What do you think?
Rate this book
Puber Leaks
Alles wat je altijd wilde weten over je puber, maar waarop je nooit een fatsoenlijk antwoord kreeg
Het puberbrein is een groot raadsel en de puberwereld haast ondoordringbaar. Ouders worden helemaal gek van hun puberkind omdat ze niet weten wat er in hem of haar omgaat. Maar leg alle boeken van sociologen, therapeuten en andere betweters over pubers en opvoeden opzij, want nu is het de beurt aan Paul Bühre: vijftien jaar oud en ervaringsdeskundige. Bühre schrijft over gamen, groepsdynamiek op het schoolplein, onderbroekenmode, leraren en wat daar allemaal aan mankeert, (foute) meisjeskleding en verliefd zijn in tijden van internet. En natuurlijk schrijft hij ook over ouders, die steeds zo hun best doen, maar altijd weer de plank misslaan.
Het puberbrein is een groot raadsel en de puberwereld haast ondoordringbaar. Ouders worden helemaal gek van hun puberkind omdat ze niet weten wat er in hem of haar omgaat. Maar leg alle boeken van sociologen, therapeuten en andere betweters over pubers en opvoeden opzij, want nu is het de beurt aan Paul Bühre: vijftien jaar oud en ervaringsdeskundige. Bühre schrijft over gamen, groepsdynamiek op het schoolplein, onderbroekenmode, leraren en wat daar allemaal aan mankeert, (foute) meisjeskleding en verliefd zijn in tijden van internet. En natuurlijk schrijft hij ook over ouders, die steeds zo hun best doen, maar altijd weer de plank misslaan.
192 pages, Paperback
First published June 1, 2015
7 people are currently reading
42 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 22 of 22 reviews
October 15, 2015
Een boek over pubers, geschreven door een echte ervaringsdeskundige, namelijk de vijftienjarige Paul! Lees hier mijn recensie over dit leuke, informatieve en hilarische boek:
http://nerdygeekyfanboy.com/recensie/...
http://nerdygeekyfanboy.com/recensie/...
July 24, 2016
Beschwerden darüber, dass keine großen Geheimnisse oder Neuigkeiten enthüllt wurden kann ich nicht verstehen. So wie der Autor selbst in seinem Buch sagt ist man auch in dem Alter selbst nur ein Mensch. Man wird nicht plötzlich zu einer seltsamen außerirdischen Form, auch wenn es Außenstehenden vielleicht manchmal so vorkommt.
Also, bitte einfach mal an die eigene Teenager Zeit zurück denken!
Also, bitte einfach mal an die eigene Teenager Zeit zurück denken!
September 9, 2020
See on üks raamat, mille sain juba päris mitu aastat tagasi juhuslikult, kui võitsin mingisuguse raamatuloosi. Nagu näha, jäi raamat mul aga kapinurka seisma ning sealt avastasin ma selle alles nüüd, kui ükspäev kapilt tolmu hakkasin pühkima. Tõsiasi on, et tolmu oleks ma vanalt kapilt võinud võtta varem, aga ka see, et raamatu enda oleksin pidanud hoopis varem läbi lugema. Siis oleks see mulle ehk hoopis rohkem kasu toonud.
Raamat on kirjutatud ühe 15-aastase saksa poisi poolt, kes räägib teismelise seisukohalt, mis tunne on olla teismeline ning kuidas neid (pigem mitte) kasvatada. Raamat on jagatud mitmete alateemade järgi osadeks, milles autor kirjutab muu seas näiteks teismeliste muusikast, riietest, grupidünaamikast, vabast ajast ja ka suhetest. See ei ole mingil juhul tavaline „kasvatusraamat" nagu neid poelettidel näha võib, murelikud lapsevanemad piinlikkusega neid sealt kaasa haarates. See on raamat, mida võib lugeda uhkusega ja täiesti avalikult, kuna pole mingi teismeea ammu selja taha jätnud taadi ettekirjutus noorukitele või nende vanematele, vaid hoopis noore poisi enda vaatepilt ja arvamus asjast, mis on igati asjakohane ja mõistlik.
