Täna on täna ja forever on forever

by Margus Karu

„Täna on täna ja forever on forever“ on Margus Karu, „Nullpunkti“ autori, teine romaan. Raamatu peategelane on reklaami- ja teletöötaja, kes on rahulolematu nii oma tööeluga kui ka suhetega pere, sõprade ja elukaaslas(t)ega. Ühel hommikul pärast sõprade korraldatud üllatussünnipäeva Tallinna vanalinnas ärkab ta Uus-Meremaa haiglas voodi külge aheldatuna, käeraudade jäljed randmetel.
Kas see on sõprade korraldatud vingerpuss või avanenud võimalus end eluisutusest lahti raputada?
Tagasivaated romaani esimeses pooles ja tulevikukaemused teises pooles muudavad lugemise pingeliseks ja põnevaks ning paljastavad järk-järgult sünge saladuse peategelase minevikust ...

See on ajasturomaan: iga lugeja teab oma elus selliseid inimesi
nagu need tegelased – või on ta keegi neist ise (olnud). Kvintessents
tänapäeva eludest, valikutest. Pahviks lööb aga Margus
Karu keelekasutus. Ta tabab olukordade ja inimeste nüansse
nii ootamatus ja täpses sõnastuses, et lugedes tundub, nagu
oleks just need väljendid su igapäevasest keelekasutusest
puudu olnud. Eia Uus / kirjanik

„Täna on täna ja forever on forever’il” on võluv omadus olla
lihtne ja samas kaugelt mitte triviaalne või pealiskaudne. Lugu
on paeluv, ei teki kohta, mille peaks „läbi närima” lootuses,
et jälle huvitavamaks läheks. Margus on väga vaimukas, tark
ning tundlik ja irooniline ühteaegu. Traagiline lugu
ilma kannatami seta – väga võluv.
Märt Avandi / näitleja

Lugu kõigile, kes on elus tundnud end kõrvalejäetuna.
Lugu kõigile, kes tahavad, et poleks enam valus.
Sass Henno / kirjanik

Juba ainuüksi fakt, et Margus Karu romaani peategelane
on reklaamiagentuuri töötajast telesaatejuht, lennutas mu
lugemishimu taevasse. Aga see, mis temaga edasi juhtuma
hakkas, tuhmistas ka minu kõige värvikamad unenäod.
Olav Osolin / reklaami- ja TV-mees

„Täna on täna ja forever on forever” inspireerib oma kannatustest
naeru kõkutades lustakust üles leidma ja muheledes oma
elu õnne looma. Kõige sügavam elufilosoofia on muuseas kõige
argisema ja erakordsuse vahel. Et elu oleks ilus, kui ka kohe nii
ei näi. Va-va-vapustav!
Neoon Must / moekunstnik

Margus oli juba kolmeaastaselt suur lugemishuviline. Ta istus igal õhtul oma isa süles või kõrval, sirvis koos temaga „Rahva Häält” ja päris tähtede kohta pealkirjades. Poole aasta pärast oli lugemine selge ning ta proovis alustada oma esimest raamatut, mis rääkis laevahuku läbi teinud meremehest. See läks tal väga vaevaliselt: tähed tulid lopergused ja kohati hoopis valed ning kui ta vennale sünnipäevaks elektrimootoriga rong kingiti, siis jäi teos sootuks unarusse.

Enne kui Margus oma kirjutamiskire taasleidis, käis ta neljas koolis, vahetas ohtrasti ameteid, elukohti ja unistusi. Tema esikromaan „Nullpunkt” tõusis kohe ilmumise järel müügiedetabelite tippu, selle ainetel valmisid lavastus, mängufilm ning teleseriaal. „Täna on täna ja forever on forever ” on Marguse teine romaan

368 pages, Paperback

First published June 10, 2015

Reviews

[Oskar · Rating 2 out of 5]

Margus Karu debüütromaan "Nullpunkt" oli mitmeski mõttes minu põlvkonna ehk laulva revolutsiooni laste kooliteed kokkuvõttev teos. Meie oma "Kevade", kui natuke familiaarseks muutuda. Seda olenemata sellest, kas sa käisid pealinna eliitkoolis või "mägede" magalakoolis. Nüüdseks on see generatsioon jõudnud nuusutada ja heal juhul ka lõpetada ülikooli ning künda oma esimesed vaod tööpõllul. Kätte on jõudmas aeg muutuda "noortest ja andekatest" "rikasteks ja edukateks".

