What do you think?
Rate this book
Minu... #85
Minu Portugal. Igatsedes kadunud aega
Ma elan Portugalis väga tagasihoidlikku elu, kuid see tähendab vabadust. Mul on kodu ülikaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis üllatab mind igal sammul ka kaheksandal siin veedetud aastal. Ma teenin oma igapäevast leiba sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib – õpetan lastele filmi ja muusikat.
Arusaamine, et olen siin õnnelik, ei saabunud suurejoonelise joovastuse, vaid tasase ja veidi argliku nendinguna. Peale kõige ilusa on see tähendanud ka näguripäevi, pisaraid, üksindust ja tohutut hirmude ületamist. Olen otsinud valgeid jõule Portugali mägedest, olnud seotud nii massiturismi kui ökokogukondadega, töötanud vabatahtlikuna Assoori saarte taludes ning praeguseks leidnud oma koha kino-, muusika- ja kultuurimaailmas.
Liuglen siinse tunnetusliku tasandiga ühes rütmis. Mu südame on võitnud portugallaste ja päikese soojus, külalislahkus, ligimesearmastus ja mängulust. Vaimumaailm, mis väärtustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Siin tunnen ennast nagu kodus.
Arusaamine, et olen siin õnnelik, ei saabunud suurejoonelise joovastuse, vaid tasase ja veidi argliku nendinguna. Peale kõige ilusa on see tähendanud ka näguripäevi, pisaraid, üksindust ja tohutut hirmude ületamist. Olen otsinud valgeid jõule Portugali mägedest, olnud seotud nii massiturismi kui ökokogukondadega, töötanud vabatahtlikuna Assoori saarte taludes ning praeguseks leidnud oma koha kino-, muusika- ja kultuurimaailmas.
Liuglen siinse tunnetusliku tasandiga ühes rütmis. Mu südame on võitnud portugallaste ja päikese soojus, külalislahkus, ligimesearmastus ja mängulust. Vaimumaailm, mis väärtustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Siin tunnen ennast nagu kodus.
- GenresTravelNonfiction
248 pages, Paperback
First published December 11, 2015
4 people are currently reading
120 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 19 of 19 reviews
November 1, 2016
Super! Mul on väga hea meel, et Portugali raamatu kirjutas just see autor. On olemas nii palju variante kuidas ühest linnast, riigist ja rahvast kirjutada ning Portugaliga sobib selline sügav, intelligentne ja kergelt melanhoolne stiil väga hästi. Tänu ohtratele kirjeldustele jäi raamatust tunne nagu oleks vaadanud filmi.
Nautisin tõeliselt seda, kuidas autor lähenes Portugalile nagu keegi, kes on/tõesti tahab olla kohalik, mitte nagu turist. Ta tõesti püüab ja pingutab, et sealset rahvast ja kultuuri mõista ning seal ka ennast taasluua aga mitte kaotada. Väga konkreetselt ent samas viisakalt olid välja toodud ka ühiskonna valupunktid, mis suuresti poliitilise "kultuuri" tagajärgedeks.
Kirsiks tordil oli see, et lisaks Lissabonile veetis autor aega ka väga erilistel saartel - Assooridel.
Suurema elamuse saamiseks soovitan lugeda pärast Lissaboni külastust ja siis muidugi uuesti minna:)
Nautisin tõeliselt seda, kuidas autor lähenes Portugalile nagu keegi, kes on/tõesti tahab olla kohalik, mitte nagu turist. Ta tõesti püüab ja pingutab, et sealset rahvast ja kultuuri mõista ning seal ka ennast taasluua aga mitte kaotada. Väga konkreetselt ent samas viisakalt olid välja toodud ka ühiskonna valupunktid, mis suuresti poliitilise "kultuuri" tagajärgedeks.
Kirsiks tordil oli see, et lisaks Lissabonile veetis autor aega ka väga erilistel saartel - Assooridel.
Suurema elamuse saamiseks soovitan lugeda pärast Lissaboni külastust ja siis muidugi uuesti minna:)
April 7, 2019
Raamatut hakkasin lugema, kuna aprilli lõpus on plaanis Lissaboni minna. Üldiselt loengi "Minu sarja" raamatuid, kui see on olemas reisisihtkoha kohta. Näiteks "Minu Amsterdam" oli väga hää. Kui Lissabonist tagasi olen, oskan vast ka seda raamatut paremini hinnata. Hetkel leidsin küll päris palju, millele reisil tähelepanu pöörata.