Kui oleksin seda raamatut lugenud siis, kui ise alles hullus puberteedivaevas vintsklesin, oleksin raamatust ehk tõesti ka palju abi saanud. Seda eelkõige minapildi ja enese väärtustamise julgustamiseks, kuna poiss oskab kõigest rääkida läbi mõnusa huumoriprisma, mis temasugustele noortele kindlasti peale läheb. Noortele raamatu lugemist soodustav on ka see, et telliskivi mõõtudest jääb teosel kõvasti puudu ning samuti sisaldab see palju joonistusi ning koomikseid. Sõnakasutus on otse loomulikult väga noortepärane ja kaasahaarav, mistõttu lugemine läheb lausa lennates.
Nüüd, juba puberteedieast napilt välja jõudnuna, leidsin raamatu samuti üsna nauditava olevat, kuid seda hoopis teises võtmes. Raamat pakkus mulle palju äratundmisrõõmu ja piinlikke mälestusi, mille peale vastavalt muigasin või häbenedes pead vangutasin. Samuti haaras mind aga kergendus - mina üksi ei olnudki niisugune totu ja uhkeldaja, teised olid ka! Eks see pubekaiga ole igaühele tagantjärele üsna piinlikkustvalmistav, kuigi võib tükati ka väga erinevalt kulgeda. Üks mis kindel - seitsmenda klassi mina ei meenuta keegi just suurima heameelega!
Kuigi raamatus oli palju samastamisväärset, sain rõõmuga tõdeda, et ühes asjas siiski minu pubekakogemus autori omast erines. Selleks oli nimelt tema selgitatud grupidünaamika ning gruppidesse koondumine üleüldse. Tean, et see on paljuräägitud ja kasutatud teema ka ilukirjanduses, et ühed on klassis need „lahedad ja popid", kelle moodi kõik tahavad olla ja teised on need „nohikud", kes muudkui ainult õpivad ja siis on veel „luuserid", kes üldse mitte millegagi silma ei jää, kui ainult oma veidrusega. Olen raamatutes ja filmides palju sellise motiiviga kokku puutunud, kuid iseendal mul selline kogemus õnneks või kahjuks (pigem õnneks) täiesti puudub või ei osanud ma seda siis lihtsalt märgata. Mina mäletan küll põhikooliaega kui sõpraderohket ja seltskonna osas mitmekesist aega, kus keegi omavahel ei rivaalitsenud ega teisi kuhugi gruppi kuulumise pärast ei mõnitanud. Mäletan, et oma klassis olime kõik üsna kokkuhoidvad ja üksmeelsed, ka õpetajale ei valmistanud suuremat peavalu. Või olen ma ajaga lihtsalt halvad mälestused unustanud? Heidikuid meil aga kindlasti ei olnud, pigem hoidsime ja aitasime üksteist. Meil oli aga maakool ja väike klass ka...
Niisugustele mõtisklustele ja meenutustele viis see raamat mind lugemise ajal päris tihti. Usun, et vahel tuleb kasuks lugeda ka midagi lihtsamat, et n-ö paletti puhastada raskemate raamatute vahepeal. See on tõesti nii kerge raamat, mille iga ka mittelugejast nooruk suudab ühe õhtuga alla neelata ja siis jälle tükk aega mureta olla, et ka üks raamat vahepeal loetud sai. Ning just see raamatu eesmärk oligi. Hea töö, Paul Bühre, 15!
https://lehekuljestriiulini.blogspot....
Raamat on kirjutatud ühe 15-aastase saksa poisi poolt, kes räägib teismelise seisukohalt, mis tunne on olla teismeline ning kuidas neid (pigem mitte) kasvatada. Raamat on jagatud mitmete alateemade järgi osadeks, milles autor kirjutab muu seas näiteks teismeliste muusikast, riietest, grupidünaamikast, vabast ajast ja ka suhetest. See ei ole mingil juhul tavaline „kasvatusraamat" nagu neid poelettidel näha võib, murelikud lapsevanemad piinlikkusega neid sealt kaasa haarates. See on raamat, mida võib lugeda uhkusega ja täiesti avalikult, kuna pole mingi teismeea ammu selja taha jätnud taadi ettekirjutus noorukitele või nende vanematele, vaid hoopis noore poisi enda vaatepilt ja arvamus asjast, mis on igati asjakohane ja mõistlik.
