„Marukarske” on Juha Vuorise „Joomahullu päevaraamatu” kultussarja kauaoodatud kuues osa. Juha ja Sirpa täiskasvanuks saanud järeltulijad lahkuvad kodupesast ning kipuvad Helsingi tänavail taksorooli keerava Juha kiilale pealaele halle juuksekarvu kasvatama. Kui saatuse karm käsi haarab meie antikangelasel natist kinni ja tarib vastu sipleva Juha tagasi Kalliosse Vaasankatule, on ta sunnitud omaenda laste puuritud uksesilma kaudu otse ähmasesse joobepõrgusse kiikama. Ta saab karmi meeldetuletuse, et mineviku kummitused võivad iga hetk ootamatul viisil tagasi tulla ning oma lapsi ei saa lõputult kaitsta – isegi mitte jõuga. Samal ajal vaevavad Juhat aina enam vananemisega seotud hirmud, justkui endisel joomahullul muud teha polekski. Õnneks seisavad ka vastutuules tema kõrval mõnevõrra viltused tugisambad: loomade õiguste eest sõtta tõtanud Mikael ning Juha väikest kohvikut pidav Kristian. Mis võiks sellise seltskonnaga üldse valesti minna?
Täytyy sanoa, että hetkeen ei ole näin erikoista kirjaa tullut luettua. Osaahan Vuorinen kirjoittaa, mutta tässä tapauksessa laadusta voidaan olla ehkä montaa mieltä. Kirja on ihan ok, huonompiakin on luettu.
Kuuntelin äänikirjana Vuorisen lukemana. Aluksi totesin olevani kasvanut yli juoppiksista, kun jatkuva synonyymisanailu vain ärsytti, mutta juonen edettyä kirjakokemus olikin niin leppoisa, että olisin kuunnellut pidempäänkin.
On their prime time this series was hilarious, for sometime since last book I've read. This new one just did not deliver the same way. His writing is funny and very colourful like no others. But also with books repetitive nature also the delight of writing wore off.