What do you think?
Rate this book
Minu... #81
Minu Nizza. Paradiis käeulatuses
Ka aastates naisest võib tänapäeval saada majanduspõgenik. Just selleks ma 2011. aastal saingi, kui olin sunnitud varju otsima imekaunilt Lõuna-Prantsusmaalt. Loo iroonia seisneb selles, et olen alati unistanud elada seal, keset lillakassiniseid lavendlivälju ning ajaloost pungil soojas õhus, kuid esimesed kuud Nizzas olid kõike muud kui paradiislikud. Ent pole halba ilma heata: elu viis mind kokku huvitavate inimestega ning eakate nizzalaste nostalgilised pajatused bella Nissa´st aitasid mul leppida oma uue koduga araabia küla keskel. Mu lemmikpaikadeks said Gourdon, kus võib hinge ja näpuotstega taevast puudutada, ning Laghet, kus siiani imed sünnivad.
Muidugi tegin tutvust ka kuulsa Prantsuse bürokraatiaga, mis võib juuksed halliks ajada ja meelemõistuse röövida… ning poliitikaga, põhiliselt oma päästja ja armsama silmade kaudu. Tal on isegi väljend Prantsuse korrumpeerunud õigussüsteemi kohta: ainult mõned advokaadid tunnevad seadust, enamik tunneb kohtunikke.
Muidugi tegin tutvust ka kuulsa Prantsuse bürokraatiaga, mis võib juuksed halliks ajada ja meelemõistuse röövida… ning poliitikaga, põhiliselt oma päästja ja armsama silmade kaudu. Tal on isegi väljend Prantsuse korrumpeerunud õigussüsteemi kohta: ainult mõned advokaadid tunnevad seadust, enamik tunneb kohtunikke.
- GenresTravel
240 pages, Paperback
First published August 31, 2015
50 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 8 of 8 reviews
February 28, 2017
Autori jutt oli sorav ja ladus, kuid minu meelest oli raamatus vahepeal liiga palju pessimistlikke mõtteid, mis kohati summutasid lugemishuvi. Oleks võinud rohkem Nizza linna kohta olla, ent selle elust ja melust ning prantslastest sai üsna hea ülevaate.
August 22, 2023
Enne Nizzasse reisimist mõtlesin end selle linna ja piirkonna osas veidi harida. Nii ma sellele raamatule sattusin, sest ega Provence'i ja Riviera kohta üleliia palju ilmunud just ei ole. Esimene "Minu ..." raamatu mul lugeda.
Positiivset öelda palju ei ole. Ajaviitelugemiseks sobib, tekst ei ole üleliia konarlik ega piinlik, aga ka mitte midagi keeleliselt nauditavat. Kohalikest toitudest kirjutatud peatükk oli täitsa hea, coq au vin ja boeuf bourguignon said hävitava hinnangu, aga socca ja bouillabaisse hakkasid mulle huvi pakkuma. Pissaladiere'i osas ei ole ma kuigi kindel, kuidas oliivid ja sibul kokku sobivad.
Põhiosas tegeleb raamat paraku kahe asjaga - autor kiidab ennast ja laidab teisi. Selles osas läheb ta kohati tõesti piinlikuks, kritiseerides isegi omaenda lähedasi pereliikmeid. Samal ajal on ta valikud kahtlased. Mehe võtab ta elukoha alusel, ehkki meest peab ta ihnsaks rassistiks. Laps on hukka läinud, sest ei ole nõus koos emaga kuhugi võõrale maale tundmatu mehe juurde kolima. Armastusest ei räägi see raamat midagi.
Nizzast ka ei räägi peaaegu midagi. Üldisemalt Prantsusmaast üht-teist justkui on, aga konkreetselt Prantsuse Riviera kohta tean ma peale raamatu lugemist sama vähe kui enne. Isegi paljulubava nimega peatükk "Mis koht see Nizza õieti on?" räägib lähedalasuvatest talispordivõimalustest, ehkki autorile enda jutu järgi talisport üldse ei meeldigi. Ma ei tea kedagi, kes Nizzasse suusareisile läheks, seega kummaline valik.
Positiivset öelda palju ei ole. Ajaviitelugemiseks sobib, tekst ei ole üleliia konarlik ega piinlik, aga ka mitte midagi keeleliselt nauditavat. Kohalikest toitudest kirjutatud peatükk oli täitsa hea, coq au vin ja boeuf bourguignon said hävitava hinnangu, aga socca ja bouillabaisse hakkasid mulle huvi pakkuma. Pissaladiere'i osas ei ole ma kuigi kindel, kuidas oliivid ja sibul kokku sobivad.
