Joonista valgus. See on kõige uue algus

by Lea Dali Lion

"Lea Dali Lioni raamatus „Joonista valgus“ on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevustest ja samal ajal toimuvatest vaimsetest õppetundidest ning kogemustest nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

Lea kirjutas selle raamatu ise, sest kolm eelmist katset kahelt kirjastuselt ei olnud universumi poolt määratud teoks saama. „Mulle anti ülevaltpoolt mõista, et pean raamatu ise kirjutama nii, nagu mina tunnen, et on õige. Nii ma siis alustasingi selle kirjapanemist teadmata, et minu elu kisub kohe varsti pööraselt huvitavaks. Justkui selleks, et raamat ikka piisavalt põnev tuleks. Minuga on juhtunud uskumatuid lugusid ja osa neist on põimitud ka sellesse raamatusse. Pärast seda, kui andsin avalikkusele teada, et olen põdenud haigust nimega vähk ja läbi teinud nii keemiaravi, operatsiooni kui kiiritusravi, hakkasin suurel hulgal kirju saama. Iga kirja taga seisis keegi õnnetu, kel parasjagu mõni raske haigus või muu talumatu mure. Kuna mind oli ainult üks, hädalisi aga palju, sain varsti aru, et kõigile neile eraldi pole mul võimalik vastata. Seega panin raamatusse kirja ka kogu informatsiooni, kuidas mina end aitama õppisin ja milliseid tehnikaid kasutasin. Mis aga minu jaoks selles raamatus kõige tähtsam on? Ma proovin iseenda najal näidata, et igal olukorral on mitu erinevat nägu ja meil endal on alati võimalus valida, milliste nägudega olukordi me oma elus näha soovime. Et ka valu võib ilus olla, kui me teda päriselt tundma õpime. Ja et maailm on geniaalselt üles ehitatud ja töötab tervikuna kui õlitatult. Meil ei jää üle muud kui protsessi ilu nautida.“

„Joonista valgus“ on ka Lea laul, mis on talle erilise tähtsusega. Tal oli seljataga kaheksakuune raviprotsess ning ta polnud ammu midagi loonud. Ja siis ühel ööl see tuli... „Lõpetasin viie paiku hommikul, just siis, kui kurjus magab. Tõmbasin demo Ipod´i, et koos selle kauni lauluga, klapid peas, voodisse ronida ja uinuda.“

248 pages, Hardcover

First published January 1, 2015

Reviews

[Tuhkatriin · Rating 3 out of 5]

Olin päris pikka aega raamatukogus järjekorras, aga see tasus end ära, kuna nii õnnestus edukalt vältida järjekordse raamatu kojusoetamist, mida ma teist korda vaevalt enam loeks.
Mitte et mul "Joonista valguse" vastu midagi olnud oleks- ladusalt kirjutatud, sisukas, siiras tundunud raamat, meeldis täitsa hästi.
Arvatavasti nõudis julgust taolise isikliku tekstiga avalikkuse ette tulla, sest kohati lausa ulmelisena tundunud seigad tingivad osa inimeste seas kahtlemata kahemõttelisel ilmel meelekoha koputamise. Minu oma kolleegid nimetasid teda "ärapööranuks". Meil on ju kombeks kõik teistsugune kohe maatasa teha- mida me uskuda ei suuda, kuna pole ise kogenud, seda muidugi ei olegi olemas. Ja sageli ei usalda me ju ka iseenda kogemusi, arvame, et meeled petavad mingil põhjusel või saime valesti aru.
Ma arvan, et Lea avaldas selle raamatu osaliselt missioonitundest, et toetada neid inimesi, kellel tema läbielatust abi võiks olla ning see on igati lugupidamist vääriv motiiv.
Meil pole mingit õigust maha teha või kahtluse alla seada oma ligimeste kogemust, eriti kui neil on sellest abi olnud. Kui kellegi jaoks miski toimib, siis tema jaoks on see reaalne. Teiste jaoks ei pruugi see täpselt niisugusena olemas olla, järelikult neil on jälle teistsugune reaalsus. On hea teada, et põhimõtteliselt on võimalik tavareaalsusest erinevas tegelikkuses elamine, kus toimuv on niisama käegakatsutav kui kõik muugi (või sama illusoorne...). On vaja vaid uskuda ja märgata ning avatud olla. Just siin peitubki paraku peamine raskus.

[Gerda Parkja · Rating 5 out of 5]

See raamat oli hoopis teistsugune, kui ma algul arvasin. Mul on see juba eelmise aastast olemas, aga millegipärast hakkasin seda alles nüüd lugema.
Lea kirjutajana on hoopis teisest puust, kui keegi teine, keda varem lugenud olen. Teda justkui ei huvitakski need reeglid, mis tavaliselt kõikidel kirjanikel ees on. Ei ole siin konkreetseid peatükke, näiteks. Ja loo struktuuri ka mitte sest lugu vibab muudkui ühele poole, siis teisele, siis tagasi sinna kust asi alguse sai. Vahel seda lausa nii, et on veidi raske aru saada, mis siis nüüd täpselt juhtus.

Lisaks tundsin vahel ka seda, et oli natuke raske haakuda tema mõtete ja väärtushinnangutega. Aga see ongi okei, sest ei pea ju ühegi inimesega kogu aeg sama meelt olema. Siiski oli ka omajagu, mis ühtis, ja see mis erines, oli siiski omal moel huvitav ja õpetas mulle palju.

Mõned kohad raamatust, eriti need, mis haigusest ja eriti kemoteraapiast rääkisid polnud just kõige kergem lugemine. Samas polnudki see nii määratud ma arvan. Ja isegi, kui vahepeal pidin natuke pressima, et ennast loos edasi saada, oli see lõppkokkuvõttes seda väärt. Seda eriti, et raamatu lõpp oli väga ilus.

