Pimeda mehe aiad

by Kaur Riismaa, Angelika Schneider (Illustreerija)

Käesolev romaan on seni luuletajana tuntud Kaur Riismaa (1986) esimene pikem proosateos. See on impressionistlik vaade eludele ja hingedesse läbi klaaskuuli, mis kapriisselt värvib, suurendab, mahendab vaatenurka.
Kaur Riismaa debüteeris 2011. aastal luulekoguga „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“, (kirjastus Jumalikud Ilmutused). 2014. aastal ilmunud luulekogude „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“ eest sai ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Romaan „Pimeda mehe aiad“ pälvis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel esikoha.

224 pages, Hardcover

First published January 1, 2015

About the author

Kaur Riismaa on eesti luuletaja (Kirjanike Liidu liige 2012.aastast), näitekirjanik, dramaturg ning näitleja.

Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes'i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi, osaledes mõlema kooli teatrites näitleja ja dramaturgi ning hiljem ka juhendajana. Ta on lõpetanud ka Tartu Lastekunstikooli. Kooli ajal avaldas Riismaa tekste kirjandusportaalides KLOAAK ja Poogen, mislaadne tegevus on kokku võetud intervjuus Poogen.ee häälekandjale Poogna Kratt.

Aastail 2005–2010 õppis Riismaa Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat, kuuludes Tartu Üliõpilasteatri koosseisu ja lõpetades Drakadeemia esimese lennu Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel 2009. aastal äramärgitud tööga "Tulvavesi vaatama", mida näidendivõistluse žürii esimees Toomas Kall pidas "lugemistekstina ülimalt nauditavaks". Tema näidendi "M.P.T.T. ehk Mida Polnudki Tarvis Tõestada" lavastasid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti tudengid 2010. aasta kevadel. Samal aastal asus Riismaa õppima dramaturgiat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis Tiit Ojasoo kursusel.

2012. aasta kirjandusfestivalil HeadRead lavastas Riismaa kabaree-etenduse eesti meesluulest ehk macho-luule õhtu "Viimased halvad mehed", Vanamõisa Seltsimaja tarbeks kirjutas ta suvelavastuse "Vanamõisa legendid" ning 'suvise detektiivlavastuse' "Pulm" etendamiseks Õisu mõisas Viljandimaal koos Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega MTÜ Kultuur Aitab Hingata korraldamisel.

Teatris "Ugala" saab autori esimeseks tööks dramaturgina Terry Pratchett'i «Õed nõiduses» koos lavastaja Sander Pukiga detsembris 2012.

Debüteerimine ajakirjas Vikerkaar pälvis Luuleaasta 2010 gallupis hindamist kui "erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne. Ka paistab ta oma eakaaslaste seast silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu. Need kaks on vägagi defitsiitsed omadused noorte luuletajate seas. Tema nime tasub lähiaastatel silmas pidada." Samas toonis hinnangu leiab ka Loomingu aastaülevaatest, kus tema tekste hinnatakse kui "2010. aasta positiivsemaid üllatusi, ja seda just väljapoole suunatud ja uuriva luuletajapilgu tõttu. Riismaa huvitub aktiivselt teistest (ka tundmatuist) inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, ja selle poolest on tegu erandliku nähtusega meie noorluules: inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu".

Kaur Riismaa esikkogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" sügisel 2011 kirjastuselt Jumalikud Ilmutused esitati nii Kultuurkapitali kirjanduspreemiale kui Betti Alveri debüüdipreemiale ning autor nimetati Eesti Ekspressi tulevikutäheks. Kriitikute arvates "üllatab (kogu) oma mahukuse, sisukuse ja stiiliküpsusega" ja et kirjutajal on potentsiaali "saamaks suureks eepiliseks kirjanikuks, kes käsitleb suuri, sajanditepikkuseid teemaplokke – olemaks Jaan Kross, Mats Traat või Ene Mihkelson".