Põhiosas tegeleb raamat paraku kahe asjaga - autor kiidab ennast ja laidab teisi. Selles osas läheb ta kohati tõesti piinlikuks, kritiseerides isegi omaenda lähedasi pereliikmeid. Samal ajal on ta valikud kahtlased. Mehe võtab ta elukoha alusel, ehkki meest peab ta ihnsaks rassistiks. Laps on hukka läinud, sest ei ole nõus koos emaga kuhugi võõrale maale tundmatu mehe juurde kolima. Armastusest ei räägi see raamat midagi.
Nizzast ka ei räägi peaaegu midagi. Üldisemalt Prantsusmaast üht-teist justkui on, aga konkreetselt Prantsuse Riviera kohta tean ma peale raamatu lugemist sama vähe kui enne. Isegi paljulubava nimega peatükk "Mis koht see Nizza õieti on?" räägib lähedalasuvatest talispordivõimalustest, ehkki autorile enda jutu järgi talisport üldse ei meeldigi. Ma ei tea kedagi, kes Nizzasse suusareisile läheks, seega kummaline valik.
June 21, 2018
Tõsi, et ega see raamat ei ole miski roosamanna unenägu, aga lugeda mulle meeldiv. Kirjutatud on huvitavalt ja ladusalt. Vaikselt hakkas tekkis sümpaata Riina suhtes (kuigi esimese hooga tundus ta mulle veidi vastukarva). See kuidas ta suudab ka rasked olukorrad kirja panna nii, et paistaks nagu pisike päikesekiir, see tuli üllatavalt. Siinkohal ei kipu tema otsuseid ja valikuid kritiseerima. Tõsi, eks oma elust tükikesi teistele lugemiseks andes, tuleks arvestada sellega. Tegelikult aga pole kellegi teise asi, mis valikuid teised elus teevad ;). Jah, alguses tundus, et mind hakkavad need valikud häirima, aga raamatu jooksul hakkasin hoopis Riinat mõista. Endalegi üllatuseks.
Veel meeldis mulle see, kuidas Riina annab edasi kohalikke kombeid ja kultuuri. Selles raamatus läheb see sujuvalt kokku Riina isikliku eluga. Ei teki ebamugavaid üleminekuid (teistes selle sarja raamatutes on seda ette tulnud). Prantsuse köök, bürokraatia, kombed, tavad... neist saab ülevaate. Ka sellest, et sealsetel tänavatel pole silte ja majadel numbreid. Seega on oht hiljaks jääda ning ära eksida vägagi suur.
Veel meeldis mulle see, kuidas Riina annab edasi kohalikke kombeid ja kultuuri. Selles raamatus läheb see sujuvalt kokku Riina isikliku eluga. Ei teki ebamugavaid üleminekuid (teistes selle sarja raamatutes on seda ette tulnud). Prantsuse köök, bürokraatia, kombed, tavad... neist saab ülevaate. Ka sellest, et sealsetel tänavatel pole silte ja majadel numbreid. Seega on oht hiljaks jääda ning ära eksida vägagi suur.
July 19, 2023
Nõustun varasemate kommentaaridega, et tekst oli ladus, mõnusalt loetav. Nõustun ka sellega, et nii mõnigi autori valik, arvamus, hinnang ei ühti minu arusaamadega. Mõnel puhul (nt Eesti politseinike väidetav viisakusetus ja kiuslikkus, Eesti surnuaedade hirmutav aura) on minu arvamus täiesti vastupidine. Aga kindlad viis punkti MINU osa eest selles raamatus. Igati etem kui projektipõhine mõneks kuuks välismaale kolimine, kus autor kogeb vaid elu turistina, ei puutugi kokku turismisektoris mitte töötavate kohalikega ja suurem osa raamatust on referaat erinevatest kirjalikest allikatest. Ja tõesti väga oskuslikult on ühendatud isiklik kogemus kohaliku elu-olu kirjeldamisega, värvikad nn kõrvasltegelased.
January 31, 2020
Kirjutamisestiil oli mõnusalt sujuv, kahjuks jäi natuke puudu kohalikust elust. Peamiselt jäi kõlama negatiivsus, kuid isiklikke suhteid oli ka huvitav lugeda. Kahju hakkas nooremast tütrest, kellest jäi mulje ka kui lootusetust inimesest.
May 28, 2016
Nagu ikka, on "Minu..." raamatud head ainult siis, kui sulle autor meeldib. Antud tädi... nojah. Nizzast oli kah üpris vähe juttu, rohkem ikka isiklikest tuttavatest. A no kirjutada tädi siiski oskab, nii et hommikusöökide kõrvale oli raamat seltsiks küll, sest nädalaga sai läbi.
February 7, 2016
Ma nautisin selle raamatu lugemist. Kaasahaaravalt kirjutatud. Alguses on juttu rohkem isiklikust elust ja asjadest, lõpus ka Nizzast.
Displaying 1 - 8 of 8 reviews