Εκείνοι οι ουρανοί

by Bernardo Atxaga, Στράτος Ιωαννίδης (Translator)

Ήταν μια γυναίκα τριάντα εφτά χρονών, που είχε περάσει το τελευταίο κομμάτι της ζωής της στη φυλακή". Έτσι αρχίζει το "Εκείνοι οι ουρανοί". Η ηρωίδα, έχοντας μόλις αποφυλακιστεί, επιστρέφει με το λεωφορείο στο Μπιλμπάο. Από εκεί κι ύστερα παρακολουθούμε ένα ταξίδι που είναι συγχρόνως πραγματικό, συναισθηματικό και νοητικό.

Στη διάρκεια ενός περιορισμένου χρόνου και μέσα σε έναν κλειστό χώρο, ο αναγνώστης έχει την ευκαιρία να κάνει μαζί με την πρωταγωνίστρια μια διαδρομή που δεν επιδέχεται στάσεις, μια περιπλάνηση ανάμεσα σε φωνές και όνειρα. Δεν υπάρχει καλύτερη μεταφορική απόδοση της ζωής από το ταξίδι. Πάντοτε από κάπου ερχόμαστε και κάπου πηγαίνουμε. Στην περίπτωση αυτή, ακόμα και τα όνειρα αποτελούν κομμάτι της διαδρομής, είτε γιατί γεννιούνται από το παρελθόν είτε επειδή αντικατοπτρίζουν τις σφοδρές επιθυμίες του μέλλοντος.

Genres: Fiction, Spanish Literature, Spain, Contemporary

164 pages, Paperback

First published January 1, 1995

About the author

Bernardo Atxaga (Joseba Irazu Garmendia, Asteasu, Guipúzcoa, 1951) belongs to the young group of Basque writers that began publishing in his mother language, Euskara, in the Seventies. Graduated in Economics for the Bilbao University, he later studied Philosophy at the University of Barcelona.

His first short story, Ziutateaz was published in 1976 and his first book of poetry Etiopia in 1978. Both works received the National Critics Prize for the best works in the Basque language.

He cultivates most genres: poetry, radio, cinema scriptwriting, theatre, children's books, articles, short stories... His national –and soon after international– recognition arrived with Obabakoak (1988) which, among other prizes, was awarded the National Literature Prize 1989 and that has been translated into more than twenty languages.

Many of his poems have also been translated into other languages and published by prestigious magazines such as Jahbuch der Lyrik, 1993, Die horen, 1995, Lichtungen, 1997 (Germany), Lyrikklubbss bibliotek, 1993 (Sweden), Vuelta, 1990 (Mexico), Linea d'ombra, 1992 (Italy) and others.

Reviews

[Adam McPhee · Rating 2 out of 5]

A big cigarette book. One even becomes a weapon. A woman gets released from prison after a four year stint on terrorism charges for helping the Basque ETA or some splinter group. The novel is about her bus ride home to Bilbao. She meets a nun, a sick woman, and some undercover cops who aren't done with her. The prose is good and there's a lot of talk about poetry, but I don't know what it added up to, if anything. A short, brisk read. I assume I found out about the author through Mark Kurlansky's Basque book.

Does anyone know if this is real? “There’s no need to shout. Just give me time to light a cigarette.”
She didn’t know what the filter of a cigarette was made of, but, thanks to a self-defence course she had taken when she was a student, she did know that if you lit it and worked it into a point with your fingers it became a sharp weapon, like a bradawl made of black glass.
She retrieved her packet of cigarettes and took one out. They were Havanos, the only kind she could find in the dive where they had drunk their last beer the night before.
“You’ve lit the wrong end! I can smell it from here!” said the man, lying down on the bed.
“You’re right,” she replied while she sharpened the point. She burned her fingers slightly, but she felt no pain.
After a few seconds, she felt the base of the filter. The material had become completely crystallized. It now formed a sharp point. Holding the weapon between her index finger and her thumb, she hurled herself on the bed.
The man let out a howl when she lunged at him with the filter and drew a line across his belly; he tried to beat her off with his fists. But the two cuts that followed the first – in parallel, from his penis to his throat and from his throat back down to his penis – stopped him in his tracks. Maddened by pain, terrified by the blood pouring from his wounds and beginning to stain the sheets, he fled from the room, not out into the street, since he was naked, but to some other part of the hotel.