Sellise elumuutuse lävel on ka Karu uue romaani "Täna on täna ja forever on forever" peategelane Tekla Tuul. Reklaamibüroos pakutakse talle kaasosalust, teletöö on muutmas teda järjekordseks Eestimaa "staarikeseks" ning elukaaslane Gea soovib leivapätsid küprokmajas asuvasse kappi kokku panna. Näib, et kõik vajalikud koostisosad järgneva eluetapi edukaks läbimiseks on kandikul Tekla ette asetatud.

Ent Tekla ei soovi sisimas ühtegi neist muutustest. Ta mõistab, et kõik need otsused oleksid tehtud selleks, et meeldida teistele. Emale, ülemustele ja tüdrukutele Club Privés. Tekla ei soovi "täie hooga oma noore ja eduka kelguga mööda Estonian dream'i kõige kõrgemat mäge alla kihutada". Tema tõeliseks sooviks on "leida õigustus mitte midagi teha". Lihtsalt olla, ilma ühiskonna poolt peale pandud ootuste ja kohustusteta. Miks peab tema olema uue "võitjate põlvkonna" kaanenägu? Nõnda otsustab aina enam depressiooni käes kannatav Tekla järjekordse "sünnipäevapeo" käigus ära manustada kõik kätte juhtunud meelemürgid. Ärgates leiab ta end haiglapalatist Uus-Meremaal ning selgub, et kohalik politsei süüdistab teda narkootikumide smugeldamise katses riiki. Nõnda saavadki alguse psühhedeelsed eneseotsingud maakera kuklapoolel, kus mõnedeks märksõnadeks on haldjakeel, svipsis Snegurotška, Tripi-Pipi, Bob Marley võluaed ja zombi-laamad.

Keelekasutus on üks tahkudest, millel võiks Karu uue teose juures pikemalt peatuda. Romaan oleks otsekui autori poolt esitatud võistlustöö konkursile "Kes suudab rohkem uusi ja huvitavaid väljendeid välja mõelda?". Raamat on tihedalt täis tõesti originaalseid ning kirjaniku arvates kindlasti ka "poppe ja noortepäraseid" keelendeid ("kell on alles imik"; "kleenu-peenu eskimo"; "pulli- või pupillipulk"; "Harry Potterina korjati mind mu kipskonkust välja ja viidi imedemaale ekskursioonile"; "tahaks ummisjalu hapukoorebasseini poole joosta ja peakat hüpata"). Lugemist alustades tunduvad sellised väljendid tõesti uudsete ja mängulistena, kuid teksti edenedes muutuvad kiiresti tüütavaks ning tarbetuks. Põhjuseks on keelendite kistud ja tehislik üldmulje, mis tuleneb kirjaniku esmasest soovist imponeerida lugejaid oma "omapärase ja kavala" mõttelennuga.

Minu isiklikuks lemmikuks oli kahtlemata väljend "...lehvitab meile nagu Anu Saagim, kes "Sigade revolutsioonis" malevasse jõudis". Samas tuleb tõdeda, et selline väljend kaotab vägagi kiiresti oma aktuaalsuse, huumori ja löövuse (vahest juba ongi kaotanud). "Homne lugeja" ei tea, kes on Anu Saagim ja miks ta oli karjuseks revolutsioonilistele sigadele. Samas ei tea paljud tänased lugejad, mis on kapsaraud ja miks rotid seda liigutada ei jõudnud. Isegi, kui neid vahest mitu oli.

Karu esikteos "Nullpunkt" oli tänu käsitletud temaatikatele (koolikiusamine, problemaatilised peresuhted, hirm tõrjutuse ees) tunduvalt ajatum teos ning on koha sisse võtnud ka koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. Romaani "Täna on täna ja forever on forever" näol on tegemist selfie'ga, mida õhtu jooksul Facebook'i seinal ohtralt jagatakse ja laigitakse, aga paratamatult mattub see kiiresti uute postituste laviini alla ja vajub unustusse. Margus Karu uut romaan tuleb tõesti täna lugeda, sest homme on selle teose "parim enne" möödas.

PS: See arvustus ilmus algselt 28. augustil 2015 aastal Õpetajate Lehes
Suured tänusõnad Mari Kleinile!

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Mattias Tiik · Rating 4 out of 5]

Kõikidele neile, kes natuke kadunud on...

preach "Elu on ilus ja olevik on mõnus."