Usaldusväärseks teeb raamatu see, et autor on Muhu päritolu ja ka Portugalis olles igatseb Muhumaa järgi 😊
Usaldusväärseks teeb raamatu see, et autor on Muhu päritolu ja ka Portugalis olles igatseb Muhumaa järgi 😊
June 10, 2022
Üks parimatest "Minu" sarja raamatutest, mida olen lugenud! Esiteks, Kaisa Masso kirjutamisstiilis on midagi nii romantilist ja sooja. See tekitab koheselt hea ja mõnusa tuju. Raamatut ei suutnud käest panna, aga väga kiiresti lugeda ka ei tahtnud, äkki saab liiga järsku läbi.
Eesmärk oli lugeda raamatut, sest lähen ise suvel Portugali puhkama. Selleks on raamat päris mõnus, sest Lissaboni linnajagudele on pühendatud eraldi peatükk. Samuti sain soovitusi söögi ja joogi osas, mida kindlasti proovida võiks :) Aga pigem jäi raamat ikkagi isikliku kogemuse juurde, mitte ei jaganud niivõrd soovitusi, mida igas linnas teha ja näha võiks (Võib olla tuli see ka sellest, et külastan ainult Lissaboni ja Lagost, millest viimase kohta raamatus juttu polnud ja seetõttu muid soovitusi tähele ei pannud).
Mulle meeldis, et vahelduseks on olemas üks "Minu" raamat, kus polnud juttu oma love interestidest jms. Ka see on põnev, aga mulle jäigi mulje, et autori jaoks on Portugalil rohkem pakkuda kui välismaiseid kavalere. Seda mõtet toetas ka autor ise lõpu poole. Mis mulle veel väga meeldis, oli, et lõpu poole võttis Kaisa meeletult ilusti ja sümboolselt kokku mõtte, et pikemat aega Portugalis elades (ja ka Eesti saatkonnas töötades) tekkis Eesti ja Portugali jaoks lõpuks tema jaoks sild, mida ennem ühe või teise igatsus tekkida ei lasknud. Minu meelest oli see kindlasti suur kulminatsioon nii autorile antud elupeatükis kui ka muidugi raamatus :) Aga see, et me üldse "Minu" raamatutes mingitestki kulminatsioonidest rääkida võiksime, näitab juba selle raamatu taset. Tihtipeale on jäänud mul mulje, et neid raamatuid tükeldatakse peatükkideks erinevate teemade kaupa (mis muidugi pole ka halb variant). "Minu Portugal" tundus lihtsalt väga tervik.
Ma tunnen, et "Minu Portugal" andis mulle mitte just niivõrd palju fakte Portugalist, vaid pigem võtsin kaasa tunde, mida Portugal autoris tekitab ja mille ise kogemist ära ei jõua oodata <3
Võib olla võib mitmeid lugejaid häirida see, et vahepeal pole tekst kronoloogilises järjekorras. Mind isiklikult ei häirinud ja seda polnud ka nii palju :)
Lõpetuseks veidi aimu autori stiilist:
"Kõik on magusalt lohakas, elegantselt suvaline ja õrnalt räpane"
Eesmärk oli lugeda raamatut, sest lähen ise suvel Portugali puhkama. Selleks on raamat päris mõnus, sest Lissaboni linnajagudele on pühendatud eraldi peatükk. Samuti sain soovitusi söögi ja joogi osas, mida kindlasti proovida võiks :) Aga pigem jäi raamat ikkagi isikliku kogemuse juurde, mitte ei jaganud niivõrd soovitusi, mida igas linnas teha ja näha võiks (Võib olla tuli see ka sellest, et külastan ainult Lissaboni ja Lagost, millest viimase kohta raamatus juttu polnud ja seetõttu muid soovitusi tähele ei pannud).
Mulle meeldis, et vahelduseks on olemas üks "Minu" raamat, kus polnud juttu oma love interestidest jms. Ka see on põnev, aga mulle jäigi mulje, et autori jaoks on Portugalil rohkem pakkuda kui välismaiseid kavalere. Seda mõtet toetas ka autor ise lõpu poole. Mis mulle veel väga meeldis, oli, et lõpu poole võttis Kaisa meeletult ilusti ja sümboolselt kokku mõtte, et pikemat aega Portugalis elades (ja ka Eesti saatkonnas töötades) tekkis Eesti ja Portugali jaoks lõpuks tema jaoks sild, mida ennem ühe või teise igatsus tekkida ei lasknud. Minu meelest oli see kindlasti suur kulminatsioon nii autorile antud elupeatükis kui ka muidugi raamatus :) Aga see, et me üldse "Minu" raamatutes mingitestki kulminatsioonidest rääkida võiksime, näitab juba selle raamatu taset. Tihtipeale on jäänud mul mulje, et neid raamatuid tükeldatakse peatükkideks erinevate teemade kaupa (mis muidugi pole ka halb variant). "Minu Portugal" tundus lihtsalt väga tervik.