[Abril Camino · Rating 3 out of 5]

Esperaba más. Me ha gustado la historia y el planteamiento, pero el desarrollo me ha dejado algo fría. Suelen gustarme las novelas cortas, pero esta se me ha hecho cortísima e insuficiente.

[Argos · Rating 5 out of 5]

Atxaga'dan bir güzel kitap daha. Bask Ülkesi'ndeki terör örgütlerinden birisine mensup bir kadının 4 yıllık hapis cezasını tamamladıktan sonra özgürlüğe ayak attığı ilk gün ve sonrasını şiirsi bir dille anlatıyor. Çok arzu edilen özgürlüğe kavuşmak kolay olmuyor.

[Ilona Oeselg-Tigasing · Rating 5 out of 5]

Läks hinge, keeleliselt nauditav.

[Helin Puksand · Rating 4 out of 5]

Raamat Baski vabadusvõitlusest: 37aastane naine vabaneb vanglast ja asub bussiga koduteele. Näiliselt on bussis suvalised inimesed, kuid siis selgub, et osa neist on tegelikult politseinikud. Kuidas sellises olukorras edasi liikuda? Usun, et naisena on edasiliikumine raskem kui meestel, sest maailm meie ümber on ikka üsna meestekeskne - paljud asjad, mille puhul meeste juures vaadatakse läbi sõrmede või isegi kiidetakse heaks, saavad naistel edasises elus takistuseks.

[elo kaalep]

järelsõna tuleb loomingu raamatukogude puhul ikka esimesena lugeda. kui baski terroristidest midagi ei tea, ei pruugi pool aega midagi aru saada.

[Emma Lotta · Rating 3 out of 5]

Kummaline raamat. Midagi Atxaga lakoonilises stiilis võlus mind kohemaid, samal ajal aga oli pidevalt kergelt piinlik tunne, justkui loeks teksti kõige algelisemat versiooni. Samas kirjutab Merilin Kotta järelsõnas, et hispaaniakeelses versioonis on kirjeldused rikkalikumad, tõlkijad on midagi juurde pannud, samas kui baskikeelne originaaltekst ongi stiililt napp. Üldse soovitan põhjalikku ja head järelsõna enne lugeda, väga-väga huvitav sissevaade Baskimaa 20. sajandi poliitilisse olukorda ja Atxgata paigutusse tolles vastuolulises kultuuriruumis.

[Aslıhan Çelik Tufan · Rating 4 out of 5]

Özgürlükten mahrum olmak bir insana verilebilecek en büyük sayılı cezadan biri bence.

Kitapta da özgürlüğünü ilmek ilmek bekleyen bir kadının hikayesini okuyoruz.

Akıcı, etkileyici ve güzel.

Okumaya değer.

[Lauri Laanisto · Rating 3 out of 5]

