lai izlasītu vismaz divus stāstus.
Iesaku šo grāmatu, jo, manuprāt, tā lieliski palīdz attīstīt bērnu fantāziju un uzturēt ticību brīnumiem, kā arī katrā stāstā pavisam neuzkrītoši, bet bērniem saprotami ir iekļauts kāds pamācošs vēstījums. Bērniem arī ļoti patika ilustrācijas.
Bērnu mīļākie stāsti “Tantīte un ceriņš”, “Taisnīgais putekļsūcējs”, “Gudrais spilvens” un “Resnā dzēšgumija”. Man visjaukākas stāsts ar brīnišķīgu vēstījumu šķita “Putekļu kumšķis un dēkas”.
Need jutukesed polnud küll halvad, aga võib-olla oma lühiduse tõttu jäi minu jaoks midagi puudu. Samas vaadates lapse perspektiivist, siis on kindlasti paraja pikkusega ning lugedes sealt mõnda juttu oma väiksele õele, siis tundub, et lastele sellised naljalood sobivad küll. Siin kohal on väga huvitav muidugi jälgida, kuidas lapsed naljadest aru saavad. Millised osad jutust on kui naljad ja mida päriselt võetakse.
Atkal jau lieliski, humora pilni stāstiņi. Mūsu favorīti par Malles tanti - bērnudārza auklīti, kas izrādās ir robots, kas cep ābolu plātsmaizes, un par futbolbumbu, kas gribēja nevis spēlēt futbolu, bet spēlēties "mājās".
Peale "Kaka ja kevadet" lootsin, et midagi sarnast tuleb ja ei pidanud pettuma. Poiss, kes muutis ennast leevikeseks, muri, kes sõi vanaema ära ja pärast ta välja munes jne. Absurdimeeter oli 99%, aga samas, äkki polegi seda elu vaja nii tõsiselt võtta :D.
Man patīk, ka stāsti ir nebēdnīgi, nesaldi, sparīgi, neprognozējami un bērni klausās ar lielu interesi. Grāmatu arī nopirku, lai Anna varētu pārlasīt visu no sākuma :)
Raamat oli väga tore.Jutud olid natuke lühikesed aga ikkagi huumoririkkad.Kuna see raamat ei ole väga paks siis ise olen lukkenud seda päris mittu korda.
Pelēns, kurš grib kļūt par zelta zivtiņu, spilvens, kas māca matemātiku, dators, kurš pieprasa ievārījumu, poga, kas pazaudēja zēnu, un vēl daudz citu neticamu stāstu.
FB lugemisväljakutse 20. teema: raamat autorilt, keda oled reaalselt kohanud, näiteks käinud mõnel ta raamatuesitlusel, näinud tänaval vms. Olen käinud mitmel üritusel, kus Andrus Kivirähk kohtub lugejatega. Need kohtumised on alati väga mõnusad olnud ja sama mõnusad on ka Kivirähu (laste)raamatud. "Karneval ja kartulisalat" on väike jutukogumik, mis on mõeldud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. See muidugi ei tähenda, et teised seda raamatut lugeda ei võiks. Jutud on südamlikud ja enamasti väikese õpetliku ivaga: ole hea teiste vastu, õppida on tore jne. Omaette väärtuseks on raamatu kujundus. Illustraator on Heiki Ernits, kelle pildid on nauditavalt rõõmsad ja vahel ka väikeste vimkadega. Soovitan! :)
Esimene Kivirähki lasteramat, mida olen lugenud ja pean tõdema, et tema lood väikestele inimetele sobivad sama hästi ka natuke suurematele. Lood olid väga humoorikad ning eraldi vajavad mainimist ka pildid, mis olid tõeliselt ilusad ning huvitavalt seotud pärismaailmaga (nt karumsi kohuke ja mesikäpa komm).