[hioras · Rating 5 out of 5]

Esimesel 60lk polnud ma peategelase soos kindel, kuid edasi sain juba aru. Autoril on väga värvikad kirjeldused ning väga hea stiil- lust oli lugeda, kohe üldse ei tahtnud raamatut ära panna. Raamatus oli palju häid mõttekäike elust.

[Trude T. · Rating 4 out of 5]

Tekla Tuul töötab reklaamiagentuuris ja on saatejuht. Ta elab väga tormist elu, kuhu mahub ohtralt pidutsemist ja armukesi. Ja ta teab, et ta on teistest erinev - ta justkui ei ole loodud teistest hoolima või nendesse empaatiliselt suhtuma, vabandades seda alati asjaoluga, et ta aju on juba sünnist saadik teistsugune olnud. Ometi tiirleb Tekla ümber pidevalt erinevaid inimesi ja nii avastab ta end ühel hetkel peale unenäolist üllatuspidu Uus-Meremaalt. Kuidas ta teisele poole maakera jõudnud olid või mida võõras kohas ilma ühegi isikliku asjata (sest need on samuti teadmata kadunud) hakkama saada seda ta ei tea. Ja nii algabki teine pool raamatust ja Tekla seiklustest.
Viimaks hargnevad lahti saladused tema lapsepõlvest ja sihitu elupõletaja leiab ka lootuse tulevikuks. Siin raamatus on omajagu depressiivsust, aga samas ka küllaga mõnusat huumorit. Aa, ja tegelikult lugesin ma seda raamatut juba teist korda. Esimene kord oli ilmselt juba 6-7 aastat tagasi ja siis üllatas mind raamatu lõpp tohutult. Nüüd lugema asudes meenus see puänt mulle suht kiiresti, aga siiski nautisin lugemist väga ja sain rõhku hoopis teistele detailidele pöörata.
Aitäh raamatu eest, Eia Uus!

[merit. · Rating 5 out of 5]

Aaaaargh! Niiii lõpmata naljakas, kurb, segane, põnev ja hullumeelne! Imehästi kirjutatud ja kaasahaarav sõnavara!!

[Mihkel · Rating 3 out of 5]

Did it take me years to finish this book? Yes. Was it still a nice fun book? Yes. Am I satisfied with the ending and would I read it again? No.

[Anel · Rating 5 out of 5]

Võtsin selle raamatu esimest korda kätte 13-aastaselt, olles äsja vaimustunud Karu "Nullpunktist", aga ei jõudnud esimesest kümnest leheküljest kaugemale ning see jäi riiulisse tolmu koguma. Paar nädalat tagasi tuli tahtmine invetuuri teha ja mõned mitte-nii-põnevad raamatud eest ära koristada, et uutele ruumi teha. "Täna on täna ja forever on forever" jäi mulle uuesti näppu. Algul meenus 13-aastase mina segadus ja pettumus, avalikkuse seinast seina varieeruvad arvustused, ning tekkis soov see raamat koos mõne teisega kohe annetuskasti panna. Miski aga ütles mulle, et see tuleb kindlasti enne äraandmist läbi lugeda.
Meenutas mulle miskipärast väga Vadi "Tagasi Eestisse" – sama palju ajas, ruumis ja maailmas rändamist, hullumeelsust ja psühhedeeliat. Süžee, karakterid ja nendevahelised suhted-situatsioonid olid piisavalt kütkestavad ning kohati isegi tuttavlikud. Oli nii palju magusvalust nuttu, naeru ja mõtiskelu, et tahaks seda veel ja veelkord lugeda. Olen juba pikka aega midagi sellist lugeda otsinud ning ei osanud oodata, et selle just Margus Karu "Täna on täna ja forever on foreverist" leian.

[Taali · Rating 2 out of 5]

See raamat ei olnud kohe üldse minule. Kaks punkti sai tänu sellele, et lõpus pani ükskoht mind muigama. Tagakaanel kuulsate inimeste kommentaarid tõotasid põnevat lugemist, kuid esimesed 150 lehte läbisin ilma erilise emotsioonita ning peale seda oli mul paarkümend lehte huvitav, kuid siis hakkas taas minujaoks allamäge kiskuma ning viimased sada lehekülge läbisin juba sügavalt kaheldes. Olen alati teadnud, et mulle iseendaleidmis tüüpi raamatud väga ei istu, mis on proovitud väga sügavamõtteliselt teha. Millegi pärast tekkis mul ka sugude eristamisega raskused. Olin päris lõpuni kindel, et peategelane oli valest soost, vist. Hiljem google küll ütles, et olen eksiteel arvatavasti, aga siiani pole päris kindel peategelase soos.