Siiski ei saa ma öelda, et see raamat on kõigile. Mulle ilmselgelt sobiks, aga kujutan ette, et päris paljusid on see mitme koha pealt kukalt kratsima pannud. Seda eriti, kuna juttu on maailmast, millega kõik tuttavad ei ole. Aga mis teha - sellist raamatut, mis kõigile sobiks, ei ole lihtsalt võimalik teha. Seda eriti tervise ja spirituaalsuse teemadel, kus arvamused tihti lahku lähevad. Samas on mul ikkagi hea meel, et Lea selle raamatu kirjutas ja mina seda omajagu aastaid hiljem lugeda sain. Aitäh, Lea!

[Maire Forsel · Rating 2 out of 5]

Vähihaigetele, kes on alles keemiaravi ootel, seda raamatut ei soovita, kuna Lea kogemus on liiga ekstreemne ja erandlik ja võib niigi raskes olukorras inimese ära ehmatada. Kui omal paar keemiaravi kätte saadud, siis võib juba lugeda. Tervetele see raamat ohtu ei kujuta :)
Kiidan ladusat eesti keelt ja suurepärast toimetajat - suutsin märgata vaid üht komaviga :)

[Christine Römer · Rating 5 out of 5]

Väga ladusalt kirjutatud Raamat ja huvitav lugemine. Tuli läbi Lea elunägemus, tugevus, positiivsus ja sisemine rahu ja need köik möjusid tänapäevases kontekstis värskendavalt. Keemiaravi kirjeldused mind jällegi väga ei ehmatanud. Meeldis ka see, et pärast vähi seljatamist oli oluline osa raamatus ka sellele järgnenud muutunud Lea muusikal, improvisatsioonil. Nöustun eelkirjutajaga, et vahepeal oli seltskonnakroonikalik ja see ongi ainus miinus. Kokkuvötvalt, mulle tundus raamat aus ja südamest kirjutatud.

[Signe · Rating 5 out of 5]

Teemad nagu energiate liikumine ja liigutamine ei ole just sellised, mille vastu ma huvi tunneks, mõistaks või isegi tahaks mõista, pigem jääb ikka kaugeks ja võõraks. Küll aga oli see kogemus kirja pandud nii ilusti, selgelt, ehedalt ja ausalt, et väga hea oli lugeda. Tema kogemusena mõistan justkui hästi, enda eluga ja arusaamaga maailma toimimisest on seda aga raske kokku panna.

[Harri T · Rating 4 out of 5]

Vähiga võitlemine pole kindlasti lihtne ja sellest see raamat suuresti räägib. Aga ka usust, energeetikast, mäekristallidest ja paljust muust. Kohati isegi veidi liiga pikalt räägib Lea oma raviprotseduuridest, kuid kogu raamatu kirja stiil on mõnusalt loetav. Teistmoodi raamat, tuleb sellesse nii ka suhtuda.

[Katrin Li · Rating 4 out of 5]

See on ühe inimese teekond vähiga võitlemisel. Kõigi teekond selle haigusega on erinevad, aga eranditult kõik on rasked. Lea lugu oli väga inspireeriv, kuidas ta oma leitud tööriistu kasutab, et energiat ja jõudu saada. Kui ei teaks, arvaks, et tegu on fantaasiamaailma looga pahade vaimudega võitlemisest, mida oli põnev lugeda. Teisalt pakkus huvi ka kogu see protseduuriline osa.

[Leelo · Rating 5 out of 5]

Aitäh Sulle armas Lea, et oma kogemuse kirja panid ja seda nii ladusalt teha oskasid 😊
Väga inspireeriv lugu!

[Helerin · Rating 5 out of 5]

See on kõige uue algus tõepoolest

[Kätlin Kuldmaa · Rating 4 out of 5]

Siiras. Positiivne.

[Krista Tooming · Rating 5 out of 5]

Hästi kirja pandud raamat. Hoolimata raskest sisust väga positiivne.

[Marge Kähr · Rating 4 out of 5]

Soe lugemine , isegi kui #nõiavärki# ei usu .

[KristiinaT · Rating 5 out of 5]

Algus ei meeldinud, keskpaik pani kahtlema, et miks ma loen, kuid siis kuidagi hakkas teema paeluma ja huvi tärkas ning lõpuks oli kahju, et otsa sai.

[Kit · Rating 3 out of 5]

Lugesin töö juures kahe päevaga läbi, sest inimesi polnud ja muud teha ka eriti mitte. Päris ladusalt kirjutatud, natuke seltskonnakroonika stiilis, kahjuks, aga arvestades tingimusi - mida muud võikski oodata. Ravikirjelduste tõttu ei soovitaks küll lugeda ühelgi vähihaigel, võib halvasti mõjuda. Ma ei oskagi öelda, kas mul on hea meel, et seda lugesin või kahetsen, sest "once you see it, it can't be unseen"... Pigem kahetsen. Aga keda seltskonnakroonika huvitab ja kes ise haige ei ole - lugege terviseks! :)

[Helen · Rating 3 out of 5]

Kuigi ma ei ole just suuremat sorti esoteerikahuviline, oli see raamat ikkagi minu jaoks inspireeriv ja õpetlik. Lea on väga vapper ja hea eeskuju. Ta kirjutab siiralt ja ladusalt - lugeda oli väga mõnus. Kohati kippus isegi päris õudseks ja raske oli magama minna!

Rasketest teemadest hoolimata on see raamat helge.