Karuks istus vangitornis… 1980 – aasta, mis raputas Eestit

by Tarmo Vahter, Tarmo Rajamets (Illustrator)

Dokumentaaljutustus esitab 1980. aastal Eestis aset leidnud noorterahutuste seni rääkimata loo.
Sündmused algasid 22. septembril 1980, kui Kadrioru staadionil toimus Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio jalgpallimatš. Pärast mängu lõppu pidid esinema Peeter Volkonski ja ansambel Propeller, kuid see keelati ära. Staadionilt lahkuma sunnitud valdavalt kooliõpilastest koosnev publik hakkas hüüdma nõukogudevastaseid hüüdlauseid ning miilits pidas kinni 24 alaealist. Seepeale levis noorte protestivaim kiiresti ja laialt edasi, ulatudes otsapidi ka Tartusse.

Genres: History

488 pages, Hardcover

First published January 1, 2015

Reviews

[Helena Eglit · Rating 4 out of 5]

1984 ja kafkalike sugemetega jutustus, ainult et tegevus toimub reaalselt Eesti NSV-s ja neli aastat varem. kuigi kogu lugu põhineb arhiivimaterjalidel (Vahter on tõesti muljetavaldavat tööd teinud!), tuleb ajaloolise tõe otsimisel ettevaatlik olla; sarnaselt võiks kogu 2000. aastate ajaloo pronksiööde sündmustele taandada. aga ilmselt polnudki autori eesmärk ajastut laiahaardelise või objektiivse nurga alt vaadata. üldjoontes kaasahaarav lugemine!

[Ede · Rating 3 out of 5]

Juba umbes 200. leheküljel jõutigi aastani 1980!
See raamat oli huvitav lugemine, avades silmi mitmeski küsimuses, mis mu nõukogude lapsepõlves ehk küsitavaks jäid, kuid üsna paljudes kohtades tüütult pikalt ajaloolistele dokumentidele (mis ei ole seejuures just ajaloo huvitavaimad ürikud) tuginev. Raamat oleks oluliselt huvitavam, kui ta oleks tihedamaks ja lühemaks toimetatud, olulisem pääseks enam mõjule. Alustuseks oleks võinud olla mingi sisulisem pealkiri.

[Lauri · Rating 5 out of 5]

Kurat, päris mõnus meeldetuletaja ikka. Selles mõttes et tuletas meelde millises pasaämbris me alles mitte nii kaua aega tagasi elasime. Kui värdjalik, masendav ja võigas see nõukogude süsteem oli. Olles ise ka 1980. aastat täiesti kogenud, tõsi küll, ma olin kirjeldatud sündmustest osavõtmiseks ikka päris noor veel, tahaks igale kasulikule idioodile või mälukaotuse all kannatajale kes hakkab "aga nõukogude ajal ei kiusatud kedagi taga, kõigil oli tööd ja poes oli süüa" - juttu rääkima soovitada selsama pljahhaga vastu silmnägu saada millega nõukogude merekooli madrused venestamise vastu protestivatele eesti noorukitele tõmbasid. Või miilitsate käest jalgadega peksta saada. Me räägime ajast kus sinimustvalge heiskamise eest sai poolteist aastat vangilaagrit, õues kogunemise ja miilitsa kätte sattumise eest aga visati koolist välja, sest koolis olid stalinistliku vangilaagri valvureiks suht sobivad õpetajad, ma mäletan selliseid kandiliste peadega jurakaid enadgi kooliajast, ja mõned neist on veel siiamaanigi elus...Tõsi küll, enamjaolt on neid tabanud kollektiivne mälukaotus, nad ei taha ega suuda meenutada kuidas nad paar-kolmkümmend aastat tagasi alles meelsuse eest represseerisid. Raamat oli küll tänu avaldatud dokumentide massile ja nondesamade dokumentide masendavale aga seda massiivsemale sisule mõnevõrra monotoonselt raskepärane, taastas aga ehedal kujul ENSV, vähemalt mälestustes.
Soovitatav, eriti tänapäeval nii üleüldise mälunõtruse, aju pehmenemise ja muude moodsa aja haiguste all kannatajatele.