[Raivo · Rating 5 out of 5]

Vahepeal ei saanud küll aru, miks autor midagi sellist kirjutab, sündmused ei tundunud ei loogilises, kronoloogilises ega inimlikus mõttes paigas. Raamatu lõpp aga annab vastuse igale kui viimsele küsimusele.
Väga meeldis, see kuidas emotsiooni antigi edasi rõhutamise, sõnade venitamise, vajadusel tühjade lehtedega. See kõik tegi sellest raamatust ühe terviku.
Lõppu oli pandud tõesti lahe, liigutav ja armas puänt, milleni raamatu keskel poleks oma järeldustega iialgi jõudnud.

[Lauri · Rating 5 out of 5]

"Kõik on.
Udune.
Hägu.

Keegi räägib.
Ma ei saa aru.

Rahu.

Kaon taas..."

(Spoilerid!)

Vot sellise tripi eest maksaks küll hipikunnile ja tema ustavale jüngrile 400 dollarit! 7 tunniga sügavast august välja, lahti kõigest, mis enam ei teeni, sihid selgeks ja prioriteedid paika läbi sügava lapsepõlvetraumade tervendamise. I can totally see it..

Aga külmavärinad jooksid küll läbi viimastel lehekülgedel, kui esialgsest puändist pettununa - "it was all just a dream," or whatever, a trip - olin puändi järgmises kihis ja oioioi kuidas SEE mulle meeldis. Aitäh sulle Margus, et sa mult neid vapustavaid tegelasi ära ei võtnud või ei teinud neist lihtsalt mingeid kujutluse vilju ja "päris" reaalsuses olevate inimeste koopiaid (a la Latua oli lihtsalt Elvise teine pool jne). Aitäh, et sa jätsid alles mulle unistuse Uus-Meremaast ja lahketest veidratest inimestest ja vägevatest sünkroonsustest-voolamisest, mitte ei ajanud seda kõike kujutlusvõime ja soov-mõtlemise kaela. Olles natukene isegi jäänud kinni Eesti väga spetsiifiliselt raskesse energiaruumi, oli mul vaja teada, et mujal võib olla kergem, et äraminek on vahel see kõige õigem raputus, et värskena hiljem tagasi tulla. Et "mujal" on ikka olemas. Ja just selles Margus Karu loodud muhe-sõbralikult sarkastilises universumis, kus kõik on lubatud ja piire ei saa kunagi liiga kaugele ületada.

Aitäh, et sa läbi alasti Tekla selle feik-guru pikalt saatsid ja tema feik-õpetused läbi nägid, sellest aga tegemata mingit suurt draamat, sest inimesed ju ikka püüavad kuidagi raha teha ja ellu jääda ning päeva lõpuks ei olnud Crystal Cleari kavatsused samuti halvad ning ta kasutas lihtsalt kellegi teise võibolla täiesti korrektset infot, mida ta ise lihtsalt ei olnud valmis kehastama. Läbi sinu pigem sõbralikult sarkastilise filtri oli seal sektis lausa tore rännata tundmata häbi, et ma ehk isegi võiksin lolliks jääda - et ma olengi ehk minevikus sarnastes olukordades olnud palju naiivsem kui Tekla.

Aitäh, et sa üldse millestki väga suurt draamat ei teinud ja jäid truuks oma mõnusalt voolavatele sõnamängudele ja huumorisoonele, mis pani kõik kõige sügavamadki traumad pigem kerguses värelevasse värvilisse valgusse: Kusagile ei olnud vaja liialt pikalt pidama jääda, sest peale tuli juba järgmine humoorikas tähelepanek või värvikas mõttevälgatus.

Jah, just sinu stiili ma jäängi kõige rohkem igatsema ja tema üle mõtlema. Väga põnev ja intrigeeriv - et kas nii tohibki? Sa avasid mulle justkui mingi uue ukse ka kirjanikuna, uue kerguse, uue hingamise. Ei pea raskuses ja kannatamises väänlema. Aga ei pea ka neid teemasid vältima. Kaks reaalsust võivad eksisteerida samaaegselt.