Kui oleksin seda raamatut lugenud siis, kui ise alles hullus puberteedivaevas vintsklesin, oleksin raamatust ehk tõesti ka palju abi saanud. Seda eelkõige minapildi ja enese väärtustamise julgustamiseks, kuna poiss oskab kõigest rääkida läbi mõnusa huumoriprisma, mis temasugustele noortele kindlasti peale läheb. Noortele raamatu lugemist soodustav on ka see, et telliskivi mõõtudest jääb teosel kõvasti puudu ning samuti sisaldab see palju joonistusi ning koomikseid. Sõnakasutus on otse loomulikult väga noortepärane ja kaasahaarav, mistõttu lugemine läheb lausa lennates.
Nüüd, juba puberteedieast napilt välja jõudnuna, leidsin raamatu samuti üsna nauditava olevat, kuid seda hoopis teises võtmes. Raamat pakkus mulle palju äratundmisrõõmu ja piinlikke mälestusi, mille peale vastavalt muigasin või häbenedes pead vangutasin. Samuti haaras mind aga kergendus - mina üksi ei olnudki niisugune totu ja uhkeldaja, teised olid ka! Eks see pubekaiga ole igaühele tagantjärele üsna piinlikkustvalmistav, kuigi võib tükati ka väga erinevalt kulgeda. Üks mis kindel - seitsmenda klassi mina ei meenuta keegi just suurima heameelega!
Kuigi raamatus oli palju samastamisväärset, sain rõõmuga tõdeda, et ühes asjas siiski minu pubekakogemus autori omast erines. Selleks oli nimelt tema selgitatud grupidünaamika ning gruppidesse koondumine üleüldse. Tean, et see on paljuräägitud ja kasutatud teema ka ilukirjanduses, et ühed on klassis need „lahedad ja popid", kelle moodi kõik tahavad olla ja teised on need „nohikud", kes muudkui ainult õpivad ja siis on veel „luuserid", kes üldse mitte millegagi silma ei jää, kui ainult oma veidrusega. Olen raamatutes ja filmides palju sellise motiiviga kokku puutunud, kuid iseendal mul selline kogemus õnneks või kahjuks (pigem õnneks) täiesti puudub või ei osanud ma seda siis lihtsalt märgata. Mina mäletan küll põhikooliaega kui sõpraderohket ja seltskonna osas mitmekesist aega, kus keegi omavahel ei rivaalitsenud ega teisi kuhugi gruppi kuulumise pärast ei mõnitanud. Mäletan, et oma klassis olime kõik üsna kokkuhoidvad ja üksmeelsed, ka õpetajale ei valmistanud suuremat peavalu. Või olen ma ajaga lihtsalt halvad mälestused unustanud? Heidikuid meil aga kindlasti ei olnud, pigem hoidsime ja aitasime üksteist. Meil oli aga maakool ja väike klass ka...
Niisugustele mõtisklustele ja meenutustele viis see raamat mind lugemise ajal päris tihti. Usun, et vahel tuleb kasuks lugeda ka midagi lihtsamat, et n-ö paletti puhastada raskemate raamatute vahepeal. See on tõesti nii kerge raamat, mille iga ka mittelugejast nooruk suudab ühe õhtuga alla neelata ja siis jälle tükk aega mureta olla, et ka üks raamat vahepeal loetud sai. Ning just see raamatu eesmärk oligi. Hea töö, Paul Bühre, 15!
https://lehekuljestriiulini.blogspot....