Muidu igati laheda tegevustikuga romaan (nii seda määratletakse, kuigi ma ei tea, kas ta nüüd päris romaani mõõtu välja annab, nii sisu kui vormi poolest...) - kogu asi toimub ühe bussisõidu vältel. Umbes siis nagu üks päev Ivan Denissovitšil Põhja-Hispaanias. Võrdlus on siin meelega selline, sest peategelane just vabaneb Barcelonas vanglast ja sõidab bussiga tagasi kodukanti, Baskimaale. No mina ei tea... see baskide ETA-värk ja kogu see vastupanuliikumine... ma kuidagi ei saa sellega ühele lainele. Ja ma ei saa isegi aru, miks. Iirlaste samaaegne ja samalaadne vastupanuvõitlus - sellele ma nagu saan pihta. Aga see baskide värk. Libiseb mööda külge maha, hane seljast rääkimata. Alati on neis baski-asjades mingi tegelaste sisemine pingestatus, mis on mu jaoks alati liiga sarnane tavalise kriminaali paranoiale. See võtab üle ja varjutab täiesti enda alla need algpõhjused, ja jääb lihtsalt konspiratiivsusest piiratud enesekuvand, mis ei lase kusagile hargneda. Seepärast ei kipu karakterid arenema, ja ka tegevustik on alati jube limiteeritud omaenese määratud kasti. Sellest kirjutas see eelmine baski tüüp, kelle raamatut sai LRis loetud - kuidas lausa terve rahvas on kuidagi iseenese poolt sisse piiratud tänu sellele vastupanuliikumisele. Ja noh, ega nad pole ju ainsad - meil siin kõrval 100+ miljonit inimest on permanentses ohvriseisundis, kuigi erinevalt baskidest vajavad nad tegutsemiseks kõrgemalt poolt juhiseid. Baskid jälle tegutsevad äärmusliku autonoomsuse printsiibil, täiesti vastandlikult. Aga mõjub ikka tervele kultuuriruumile üsna pärssivalt... Ühesõnaga, raamat edenes küll, aga sisu ei tahtnud kuidagi pärale jõuda. Kuigi oli küll huvitavat - näiteks, kuidas nii politseinikud kui ka nunnad jäid otsekui ühtemoodi süsteemivälisteks tegelasteks, kelle tegutsemapanevad jõud ei olnud kummalgi puhul justkui maiseid, või vähemalt mitte formaalsed ja riiklikud. Aga tervikuna selle teksti nihestatus minuni ei ulatunud. Olen liiga sügaval all... ei ulatu nende taevasteni kuidagi...

[Alberto González Ortiz · Rating 5 out of 5]

Se quejan de que es un libro sin historia. Yo la veo en cada palabra, en cada movimiento de la protagonista. Es tan real que asusta. Tan cierto que abruma (El amargo despertar).

[Merle · Rating 3 out of 5]

Selline on siis Hispaania ja baskimaa ajalugu! Heldust küll!

Vangla jälg inimmõistusele ja -tunnetele. Lohutuse leidmine armastusest, sõprusest, luulest ja raamatutest.

[Tiiu · Rating 4 out of 5]

Ainult vilksatus, mis tekitab huvi baskidest ja ETAst rohkem lugeda - tõeline isutekitaja. Just sain soojaks kui raamat saigi läbi...

[Malcolm · Rating 4 out of 5]

Set over one night, on a bus journey from Barcelona to Bilbao Irene, an amnestied participant in the Basque armed struggle for independence, but with her reputation for reliability compromised by having been amnestied, reflects on participation, relationships, time in prison, and does her best to manage engagement with the others on the bus. Atxaga uses the flashback technique well – sometimes in dreams, sometimes in conversation, sometimes in quiet reflection, with each form taking a different dynamic from affectionate memories of cell-mates to bitter dreams of apparent betrayal and denigration by men in the movement.

He also grants gender dynamics and relations a central role in key aspects of the story – with support and solidarity from the least expected of sources, and manipulative men who play almost to archetype, while still managing to destabilise those forms. This means that a lot goes on for a story in which not very much happens – that is, a woman gets on a bus, has some conversations but for the most part keeps to herself, and the journey ends at its destination. Atxaga’s skill is in building narrative tension, releasing snippets of information, and only granting us insight to developments as Irene learns of them – effectively keeping her the central figure of the story even as her agency waxes and wanes.

Elegantly told, beautifully written (and all power to the translator there also), this story of uncertainty, dislocation, rupture from all that was known (there’s nothing more isolated that an unreliable activist in a clandestine network), is left open ended, but with an option of redemption in world of women. All in all, then, this is a gorgeous tale of a moment of forced change both despite and because of that perceived unreliability. It’s very literary, and thoroughly engaging. Quite a treat.

[Lucas · Rating 3 out of 5]

cómo shove en Bilbo

[Tõnis Hallaste · Rating 3 out of 5]

Sündmustik pole kuigi huvitav, samas raamat suht tegevuspõhine. Natuke põdemist vangipõlve järel, mõningad huvitavad mõtted üksindusest ja vangielust, paar unenäostseeni (polnud ka hirmus originaalitsevad pöörased alateadvusemängud, tänu jumalale, aga seda enam kuidagi tavaline värk).

