What do you think?
Rate this book
Mina
"Mu hing on kitsesoolika helin resoneeruvas viiulikeres."
"Mina" on Albert Kivikase lühike futuristlik luulekogu.
"Mina" on Albert Kivikase lühike futuristlik luulekogu.
26 pages, Unknown Binding
Published January 1, 1920
1 person want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
October 27, 2015
Käisime disaini ajaloo tunni raames Akadeemilises Raamatukogus ekskursioonil Eesti varaseid trükiseid vaatamas. "Mina" hakkas silma ja kuna see on päris äge tekst ja väga lühike raamat, siis lugesin selle kohapeal läbi. Paneksin viis tärni, kui seal puuduks üks rassistlik kohake, kus sõna "juut" on kasutusel sõimusõnana aga muidu on see tekst päris kihvt! Näiteks kirjutasin välja järgmise rea: "Mu hing on kitsesoolika helin resoneeruvas viiulikeres."
Märkima peab ka seda, et kohe raamatu algul, sissejuhatuseks on väike hoiatus lugejale, et hoidke parem sellest raamatust eemale, sest ilmselt see teile ei sobi ja annab teile vast hambaid ja et te olete ilmselt üldse üks igavene roju vms. Tore punk suhtumine!
Lahe oli muidu näha sellist varajast dada/futurism/konstruktivismi (ma pean silmas nüüd kujundust). Kohe on selge, et see on nö läbi "tõlke", kuskilt kuuldu ja nähtu baasil nendeni jõudnud. Mängitakse tüpoga, erinevad tähesuurused jm aga font on William Morrise "Troy", mis oma gootiliku olekuga oleks päris futuristidel südame kohe pahaks ajanud. Aga see ongi omamoodi lahe. Veidi nagu eksikombel tekkinud postmodernism, kus meelega igasugused stiilid segi paisatakse.
Üpris tänapäevane lähenemine oli ka ühes teises tolle perioodi Kivikase luulekogus, mis oli trükitud A Le Coq'i õllesildipaberitele.
Märkima peab ka seda, et kohe raamatu algul, sissejuhatuseks on väike hoiatus lugejale, et hoidke parem sellest raamatust eemale, sest ilmselt see teile ei sobi ja annab teile vast hambaid ja et te olete ilmselt üldse üks igavene roju vms. Tore punk suhtumine!
Lahe oli muidu näha sellist varajast dada/futurism/konstruktivismi (ma pean silmas nüüd kujundust). Kohe on selge, et see on nö läbi "tõlke", kuskilt kuuldu ja nähtu baasil nendeni jõudnud. Mängitakse tüpoga, erinevad tähesuurused jm aga font on William Morrise "Troy", mis oma gootiliku olekuga oleks päris futuristidel südame kohe pahaks ajanud. Aga see ongi omamoodi lahe. Veidi nagu eksikombel tekkinud postmodernism, kus meelega igasugused stiilid segi paisatakse.
Üpris tänapäevane lähenemine oli ka ühes teises tolle perioodi Kivikase luulekogus, mis oli trükitud A Le Coq'i õllesildipaberitele.
Displaying 1 of 1 review