„Võõraid on lihtsam armastada“ viib lugeja argipäevaselt tuttavasse maailma, millest ollakse harjunud mööda tuhisema. Või hoopiski läbi tuhisema? Ses maailmas rulluvad lennukalt lahti kummaliste tegelaste olmemured ja hingerõõmud. Loo kangelased on justkui täiesti tavalised tööinimesed, kelle eludes on läinud midagi veidi üle vindi. Mõnikord päris palju. Ometi ühendab neid kõiki värvilise niidina soov uskuda armastusse. Otse kapitalismi südames. Siin-seal haaravad lugeja kaasa lustakad sefiirikeerud, embav muusika või kuldsed kaktused ja uudishimulik meel saab rännata eritahulistes sfäärides. Ees ootavad helged kohtumised, humoorikad seigad ja heatahtlik satiir, mis tuletab meelde, kui totralt vahva on inimeseks olemise kogemus. Vanusest hoolimata.
"Olen elanud nii, nagu elukarussell täies ulatuses ette näeb. Hing tuleb kogemustest kortsu kogeda, mu poiss!" Lk.15 "Vanaisa ütles ikka, et kui tuju läheb tummiseks ja mõtted on nii kleepuvad, et jäävad juustesse kinni nagu marjamaitseline näts, tasub teha tassike melissiteed." Lk. 30 "Ahnus ei olnud seni ühtegi südant päris rikkaks teinud." Lk. 59 "... elu lükkab südamest sündivatele soovidele tihtipeale õla alla." Lk.63 "Haletsustatt ummistas ninasõõrmeid ja teki all hakkas kiiresti umbne, noormehe pärast ulgumine oli võrdlemisi palav ettevõtmine." Lk. 79 "Naine, kes on seest sama ilus kui väljast, on jumalik meistriteos." Lk. 85 "... enamik sõdu toimub inimese hinges, ja kes sellega hakkama ei saa, läheb kaklema väljapoole." Lk.90 "Julgus olla elus elu lõpuni, vaat see on kirg!" Lk. 106 "Nauding voolas proua Pagari kõhuvoltidel kui slaalomisõidu kuldmedalist." Lk.116 "Uudishimu on esimene samm seikluseni." Lk.131 "Naise hing on kohe selline kentsakas - me oleme nõus lahkelt vastu võtma iga teise valu. Alles küpsemisega tuleb mõistmine, et me talume elu ka kõiki päästmata. Kõiki kandmata." Lk.140 "Jõuga võid sa saada võimu, aga mitte austust, ja kui uskumatult rahutuks teeb seest tühi võim." Lk.142 "Eks armastus olegi müstiline kontrastide duett." Lk.147 "... on väga inimlik luua teistest pinnapealseid meelepetteid, sest nii on ohutum ja ei pea oma südant lõpuni avama. Võõraid on lihtsam armastada!" Lk. 172
Mulle pole kunagi pähe tulnud mõelda, kuidas suures kaubanduskeskuses kulissidetagune elu toimib. Samas on ju loogiline, et erinevate poodide müüjad üksteist tunnevad ja suhtlevad. Liisi Õunapuu on seda mõtet edasi arendanud ja tulemuseks ongi käesolev raamat. Loo keskmes on armastus ja kui ma midagi õppisin, siis seda, eelkõige tuleb iseennast armastada ja aktsepteerida, just sellisena nagu sa oled. Tegelased on värvikirevad ja natuke üle võlli, aga seda meeldejäävamad. See pesupoetädi oma puuviljavõrdlustega polnud kindlasti mu lemmik, kuid täiesti unustumatu. Soovitan soojalt, kui teile pole veel ette juhtunud. Mulle oli kirjaniku nimi küll tuttav, aga teosed võõrad. Kui saan, loen ta kirjutatut kindlasti veel.
3,5. Ma ei teagi, mis seekord puudu jäi. Mind vist häiris, et tegeleasi oli liiga palju. Mõni tundus olevat nii ebaoluline, et ei andnud loole mingit lisaväärtust. Vähemalt mitte minu silmis. Lisaks tekitas minus korduvalt segadust, et kus miski pood asus. Mõnes kohas jäi mulje, et kõik on ühel korrusel, siis äkki selgus, et tuli sõota hoopis mingile teisele korrusele. Ühesõnaga paras segadus. Imelik oli minu jaoks ka Mooni käitumine, kui ta Tomi poest välja viskas - põhimõtteliselt võõras inimene, klient, välja visata. Minu arust ei olnud olukorras ka midagi sellist, et peaks nii hullusti reageerima. Aga lugeda oli siiski tore :)
Nii nauditavalt lopsakas keelekasutus, põnevad tegelaskujud ja mõnus kulgemine, et kohe raske oli lugeda. Ühest küljest nagu tahaks teada, mis edasi saab, aga samas ei raatsi lugeda, sest nii saab ju raamat läbi. Ootan pikisilmi järgmist teost. Kestvad ovatsioonid!