Sellest on tehtud ka film. Mis üllatas, aga hea lavastaja korral, miks ka mitte.

[Andrew McDougall · Rating 4 out of 5]

I came to this, like many others, I imagine, after reading the similarly themed 'The Lone Man' by the same author and was not disappointed. This offering is less intense but every bit as enjoyable, and a rich literary experience. The bulk of the narrative takes place on the protagonist's bus journey from Barcelona to Bilbao following her release from prison where she had spent almost four years for terrorism-related charges. Her story unfolds through dream sequences and conversations with other passengers. We are given glimpses into her past and see her concerns for the present and future as she emerges into the world, indelibly marked by her incarceration.

[Peter Herrmann · Rating 3 out of 5]

Bit of a puzzle. Engrossing, but cannot say why. All I can say is that it is a short novel, ostensibly about a bus trip to Bilbao (Basque country), of a woman just released from prison for terrorism (or association with terrorists). She meets a few interesting - and not so interesting - people on the bus, has a few dreams - recounted - while dozing, and reads selections from several writers and poets (eg Emily Dickinson). She is a strong personality and intelligent. But I can't penetrate the symbolism of this tale.

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

Ühe reisi lugu, mis ise reisil kulgedes täitsa paslik lugemisvara olevat tundus (lisaks ma lihtsalt armastan LR-i saledat formaati). Peategelase bussireis, kus kulgetakse vanglast vabanenuna kodusele Baskimaale, on muidugi mitmekihilisema tähendusega. Ühelt poolt füüsiline buss pimedas öös kihutamas, teisalt reis iseenda mälestustesse ja mälupiltidesse. Taustaks baskide vabadusvõitlus, mille olemust tõlkija lõppsõna mõnusalt avab.

[Ilotuule · Rating 3 out of 5]

ohtrate kirjanduslike intertekstidega bussisõit. vanglast vabanenud baskimaa naise unistus vabadusest. oli huvitav

[Garazi Sastre · Rating 2 out of 5]

Prescindible. No he conseguido entrar en la historia en ningún momento. Si bien la idea podría tocar muchos matices, se queda en nada.

[Felix Martin · Rating 3 out of 5]

He decidido leer esta novela de Atxaga seguidamente de Un hombre solo por el hecho de que en ambos libros el autor vasco aborda el tema del terrorismo de ETA y sus consecuencias personales, no ya en el conjunto de la sociedad, sino en un plano un poco más personal, poniendo el foco donde casi nunca se ha puesto: en los propios terroristas. Es valiente, muy valiente, esta forma de tratar un tema controvertido que siempre, sea cual sea el enfoque o el resultado, levantará ampollas y no dejará indiferente.

En esta ocasión Atxaga se centra en la figura de una etarra liberada de la cárcel, arrepentida, que decide volver a Bilbao, a su casa, en busca de su vida anterior, sabiendo ya de ante mano que no la encontrará. El problema es que tampoco es capaz de saber si lo que encontrará le permitirá llevar una vida tranquila sabiendo cómo es la sociedad vasca a la que pretende reincorporarse. Para unos traidora, para otros siempre sospechosa, para unos pocos una simple mujer arrepentida que busca un lugar en el mundo para vivir una vida tranquila en el que el pasado no sea más que una página más en el libro de la vida. Atxaga utiliza a esta mujer terrorista arrepentida para profundizar en el alma humana, en los anhelos de libertad personal y en la imposibilidad de en la sociedad actual quedar aislado de todo y simplemente vivir nuestra propia vida.

