Naabrite sisemaailma, nende psüühika keerukatesse labürintidesse on kaaskodanikud alati kiigata püüdnud, aga enamasti edutult. Vähe sellest – ka inimene ise ei oska sageli oma haraliseks kiskuvaid tundeid ära seletada ja peab lihtsalt leppima tunnetusega, et saab rõõmu ja rahuldust leida ka ilma, et peakski nende elus nii vajalike emotsioonide põhjust lõpuni lahti seletama.
Selle raamatu tegelasi ühendavad pealtnäha lihtsad, aga tegelikult õige mitmekihilised suhted, ja jäägu lugeja otsustada, millised neist on head ja vajalikud, millised aga võib-olla taunitavad või koguni ohtlikud.
Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu; sündinud 22. märtsil 1933 Rakveres) on eesti kirjanik, hariduselt elektriinsener.
Ta on õppinud Rakvere 3. Algkoolis, Jägala-Joa koolis ja Kodasoo koolis Harjumaal, lõpetanud Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi elektrotehnika erialal. Töötanud ETKVL-is energeetikuna, Tallinna Elektrivõrgus valvedispetšerina, firmas Harju Elekter juhtiva konstruktorina, firmas ABB HE tegevdirektorina.
Kirjanduslikke katsetusi alustas Tohvri koolipõlves. Ta on kirjutanud 12 raadiokuuldemängu, novelle, humoreske, filmistsenaariumi ("Pihlakaväravad"). Pärast pensionile jäämist kirjutab põhiliselt romaane.
Kui on olemas naistekad, siis see on pesuehtne "pensioninärikas". Vanad inimesed küll, aga käituvad nagu teismelised :D Ajavad intriigi, muretsevad oma seksuaalsuse pärast ja puha. Aga üllataval kombel mulle isegi meeldis, mis sest, et lõpus tüütuks ära läks.