Gibraltari laevakoerte ühing

by Juhani Püttsepp, Marja-Liisa Plats (Illustrator)

Mida teha, et saada Gibraltari laevakoerte ühingu liikmeks? Kas selleks peab olema koer või inimene? Juhani raamat viib meid ühte väiksesse linna, kolmekordsesse veidi viltuvajunud majja, sammudest kõmisevasse trepikotta, puuriitu täis õue, kus liiguvad nii sabaga kui ka sabata tegelased. See jutt polegi muinasjutt, vaid kõik need kummalised kujud on pärit meie endi hulgast, kuskilt me lähedusest, hiljutisest ajast. Kui soovite – omast Eestist kahe sajandi vahetusel.
On ka ju teada, et raamatu peategelane koer Saku, oli päriselt olemas. Juhani suur sõber elas kahekümne aastaseks ja oligi tõeline Gibraltari laevakoer.
Juhani Püttsepp (snd 1964) on kirjanik ja bioloog. Ta on töötanud ka ajakirjaniku ja õpetajana, on teinud dokumentaalfilme ja kirjutanud rea lasteraamatuid. „Gibraltari laevakoerte ühing“ pälvis I koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlusel.

232 pages, Hardcover

First published January 1, 2015

Reviews

[Taali · Rating 5 out of 5]

Hea huumoriga raamat, mis sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele.

[Kadri Siller · Rating 2 out of 5]

Hulkuv koer leiab endale ise pere, kus ta olla tahab. Vanas viltuvajunud puumajas elab iseäralik seltskond ning kõigil on oma lugu rääkida. Majas on kitsas ning tülid kiired tulema, samuti leppimised. Majas olevad loomad liidavad inimesi, koos jagatakse muret ja rõõmu. Anton on koolipoiss, kes elab koos vanaemaga ning just selle pere valib Saku - Gibraltari laevakoer. Koer on isepäine ning armastab omapead hulkuma minna, tulemuseks on kolm armast karvakera, kellele on vaja leida uued peremehed. Lõpuks pääseb Saku üle noatera tänu maja elanike hoolivusele ja abile ning jätkab oma koerategemisi.

[Gätlin · Rating 3 out of 5]

Tegu on üsna kerge raamatuga, mis saab kiirelt loetud. Üsna kaasahaarva, kuigi selline lihtne.

Tegevustik on koondunud ühe rebasekarva koera ümber, kes ühel päeval ilmub pisut viltu vajunud kortermaja juurde. Kutsa valib endale uueks peremeheks pensionär Sirje, kelle juures elab ka lapselaps Anton. Anton kiindub koera. Ta nimetatakse Sakuks, talle muretsetakse toidunõud, kaelarihm ja külastatakse loomaarsti. Seal teatabki Anton, et Saku on gibraltari laevakoera tõugu. Üsna ilmekalt on autor kirjutanud, kui palju rõõmu võib üks neljajalgne perre tuua. Loomulikult ei salata ära ka pahategusid ja koerapidamise ebameeldivamaid külgi, nagu rikutud kodusisustus või muretsemine plehkupannud lemmiku pärast.

Raamatus jääb loom loomaks ja inimene inimeseks. Autor ei ole püüdnud looma nahka pugeda, et tema tegemisi lugejale paremini arusaadavaks teha. Koerad ei räägi. Tuleb endal nuputada, mida loom soovib nagu päris elus ette võib ette tulla. Ka raamatus saab nuputada selle üle, et mida see koer küll nüüd mõtleb.

[Kadri · Rating 2 out of 5]

Hulkuv koer leiab endale ise pere, kus ta olla tahab. Vanas viltuvajunud puumajas elab iseäralik seltskond ning kõigil on oma lugu rääkida. Majas on kitsas ning tülid kiired tulema, samuti leppimised. Majas elavad loomad liidavad inimesi, koos jagatakse muret ja rõõmu. Anton on koolipoiss, kes elab koos vanaemaga ning just selle pere valib Saku - Gibraltari laevakoer. Koer on isepäine ning armastab omapead hulkuma minna, tulemuseks on kolm armast karvakera, kellele on vaja leida uued peremehed. Lõpuks pääseb Saku üle noatera tänu maja elanike hoolivusele ja abile ning jätkab oma koerategemisi.

[Eelika Rand · Rating 4 out of 5]

Huvitav raamat :)