Sama äratundmiseni on jõudnud muudki arvajad, et "noore autori esikkogu on tõeline avastus, võrratult sümpaatne elamus...On tunda matstraadilikku münti, paljud tekstid, küll pikemad ja arutlevamad, kui luule kohta sobib nii öelda, meenutavad nii pealkirjade kui ka sisu poolest "Harala elulugusid". Kirjutaja tekstide lähedust Mats Traadi Harala-sarja ja ka Hando Runneliga on märgatud rohkemgi, "erinevate kõnelejate väljajoonistamise keerulist kunsti" rõhutades. Märkamata pole jäänud, et "luulekogu läbiv mure keele ja rahvuse püsimise pärast on seotud eelnevalt vaadeldud väljarännete ning teistsuguse elukorralduse pealetungiga. Olgu siis tegemist pealesunnitud või vabatahtliku lõimumisega võõrasse kultuuri. Sõja hirmus kodumaalt põgenemine, küüditamine või lihtsalt soov lahkuda jõuavad Riismaa luuletustes samuti lugejateni". Ajakirja Vikerkaar tavapärases Kirjandusaasta 2012 gallupis pälvis see kogu üheksast kriitikust kuue eelistuse, näiteks jõulises sõnastuses "Parim debüütraamat”.

Reviews

[Paul Raud · Rating 5 out of 5]

„Pimeda mehe aiad“ võitis eelmise aasta Tänapäeva romaanivõistlusel I koha. Ja täie õigusega. Erinevalt „Pühamäest“ on see romaan palju romaanilisem ning proosakirjanik Riismaa on siinkohal täiel määral välja lastud.
„Pimeda mehe aiad“ räägib härra Koist, mehest, kes suudab tungida inimeste, eelkõige mälestustega inimeste pähe ja seal asju sättida nii nagu ise tahab. Nagu ütleb Naine: „Minu mees tahab saada massööriks! Luulemassööriks! Prouakestelausujaks!“ (lk 79). Lugu hüpleb sujuvalt pensionil, end Adamiks nimetava, härra Koi vanaduspõlve rännakute ning Koi ja Naise kooselu vahet. Härra Koi vaatleb läbi klaaskuulikese maailma ja meenutab, samas kui noor Koi põeb töötuse ja Naise hakkajalikuse pärast. Üks mõtleb sellest, mis oli ja teine mõtleb, kas midagi üldse tuleb. Ja tuleb, sest miski peab ju neid kahte Koid ühendama. Tuleb pikalt ja vaevaliselt, aga kui see lõpuks kohal on, siis: „See, mis ma salamisi soovinud olin, tema iseseisvus, muutus nii intensiivseks, et oli selge – loom tuleb puurist välja lasta ning mingu otsigu saaki.“ (lk 144)... https://kkaktus.wordpress.com/2016/03...

[Loona · Rating 4 out of 5]

Ei saanudki lõpuks täpselt aru, mis juhtus... aga ei tunnegi, et peaks saama. Väga abstraktne ja ajas hüppav, kuid mulle meeldivadki sellised raamatud, kui on hästi kirjutatud. Panevad mõtlema. Võib-olla polnud kohustuslikuks kirjanduseks parim valik, sest kokkuvõtte kirjutamine tuleb üks pähkel küll, aga olen õnnelik, et lugesin.

[Tõnis Hallaste · Rating 4 out of 5]

Meeldisid maagilised käigud inimeste mälestuste maailmadesse ja kohenduste tegemine neis. Härra Koi ootamatu geniaalsus selles. Üldse ootamatu geniaalsus.

[Ene Sepp · Rating 2 out of 5]

Jah... see oli okei... Peab tunnistama, et raamatu algus venis mul ikka tohutult ja ei suutnud kaasa haarata ja lehekülgi neelama panna. Kõige põnevamad hetked olid minu jaoks need, kui mainiti Lindaud ja Bodenseed. Naistegelase vaatepunktist kirjutatu oli see osa juba, kus lugemisrütm tekkis ja lugesin isuga.

Muidugi võib küsida et miks. Auhinnatud teos ju, teiste arvustusi vaadates ka nn tavainimeste, mitte ainult žürii poolt. Aga ehk on minu jaoks liiga romantiline ja liiga kauniskeelne. Nii et kuigi teema oli huvitav ja raamat hästi kirjutatud, siis teist korda vist lugema ei kipuks. Äkki 10 aasta pärast.

[Lüüli Suuk · Rating 4 out of 5]

"Vaadata minevikku on nagu kõndida selg ees. Sa näed kõike, mis su elus on juhtunud, aga komistad varem või hiljem tuleviku otsa."

Raamat jutustab loo nii härra Koi kui tema naise vaatenurgast. Kaur Riismaa poolt kirja pandud naise versioon sümpatiseeris isegi rohkem.

[Ingrid Tamm · Rating 5 out of 5]

nutikas, mõnusalt irooniline, mõtekas ja südanlõhestav!

[Gautsho]

Väga hea, ka keset suurt väsimust tegi meele erksaks.