Oma sünnipäeval teeb Linda endalegi ootamatult kingituse hoopis abikaasale. Selleks on ettepanek kuulutada nende veerandsajandit kestnud abielu lõppenuks. Tunnistamata endale, et see on viimane, mida ta tegelikult tahab.
Kuidas eksisteerida edasi, kui “meie” on korraga kadunud ning alles on jäänud vaid “mina”, keda õigupoolest ei tunnegi? Mida teha, kui tulevik näib sõltuvat kõigist teistest, kuid mitte sinust? Keda usaldada, kui lähimateks sõpradeks on korraga su enda enesehaletsus, süütunne ja ebakindlus?
Endine abikaasa liigub oma eluga jõudsalt edasi, täiskasvanud lapsed elavad välismaal, saamatu vend tekitab probleeme, veider naabrimees jälgib …
“Kui tuled, ära koputa” on uue raamatusarja esimene teos.
See raamat jäi mulle kuidagi naha alla just selle vaikse rahutusega. Midagi suurt justkui ei plahvata, aga kogu aeg on tunne, et inimesed elavad poole sõna ja poole südamega. Päris eluline värk.