[Elina · Rating 4 out of 5]

Mul olid selle raamatu suhtes eelarvamused ja skepsis, eriti kuna Margus Karu debüütromaan "Nullpunkt" mulle väga sügavat muljet ei jätnud. Siiski võtsin selle raamatu ette ja üllatusin. Lugu läks minu jaoks kiiresti käima ja väga põnev oli lugeda, ei suutnudki seda k��est panna. Alles lõpupoole, kui Tekla sektiga liitus, tekkis mul kerge tüdimus, sest nupust nikastanud inimeste tegevused ei ole minu jaoks kõige põnevam lugemine ja see moodustas päris suure osa raamatust. Kohati häiris mind, eriti alguses, autori sõna- ja väljenditekasutus, mis mõjus pingutatult ja ebaloomulikult, kuid mingil hetkel ei teinud ma sellest enam suurt välja.

Üleüldiselt positiivne kogemus. Lugu on üsnagi kompleksne ja üllatusi jagub viimaste lehekülgedeni. Nt sain alles raamatu lõpus aru, et peategelase sugu pole see, mis ma kogu lugemise ajal arvasin ja pani mõtlema, kas ma oleks kuidagi teisiti loosse suhtunud, kui ma seda algusest peale teadnud oleksin. Kindlasti pole see raamat aga kõigile ja täiesti mõistan, miks see mõnele lugejale üldse peale ei lähe.

[Mari Jaanus · Rating 3 out of 5]

Esialgu oli mul väga raske selle raamatuga lainele saada, kuidagi selline unelev tempo ja fragmendid asjadest, mis justkui peaksid terviku moodustama, aga ikka ei saanud ma hästi pihta… raamatu teine pool läks ludinal, sündmused arenesid, muutusid, andsid infot ja siis jäi mulle jälle tempo maha… kuidagi lainetena käis. Ütlen ausalt, lõpptulemuse arvasin enamvähem ära. Teisiti poleks see võimalik olnud, kuigi tõesti oli veenvalt kõik esitatud…

Kokkuvõttes põnev lugemine ja lahe ülesehitus. Läbi raamatu häiris mind natuke, et ma ei saanud hoolimata antud vihjetele ikkagi täpselt aru, milline Tekla Tuul välja näeb. Mulle on alati hästi oluline, et aru saan tegelaste välimusest + ootasin et igal hetkel selgub, et ta on hoopis meessoost 😄

[Seili · Rating 3 out of 5]

Selline väga kummaline raamat. Aga stiil on hea ja midagi selles oli, mis ei lasknud lihtsalt pooleli jätta. Kõige rohkem häiris tegelaste Tekla Ja Kait nimede juures, et ei saanud alguses üldse pihta mis soost tegelatega on tegemist. Kõik muu on nagu on. Igatahes igav küll ei olnud :)

[Heidi · Rating 4 out of 5]

See lugemine oli ikka paras rännak elu mitme tahu vahel, kuidas võivad erinevad otsused ja muutlik vaimne tervis viia inimese kohta, kus peab ümber hindama oma väärtused, oma ambitsioonid ja kõik, mis ta seni elus on teadnud.

[Mairoos Mett · Rating 5 out of 5]

Mõnus story jooksis silme ees, hea plot-twist - huvitav lugemine;)

[Emil · Rating 4 out of 5]

Tegelt on väga hea, aga ma ei hinnanud õigel ajal ja nüüd kardan, et ma lihtsalt liiga suur Margus Karu fänn

[Hava Kuks · Rating 1 out of 5]

Raamat on veniv ja sisu mitte midagi ütlev, kohati isegi ebameeldiv. Aga ehk pole mina see sihtgrupp, ei oska samastuda.

[Helje Malm · Rating 5 out of 5]

Esimesel korral lugesin raamatut ligi 4-5 aastat tagasi ja mäletan siiani, kui suures segaduses ma olin pärast lugemise lõpetamist.
Sel korral lugedes tundsin nii mõneski kohas ära iseennast ja enda käitumist, mistõttu oli lugemine kohati suurema tähendusega. Paljudele kindlasti see raamat ei sobi lugeda, aga kuna ma juba eelmisest korrast mäletasin, et mulle see meeldis, mistõttu ka sel aastal see raamat minuni jõudis.
Küll aga, nagu Margus Karu esimeses raamatus oli sügavam taust, siis ka selles, ilmselt olenevalt inimesest on see siiski erinev ning ühist arvamust raamatu kohta kindlasti väga lihtsasti ei leia.
Tegemist on kindlasti väga kompleksse ja keerulise raamatuga ja tegelasest ja sündmustest aru saamine võtab algul aega.

[Liinely · Rating 1 out of 5]

I read 160 pages. Didn't finish. Why should I want to read about someone who I would despise in real life. He has everything except ability to care about anyone but himself. Egocentric jerk.