Eluaegne

by Mart Kadastik

Prantsuse pesu müügiga oma äriedule aluse pannud Nils-Kaspar Koppel on noorukieas läbi elanud seksuaalse vapustuse, mis jätab jälje kogu ta elule. Aasta-aastalt võtavad erutavad kujutlused tema üle järjest enam võimust ja tahtmine oma fantaasiaid ka reaalsuses kogeda muutub üha painavamaks. Ainus naine, keda ta siiralt armastab, kannab endas paraku veelgi valusamat saladust. Kas puhtad tunded suudavad minevikutaagast üle olla?
„Eluaegne“ on Mart Kadastiku neljas romaan. Haarava sündmustikuga raamat süüvib inimese pimedamatesse hingesoppidesse. Autori kujutamisviisis vahelduvad grotesk ja huumor, kargus ja soojus.

320 pages, Hardcover

First published January 1, 2015

Reviews

[Sille · Rating 1 out of 5]

Kunagi oli mul põhimõte eesti autorite raamatuid karmilt mitte arvustada - noh, et omad või nii. Mingil hetkel leidsin, et see säästmine pole õigustatud. Nii et.
See raamat on halb. Väga halb. Kas ta nüüd just nii palju hullem on kui eelmised kolm, või sai mul lihtsalt kannatus otsa, selle üle võib muidugi vaielda. Põhimõtteliselt on need neli ka muidugi kõik üks ja sama raamat, nii sisu kui stiili poolest, nii et kaua õigupoolest võib.
Stiil on jube, eriti dialoogid, millesse on ka üritatud suruda võimalikult palju tarkuseteri ja pseudofilosoofilisi heietusi, mis teevad dialoogi (aga mitte ainult, sest klišeesid on lahkelt mujalegi puistatud) eriti igavaks, elutuks ja kunstlikuks, pateetilisest ja moraliseerivast alatoonist rääkimata.
Mõned stiilinäited:
"Lilleõies on nii palju ilu kui tema kinkija südames headust ja vastuvõtjas tänulikkust."
"Minu elumeri on praegu väga tüüne."
"Sinu tütarlapselikkus annab mulle energiat nagu sõõm vett kõrbes."
"Lilleõis on ilus ainult pika varre otsas. Nagu nainegi."
"Aeg on heitlik ja iga päev sellest väärib jäädvustamist."

Päriselt? Te tahate öelda, et keegi päriselt räägib nii?

Tegelased on kas tahtlikult või kogemata kirjutatud võimalikult ebameeldivaks ja kuigi ma ausalt suudan hästi kirjutatud raamatu puhul mõista igasuguseid tegelasi, siis siinpuhul jäi mulle küll arusaamatuks, milles peategelase tohutu trauma ja sellest tulenev häbi seisnes. Võimalik, et see kõik jäi ka lihtalt heietamise varju, ent põhimõtteliselt ilmus lõpplahendus ikka üsna tühja koha pealt.

Autoril oleks tõesti aeg teemat vahetada, eesti kirjandus ei vaja kindlasti veel ühte oopust keskealisest mehest, kellel on mingi seksuaalne trauma või lihtsalt keskeakriis ja sellest tulenevad tumedad ja painavad ihad etc, etc, etc. Boooooring.
Ahsoo, selle raamatu puhul ootasin 250 lehekülge, kas t õ e s t i ei tulegi ühtegi freudistlikku unenägu. Ei pidanud pettuma, tuli ikka.

[Gea · Rating 3 out of 5]

Üks lugemise väljakutse grupi (soovitan kõigil raamatusõpradel see fb-st üles leida) tänavune teema on "Raamat, mida soovitab sulle raamatukogutöötaja". No minu raamatukogu proua oli mu palve peale midagi soovitada üsna kohmetu ja viitas siis Kadastikule - et seda laenutatakse palju. No ega raamat ju halb ei ole, aga püüab nii väga olla mitte tavaline naistekas, et külge poogitud elitaristlik soga muutub ruttu võrdlemisi tüütuks. 3 punkti annan ikka.

[Kärt · Rating 2 out of 5]

Nii ja naa raamat. Lugema hakates olin positiivselt meelestatud, sest oli hästi kirjutatud - sõnu oskab ta seada ja teema andis lootust millelegi teistsugusele. Süžee hakkas aga lõpuks veidralt nagu kass ümber palava pudru käima. Ketras ja ketras ja ketras ja kuhugi jõuda ei tahtnud. Lõpuks sai siiski lugu ka kokku võetud, aga selleks hetkeks oli mul lihtsalt rõõm, et et raamat loetud sai.

[Külli · Rating 3 out of 5]

Hmmm...Ma ei oskagi nagu midagi öelda. Teema keris, veidi kurb depressiivne. Mõttelõng läks vahepeal oma radu käima. Mõned lehed lugesin üle rea. Kokkuvõttes ikka meeldis ka.