June 2, 2021
Minu arvates oli see väga hea raamat. Alguses läks raamatu lugemine hästi ruttu ja tekitas palju huvi. Keskel aga peatükid said nii järsku läbi, et kuidagi poolikuks jäi ja oleks tahtnud veel teada. Lõpus võttis kokku, mis on meile tähtsad ja milline tema on. See oli väga lihtne ja kerge raamat. Aitab mõista teismeliste trende maailmas, elu väljaspool kodus ja mõtteid peas, mida keegi kunagi ei ütle. Mõista saab ka, miks me istume oma tubades, paljud mängivad ka arvutimänge terve päeva ja miks me oleme oma telefonides. Millised võivad olla meie klassikaaslased ja sõbrad ja mida me tegelikult läbi peame elama ning kokku puutuma. Sobib emadele, kes oma teismelisi lapsi, palju ei mõista ja miks nad kindlaid asju teevad.
September 21, 2018
Dit boek geeft een aardig inkijkje in het puberbrein.
Het boek is geschreven door een 16 jarige jongen en legt uit hoe het werkt bij pubers.
Het boek is geschreven door een 16 jarige jongen en legt uit hoe het werkt bij pubers.
January 5, 2023
Es waren spannende Themen dabei aber die letzten 5 Kapitel fand ich echt langweilig
February 20, 2017
Mooi geschreven, maar niet echt objectief, al had ik dat eigenlijk ook niet mogen verwachten
March 30, 2015
"Und man muss lernen, mit seinen Problemen und Macken zu leben, und zwar so, dass man mit sich und den Menschen, die man gerne hat, klarkommt. Man darf dabei auf keinen Fall verzweifeln und aufgeben, sondern muss immer wieder aufstehen und an sich selber weiterarbeiten. Ich glaube nicht, dass es mit dem Ende der Pubertät wie auf Knopfdruck leichter wird, denn schließlich hält jede Phase des Lebens Herausforderungen bereit."
Endlich ein Buch, das wenigstens versucht die Klischees über Jugendliche aufzuklären. So viel neues erfährt man zwar nicht, was eventuell daran liegt, dass man sich selber noch in dieser Phase befindet. Auch bietet das Buch zum Teil Sicherheit, da man plötzlich erfährt, dass man nicht die einzige Person dieser Erde ist, die so denkt oder fühlt. Vor allem für Jugendliche, die sich oft unverstanden fühlen, ist es wichtig nachzuvollziehen, dass es vielen so geht.
Was ich persönlich recht schade fand war, dass der Autor (15!!) viele Aspekte nicht kritisch genug betrachtet hat. Auch hätte ich einige Aspekte gerne ausführlicher ausgeführt gesehen. Daher auch nur die drei Sterne, wobei es den Zweck als leichte Lektüre für zwischendurch durchaus erfüllt hat. Und nebenbei war es auch sehr interessant zu sehen, was Jungs so während der Pubertät denken und dass sie auch nur Menschen mit Gefühlen sind ;)
Endlich ein Buch, das wenigstens versucht die Klischees über Jugendliche aufzuklären. So viel neues erfährt man zwar nicht, was eventuell daran liegt, dass man sich selber noch in dieser Phase befindet. Auch bietet das Buch zum Teil Sicherheit, da man plötzlich erfährt, dass man nicht die einzige Person dieser Erde ist, die so denkt oder fühlt. Vor allem für Jugendliche, die sich oft unverstanden fühlen, ist es wichtig nachzuvollziehen, dass es vielen so geht.
Was ich persönlich recht schade fand war, dass der Autor (15!!) viele Aspekte nicht kritisch genug betrachtet hat. Auch hätte ich einige Aspekte gerne ausführlicher ausgeführt gesehen. Daher auch nur die drei Sterne, wobei es den Zweck als leichte Lektüre für zwischendurch durchaus erfüllt hat. Und nebenbei war es auch sehr interessant zu sehen, was Jungs so während der Pubertät denken und dass sie auch nur Menschen mit Gefühlen sind ;)
August 2, 2015
Paul Bühre ist ein Teenager wie wir früher auch waren. Jeder stand vor dem Fragen der Pubertät und wusste nicht so wirklich, was nun passiert und auch wie nun alles passiert.
Man muss sagen, das Buch biete nun kein Patentrezept um mit Teenager umzugehen oder sie besser zu verstehen, aber Paul Bühre versucht, dem Leser seine Welt und sein Erleben näher zu bringen und damit etwas Aufklärung zu leisten, was nun mit dem Teenager passiert und auch wie sich einiges verändert.
