Hea järg suurepärasele esimesele osale Rootsi väljarändajate tetraloogiast. Moberg suudab inimese igapäevaelu kirjeldada nii kaasahaaravalt, et saab isegi aurikuga aeglaselt jõel loksumisega põnevust hoida. Raamatu tempo on väga rahulik, aga väga realistlik. Nagu elaks ise möödunud aegasid läbi.
Ainsa kriitikanoolena tooksin välja, et karakterite hulk on pigem vähenenud kui suurenenud. Raamat keskendub väga selgelt neljale põhitegelasele (Karl Oskar, Kristina, Robert, Ulrika) ja teised jäävad tagaplaanile. See kitsendab liialt uude elukohta sisseelamise vaateid ja kipub mingist hetkest ühekülgseks jääma.