Elizabeth töötab raamatupoes ja on algaja lastekirjanik. Ta elab kenas väikeses majas koos elukaaslase ja väikese tütrega, pealtnäha oleks tema elus kõik just nagu hästi. Vaid väga vähesed teavad, mis tegelikult toimub. Elizabeth aina unistab päevast, mil ta ükskord oma elukaaslase maha jätab ja koos tütrega uut elu alustab. Juba aastaid ei ühenda teda mehega enam miski peale lapse ja ühise elukoha. Aga kuidas minna lahku, kui raha kogu aeg napib? Ja kui veel mees alatasa torkab, et „sa ei suuda ju lapsele üksi mingit normaalset elu pakkuda!“
„Võib-olla ühel päeval“ on realistlik lugu sellest, miks mõnikord võib keerulisest suhtest lahkumine aastaid aega võtta, millised hirmud, kõhklused ja kahtlused võivad ohvrit kammitseda ning vana elu juures kinni hoida. Samas jagub siia romaani ka helgust, positiivsust ja lootust sellest, et kõik unistused võivad ükskord teoks saada, kui ise nende nimel võitlemast ei väsi.
Raamatu tagakaanele sai minu poolt selline kommentaar: "Valus, aga hästi tabatud julgustav vaimset vägivalda sisaldavast suhtest väljumise teekond, mis on kahjuks paljude naiste igapäevane reaalsus."
Seega on see lugu minu jaoks teekond vabanemiseni ning toob välja mõtlemiskohad ja teemad, millega liiga paljud meie seast üksi vaikuses tegelevad. Kindlasti on see raamat abiks paljudele, kel sarnased mured, kuid samal ajal heaks valgustuseks paljudele, kes ei tea, et ka nii saab elada.