Süda Kroon Peegel : valik luuletusi

by Guillaume Apollinaire, Paul-Eerik Rummo (Translator), Triinu Tamm (Translator)

Guillaume Apollinaire (1880–1918) oli prantsuse luuletaja, XX sajandi alguse Pariisi avangardi võtmefiguur, kes tutvustas sündivaid kunstisuundi, sõnastas visioone, asutas ajakirju ja viis inimesi kokku. Ta jäi oma luules truuks klassikalise haridusega omandatud põhimõtetele, ent oli kujundikeeles nii moodne ja otsinguline, kui veel olla sai, käies lõputu huviga läbi kõik valdkonnad, kus parasjagu midagi värsket toimus.

Siit valikkogust leiab nii Apollinaire’i noorpõlveluulet, armastuslaule, pilte linnaelust, rindeluuletusi, kuulsaid piktogramme kui ka prohvetlikke sõnumisi. Luuletustele järgneb lühikeseks jäänud elu lõpuperioodil ette kantud manifest „Uus vaim ja luuletajad“, kus ta sõnastab nägemuse kunstnike rollist maailma kujundamisel.

Raamatut saadab koostaja ja tõlkija Paul-Eerik Rummo järelsõna selle „vahetu kaasaja häälestuse veenvaima esindaja“ elust ja loomingust.

Genres: Poetry

108 pages, Paperback

Published June 11, 2026

About the author

Italian-French poet Guillaume Apollinaire, originally Wilhelm Apollinaris de Kostrowitzky, led figures in avant-garde literary and artistic circles.

A Polish mother bore Wilhelm Albert Włodzimierz Apolinary Kostrowicki, this known writer and critic.

People credit him among the foremost of the early 20th century with coining the word surrealism and with writing Les Mamelles de Tirésias (1917), the play of the earliest works, so described and later used as the basis for an opera in 1947.

https://en.wikipedia.org/wiki/Guillau...

Reviews

[Gammakiirgus]

mulle vist meeldis rummo saateks osa koige rohkem

[Peeter Talvistu]

Mul juba esimese kolmandiku peal oli probleem: kas on luule kesine, tõlge kehv või ei saa mina asjast aru. Tegelikult on ma arvan viga selles, et see on valik-kogu, mitte ühe Apollinaire'i luulekogu täielik tõlge (pigem tahaks siis, et oleks tõlgitud "Kalligrammid" ma arvan, kuigi ka hilisem Lou'le pühendatud tekstide kogumik oleks hea). Samas, nagu mõistan, eesti keeles enamasti täielikke üksikkogude tõlkeid ei tehtagi.

Nende kaante vahel on siis neli erinevat asja: Apollinaire'i varasemad luuletused (kogumikust "Alkoholid" peamiselt), siis sõja-aegsed ja luuletus-kui-pilt luuletused, siis (ma ütleks siiski eraldi) Lou'le pühendatud tekstid ning kõige lõpuks manifestatiivne "Uus vaim ja luuletajad". Viimane tekst oli kahtlemata vaja eesti keelde ära tõlkida. Ka kaevikuluulel on kindlasti oluline koht meie tõlkes ja meie keerulises ajas (need on samas ka vägagi loetavad). Kuid kõige varasem on minu arust siiski suhteliselt loetamatu. Eeldatavasti on sellel kaks põhjust: esiteks tõlge ei toimi ja teiseks vajaks me nende lugemiseks kommenteeritumat väljaannet. Jah, raamatu lõpus on üksikute nimede tutvustus, kuid sellest ei piisa. Ja ilma seletuseta jäävad need read sageli meie ees hermeetiliselt suletuks.

Ma saan aru, et Rummo väidab, et valik-kogu põhjuseks on vajadus näha/lugeda Apollinaire'i tervikuna, sest vaid siis (väidetavalt) mõistaks me, et tema erinevuste sees peitub loogika ja teatav järjepidevus. Aga mina seda vähemalt siit ei leia. On teatav ühenduskoht algusaegade ja sõja viimase aasta vahel (teatav kultuurne luulelisus), kuid kõige vahedamaks jääb siiski rindel või vähemalt lahingutegevuse ajal kirjutatu, mis muust eristub. Ja noh, ma pole veendunud, et see kogu oleks siiski niiiiiivõrd hästi tõlgitud. Aga ei viitsi ka võrrelda ja ega ma ka keelt nii palju ei oska. Vahest on oluline siiski viidata sellele, et Rummo vajas oma tööks esmast toortõlget...

Sügis

Udus astumas üks rangjalg talumees
Ja tema härg ka tuhmil tüminal
Kehvad küladki kõik sügisudu ees

Mees minnes omaette laulab üminal
Üht lookest truuduseta armastajast
Murtud südamest ja kellestki kes pettis

Oh sügis sügis Surm saand võitu suveajast
Udus astumas kaks halli siluetti

[Karu]

Alguses oli väga raske, kasutasin isegi vahepeal ChatGPT-d, et ta aitaks mõista.
Hiljem kui tuli rohkem sõjaaegset luulet, oli juba kergem lugeda/mõista.
Nüüd kui olen läbi lugenud, siis üldtunne on hea, oli väga omamoodi ja olen rahul, et läbi pusisin. Ta ongi tuntud kui oma raskete luuletuste poolest ning tuleb lugeda aeglaselt ja mõelda mis tunde see luuletus mulle jättis (mitte koguaeg otsida mida mingi sõna võis tähendada). Müts maha tõlkija ees! Ei kujuta ette mis pähkel võis neid luuletusi tõlkides olla...

[Andres "Ande" Jakovlev]

Lugedes tekkis mul mitu korda mõte, justkui ei oleks luuletused pärit sama autori sulest. Niivõrd erinevad olid nad sisult, vormilt kui ka keelekasutuselt. Seda enam, et valdavalt oli ka tõlgete autor sama.

Ja tundub, et ma polnud ainuke - sama mõte toodi välja ka järelsõnas.

Üldiselt aga mulle pigem ei meeldinud. Ilmselt peab nende luuletuste mõistmiseks luulest veidi rohkem teadma. Hetkel jäid minu jaoks natuke nagu suvalisteks heietusteks.

[Ilona Oeselg-Tigasing]

Enim kõnetasid (esimese maailma)sõja luuletused.

näiteks lk 73 luuletus "Õppus"

Tolmused pikast teest
Rühkisid ajapikku
Neli noort suurtükimeest
Tagala-alevikku

Vaatasid avarat välja
Kummalgi pool oma rada
Tegematagi välja
Kõmakaist selja taga

Ei rääkind ajast mis ees
Ikka vaid olnud päevist
See oli nende askees
Õppimaks surmasaamist

[Piret Peensoo]

Sain alles piktogrammideni jõudes aru, et Apollinaire'i luulet tuleb lugeda valju häälega, mitte mõttes endamisi. Nii ärkab luule tõeliselt ellu. Ilmselt teen mingil hetkel korduslugemise. Järelsõna läbitöötamine (palju uusi inimesi) käis mul natuke üle jõu.