[Kaj Roihio]

Pienoisromaanien lukeminen on välillä kovin tyydyttävää. Lyhyt kertomus ei tavallisesti ole kovinkaan monimutkainen, toki poikkeuksiakin on, ja minimalistinen kerronta vielä korostaa rajallisuutta.
Bernardo Atxaga on tietääkseni ensimmäinen lukemani baskikirjailija eikä kynänjäljessä oli pienintäkään valittamisen aihetta. Tuolla taivaalla kertoo yksinkertaisesti vankilasta juuri vapautuneen naisen linja-automatkasta kotikaupunkiinsa. Tarina ei ole tyystin vailla tapahtumia, mutta hyvin rauhallinen aivan kuten kyyti puolityhjässä bussissa pitkin öistä moottoritietä voi olla.
Mutta menneisyys on yllättäen hypännyt samaan bussiin eikä kaikki ole niin helppoa kuin luulisi. Vanhat asiat eivät jätä rauhaan sen enempää kuin uudetkaan eikä perillä voi olla lainkaan liian nopeasti.
Atxaga kirjoittaa hyvin. Hänellä on seesteinen ja jokseenkin etäinen tyyli, tapahtumat esitetään selkeästi eikä henkilöhahmoja sekoita toisiinsa. Tosin niitä on rajoitetusti, mikä on vain hyvä ratkaisu. Vaikea sanoa, kenelle Tuolla taivaalla olisi aivan erityisesti. Ehkäpä lähinnä vain kirjallisuuden ystäville, niille, jotka arvostavat huolellisesti rakennettuja tarinoita. Ei tämä mikään elämää suurempi teos ole, pikemminkin päinvastoin., mutta vakuuttava taidonnäyte.

[Christiane · Rating 2 out of 5]

Este libro es corto, minimalista, está escrito en un estilo muy seco y no me enganchó en absoluto.

Lo poco que sabemos de la protagonista es que pasó cuatro años en la cárcel por haber sido miembro de una organización terrorista vasca, que fue puesta en libertad supuestamente por arrepentimiento y que su novio, también terrorista, había sido asesinado. Lo que hay de trama se desarrolla en un viaje en autobús de Barcelona a su Bilbao natal y el lector es testigo de sus recuerdos, pensamientos, sueños, temores, encuentros con otros pasajeros y dos policías.

Sin saber nada de su familia, de sus razones para aliarse a la lucha armada, de su relación con su novio, de lo pactado con la policía etc. es difícil sentir empatía con la protagonista e interesarse por su futuro.

[Vehka Kurjenmiekka · Rating 4 out of 5]

Tämäpä oli ihana! En ollut kuullutkaan koko kirjasta aiemmin, mutta sitäkin enemmän ilahduin, kun tarina tempaisi mukaansa. Irene on kiehtova päähenkilö, jonka puolesta jännittää koko bussimatkan ajan, ja hänen kohtalonsa tuntuu koskettavalta. Kirjan jännite säilyy alusta loppuun ja kokonaisuus kehittyy auki kauniisti. Pidin paljon tarinaan kudotuista runo- ja tekstilainauksista, jotka rytmittivät kerrontaa ja toivat Irenen hahmoon syvyyttä.

Mestariteos.

[Heidi · Rating 4 out of 5]

Liiga kiiresti möödus see unenäoline bussisõit Barcelonast Bilbaosse nunnade, politseinike, vanglast vabanenud ETA naisterroristi jt bussireisijate seltskonnas.

I never saw a wild thing
sorry for itself
A small bird will drop frozen dead from a bough
without ever having felt sorry of itself /D.H Lawrence, Self pity/

[Lucía Ribes · Rating 2 out of 5]

Después de pasar 4 años en la cárcel, Irene coge un autobus de vuelta a Bilbao, su ciudad natal.
Durante el trayecto, un viaje entre el sueño y la realidad, Irene recuerda vivencias que nos ayudan a comprender el por qué de su situación.

La soledad, el amor, la libertad, son temas principales en el libro.

Muy fácil de leer.

[Maia · Rating 3 out of 5]

strong atmosphere and made me think and realise about being in prison, worth reading. Very short and not much happens but it's good. Now more interested in catalan fiction. Bought after trying by accidental kindle sample, if their sample interests you this book will please you

[Clara · Rating 3 out of 5]

Mejora al final pero meh

[Gema · Rating 3 out of 5]

Me estaba gustando mucho hasta casi el final, en que los diálogos se han vuelto totalmente moralizantes.

[Triinu · Rating 3 out of 5]

Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...