Leider ist das Buch nicht wirklich das, was man sich unter dem Titel vorstellt, weil wirklich neue Erkenntnisse gewinnt man nicht, weil so wirklich packt Paul Bühre nicht aus, sondern er geht eher von sich aus ohne es zu verallgemeinern und das macht das Sachbuch eher zu einem Erfahrungsbericht oder einer Beschreibung der Jetzt-Situation, aber leider nicht zu mehr.
Was mir gut an dem Buch gefallen hat, ist, dass man sieht, dass Paul Bühre ein begabter Künstler ist und tolle Karikaturen zeichnen kann, das wertet das Buch etwas auf, aber lässt den Spalt zwischen Erwartung an das Buch und wirklichem Inhalt nicht schmelzen.
Man muss sagen, das Buch biete nun kein Patentrezept um mit Teenager umzugehen oder sie besser zu verstehen, aber Paul Bühre versucht, dem Leser seine Welt und sein Erleben näher zu bringen und damit etwas Aufklärung zu leisten, was nun mit dem Teenager passiert und auch wie sich einiges verändert.
Leider ist das Buch nicht wirklich das, was man sich unter dem Titel vorstellt, weil wirklich neue Erkenntnisse gewinnt man nicht, weil so wirklich packt Paul Bühre nicht aus, sondern er geht eher von sich aus ohne es zu verallgemeinern und das macht das Sachbuch eher zu einem Erfahrungsbericht oder einer Beschreibung der Jetzt-Situation, aber leider nicht zu mehr.
Was mir gut an dem Buch gefallen hat, ist, dass man sieht, dass Paul Bühre ein begabter Künstler ist und tolle Karikaturen zeichnen kann, das wertet das Buch etwas auf, aber lässt den Spalt zwischen Erwartung an das Buch und wirklichem Inhalt nicht schmelzen.
December 29, 2015
De 15 jarige schrijver is grappig, wijsneuzig en origineel.
Je steekt er echt iets van op. Groepsdynamiek, sociale media, uiterlijk, computergames, meisjes, drugs, porno, simpele opvoedtips.
Eerlijk gezegd lijkt Paul Bühre me de ideale puber. Welke ouder wil niet zo'n kind?
Een van de de leuke dingen die ik onthoud is Bühre's originele uitleg over het verschil tussen een boekenwurm en een boekenrat: Een boekenwurm is iemand die zich langzaam, jarenlang, zonder te stoppen elke week moeizaam door een boek worstelt en als hij geen boek meer heeft van ellende crepeert. Een rat daarentegen kan maanden zonder boeken, maar vervolgens in een paar dagen net zo veel verslinden als de wurm. En heeft hij zich weer even volgevreten, dan heeft hij voor minstens een maand genoeg van boeken.
Je steekt er echt iets van op. Groepsdynamiek, sociale media, uiterlijk, computergames, meisjes, drugs, porno, simpele opvoedtips.
Eerlijk gezegd lijkt Paul Bühre me de ideale puber. Welke ouder wil niet zo'n kind?
Een van de de leuke dingen die ik onthoud is Bühre's originele uitleg over het verschil tussen een boekenwurm en een boekenrat: Een boekenwurm is iemand die zich langzaam, jarenlang, zonder te stoppen elke week moeizaam door een boek worstelt en als hij geen boek meer heeft van ellende crepeert. Een rat daarentegen kan maanden zonder boeken, maar vervolgens in een paar dagen net zo veel verslinden als de wurm. En heeft hij zich weer even volgevreten, dan heeft hij voor minstens een maand genoeg van boeken.
January 9, 2016
Paul Bühre ist ein Teenager, der seine Umgebung und seine Generation ziemlich gut durchschaut hat und sie seinen Eltern mit viel Kreativität und Witz zu erklären versucht, selbst wenn es da ab und zu Schwierigkeiten gibt. Manchmal weiß er selbst nicht warum er tut was er tut.
