Minu Uganda. Eestlaste kohvik Aafrikas

Minu... #80

by Siisi Saetalu, Anna-Maria Penu (Editor)

Ühel päeval tuleb eesti mehel Jüril Ugandas vabatahtlikku tööd tehes mõte avada selle pealinnas Kampalas kohvik, mis pakub tööd kohalikele erivajadustega noortele. Muidu rahulikus ja sõbralikus riigis on töötus üüratu ning puudega inimestel tööturule siseneda peaaegu võimatu. Mõeldud-tehtud. Kogume Eestist annetustena kokku vajaliku raha ning mina lähen Ugandasse plaani ellu viima. Arengumaade probleeme saab meie meelest kõige paremini lahendada inimestele võimalusi luues – andes neile õnge, mitte lihtsalt kala.

Pidevad hoiatused, et inimesi ei tohi usaldada, kohalike raske elu, närvekõditav liiklus ning mulle külge kleebitud muzungu- ehk valge inimese staatus panevad linna eksinud võõra kannatuse proovile. Peale harjumatu keskkonna ohustavad kohvikuprojekti õnnestumist ka rahaprobleemid, piiratud aeg ning harilikud äririskid. Üsna pea aga selgub, et õige suhtumisega on välismaalasel Kampalas asju ajada siiski võimalik ning positiivselt ja paindlikult lähenedes võib elu Ugandas olla lõputu üllatusi täis seiklus, mida saadab kohalike rõkkav naer ja stressivaba ellusuhtumine. Kuid kas sellest piisab, et eriline projekt ka edukalt käima lükata?

Selle raamatu ostuga toetad Uganda erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Pop Upi kohviku lugu saab lugeda ka blogist ugandacafe.blogspot.com ja näha Youtube’i kanalilt www.youtube.com/user/siisisaetalu.

264 pages, Paperback

First published July 17, 2015

Reviews

[Hedi · Rating 5 out of 5]

Siisi, kes polnud elus kunagi kohvikut avanud ega ka kohvikus tööd teinud, tegi Eestis kiired ettevalmistused ning läks Ugandasse plaaniga justnimelt kohvik avada.
Kogu see protsess algusest mil alles idee oli õhus kuni lõpuni, mis kohvik töötas juba täiel rindel oli nii mõnusalt ja põnevalt kirja pandud, et vaat et hakka isegi plaani pidama kohviku avamiseks.
Rohkelt tutvustusi ugandalastest, keda pigem iseloomustatakse kui laiska, ignorantset, ebaefektiivset ning keda ei saa usaldada. Srda viimast korrati päevas mitmei kordi. Ei kõla justkui paljutõotavalt. Küll aga on ugandalased optimistliku meelt, probleemi ei eksisteeri ning katsumused on ainult ületamiseks.
Uganda on vaene riik, kus on esikohal ebaausus, madal haridustase, puudulik arstiabi ning hirmutav minevik, kus LRA röövis põhja Ugandas lapsi ning kasvatas neist endi ridadesse lapssõdureid.

Raamat on väga mõnus lugeda, pärast selle lõpetamist googeldasin ja uurisin YouTubes videosid kohviku avamise protsessist ning selle tegevustest. Kuigi reisisin sinna ainult läbi Siisi jutustuste, jäi hing Ugandat igatsema.

[Külli Laanekask · Rating 4 out of 5]

Üks parimaid "Minu ..." sarja raamatuid, mis ma lugenud olen.

[Kaire Saarse · Rating 5 out of 5]

Lahe ettevõtmine

[Cristo Pajust · Rating 4 out of 5]

Võitlus kohaliku segadusega ja lugu triumfist jätkusuutliku kohviku käivitamisel, sealsete karakterite ülevaade ning kogu sinna juurde kuuluv seiklus.

[Reelika Raimet · Rating 5 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Tanel Vari · Rating 3 out of 5]

Nojah, mitte Minu Uganda, vaid rohkem nagu Minu elu Uganda pealinnas Kampalas ja see heategevusprojekt,millega ma seal tegelesin. Aga see selleks. Üks väheseid Minu... raamatuid, mis ei tegele peategelasepoolse hala ja eneseotsingutega. Hea lihtne optimistlik lugemine.