Das Buch ist ein Life Guide für Mama und Kind. Ich hab es geliebt mit meiner Mama über dien Dinge zu reden und oft haben wir herzhaft gelacht über die Unsinnigkeiten die unsere Generation so verzapft.
Ich konnte mich herrlich gut mit Paul identifizieren, er hinterfragt seine Generation kritisch und prangert Unsinnigkeiten und moralisch Verwerfliche Aktionen auf trotzdem herzliche Art und Weise an.
Ich kann das Buch wirklich nur empfehlen!
Das Buch ist ein Life Guide für Mama und Kind. Ich hab es geliebt mit meiner Mama über dien Dinge zu reden und oft haben wir herzhaft gelacht über die Unsinnigkeiten die unsere Generation so verzapft.
Ich konnte mich herrlich gut mit Paul identifizieren, er hinterfragt seine Generation kritisch und prangert Unsinnigkeiten und moralisch Verwerfliche Aktionen auf trotzdem herzliche Art und Weise an.
Ich kann das Buch wirklich nur empfehlen!
August 16, 2015
Aanrader. Groepsdynamiek, en wat zich werkelijk afspeelt binnen een groep jongeren die vrolijk door de gangen van de school lijkt te drentelen. O ja, zo was het vroeger. Zucht, wat vermoeiend. En wat vermakelijk om daar nu van een afstandje naar te kijken en te zien dat het nu eenmaal zo gaat.
Mooie conclusie: first person shooter games maken jongeren niet meteen gewelddadig, net zoals het spelletje farmville ze niet in een keer laat verlangen om een boerderij te hebben.
Mooie conclusie: first person shooter games maken jongeren niet meteen gewelddadig, net zoals het spelletje farmville ze niet in een keer laat verlangen om een boerderij te hebben.
February 12, 2015
Kein erhellendes Buch - was man sich ja wünscht, wenn ein Teenager über Teenager schreibt. Er erzählt dann doch das,was ich erwartet habe und das leider nicht mal auf eine interessante oder gar witzige Art (hat er aber versucht. Der Versuch ist so ziemlich gescheitert). Lektüre lohnt sich nicht, ist auch nicht gut geschrieben -was kann man auch erwarten bei einem 15jährigen?
May 17, 2015
Für mich als 28-Jährige und LoL-Spielerin war das dann doch nicht mehr so viel Neues. Teilweise interessant, um meine kleine Schwester noch besser zu verstehen, teilweise aber eben auch Kapitel, die mir zu offensichtlich waren oder sich zu sehr auf den Autor bezogen. Ich glaube, ich werde das Buch meiner Mutter schicken, denn es ist meiner Meinung nach besser für die Generation 45+ geeignet.
June 20, 2015
Het beste aan dit boek is de titel, mooi gevonden. Tegelijkertijd verwacht je bij zo'n titel iets, wat in mijn ogen vervolgens niet helemaal komt. Ik vond het aan de oppervlakte blijven. Veel open deuren. Hij legt vooral dingen uit, terwijl inzoomen op situaties, gevoelens en gedachten waarschijnlijk meer inzicht hadden kunnen geven. De momenten dat hij dat wel doet zijn sterk.
July 3, 2015
Mooie inzichten en bevestigingen, het neemt je bovendien mee naar waarom en wij zijn niet dom. Er is zoveel meer dan dat wat je ziet. Dan dat wat we laten zien...
October 16, 2015
Leuk geschreven en verhelderend.
October 1, 2015
Wirklich cooles Buch mit sehr einfachem Schreibstil :)
December 23, 2015
Een boek over pubers geschreven door een puber. Vooral aardig voor iedereen die dagelijks met pubers te maken heeft en wil weten wat er in hen omgaat.
December 28, 2016
Herkenbaar en vermakelijk
March 9, 2018
Dun boekje meer voor lezers zelf in de puberleeftijd maar toch wel vermakelijk en vast voor ouders verhelderend om te lezen (samen met je puber wellicht!)
February 10, 2019
Goede schrijfstijl, vermakelijk. Ik heb veel hardop moeten lachen. Veel herkenbare situaties uit mijn eigen puberteit.
Displaying 1 - 22 of 22 reviews