Ma tunnen, et "Minu Portugal" andis mulle mitte just niivõrd palju fakte Portugalist, vaid pigem võtsin kaasa tunde, mida Portugal autoris tekitab ja mille ise kogemist ära ei jõua oodata <3
Võib olla võib mitmeid lugejaid häirida see, et vahepeal pole tekst kronoloogilises järjekorras. Mind isiklikult ei häirinud ja seda polnud ka nii palju :)
Lõpetuseks veidi aimu autori stiilist:
"Kõik on magusalt lohakas, elegantselt suvaline ja õrnalt räpane"
March 17, 2016
Kaisa raamat pakkus mulle palju äratundmisrõõm, aga ka samas ka uut Portugali kohta. Meeldis autori huumorisoon, kohati selline peidetud mõnus sarkasm. Samas ei võtnud Kaisa väljastpoolt vaatleja positsiooni, vaid kirjeldas Portugali elu-oli nö "seest" - ilmselt on see ka Portugali ühiskonna võime end kodus tundma panna, nagu autor ka ise raamatus välja toob. Tänu Kaisa erinevatele töökohtadele Portugalis on tal palju vahvaid lugusid varnast võtta ja läbi nende lugude õpime Portugali ühiskonda ja inimesi tundma. Minu lemmikpeatükkideks olid lume otsimine ja jalgpallumängude tantsutrupi koordineerimine. Kui alguses ei saa raamat just kui vedama, siis lõpus kisub lausa kriminulliks ja ei saa pidama...Kirjanikuna on autoril võime meid endaga nutma ja naerma panna, mis kokkuvõttes tegi lugemise tõeliselt nauditavaks!
March 13, 2016
Lühikese tutvustuse ja minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/
Read
May 23, 2024Tänapäeva seitsmendikel on vähemalt meie koolis vaja lugeda üks Minu-sarja raamat. Juurde oli veel märgitud, et "soovitatavalt riigist, mida sooviksid külastada või kus suisa elada". Ja et meie pere noorim liige on millegipärast pähe võtnud, et järgmise perereisi sihkoht peab olema just Portugal, siis tundus ka praktilise väärtusega olevat.
Autor on raamatu kirjutamise hetkel Portugalis elanud kaheksa aastat ehk kolmandiku oma noorest elust, tegutsedes seal väga erinevates valdkondades alates saatkonnas töötamisest Lissabonis ning lõpetades permakultuuri harrastamisega Assooridel. Kõige rohkem on raamatus juttu ikkagi pealinnast Lissabonist ja raamatu esimene osa lausa võlus mind oma kadunud aega otsivate kirjeldustega. Teises osas mainib autor pärast Portugali naasmist, et Lissabongi on hakanud muutuma ja majanduskriis on alati päikseliste portugallaste südametesse omad jäljed jätnud.
Üldiselt tundubki, et raamatu algus on muinasjutulisem ja päikselisem ning raamatu lõpus hakatakse rohkem välja tooma sealse ühiskonna varjukülgi ja pahesid. Kokkuvõttes on aga tegemist mõnusalt värvika ja tasakaalus teosega. Muidugi kirjutab autor oma isikliku elu tegemistest ja toimetamisest, kuid seda enamasti ikka sellises võtmes, et Portugali külastajal on sealt midagi kasulikku kõrva taha panna. Nii et see raamat peaks sobima ka neile, kes rohkem turistile vajalikku teavet otsivad.
Kui enne selle raamatu lugemist teadsin Portugalist vaid üksikud fakte (pealinn Lissabon, koloniaalajalugu, lopsaka loodusega saared, fado muusika, keel, mida ma ei oska, manjana-mentaliteet), siis pärast raamatu lugemist olen kindlasti oluliselt targem. Päris palju oli üllatavat, kas või asjaolu, et kuni 1971. aastani sõideti Portugalis enamasti hobustega. Autor kirjutab ladusalt ja ilusas keeles ning meelde jäid mitmed mõtteterad. Kas või see, et uue maa tundmaõppimist keeleoskuse puudumine ei sega, vaid seda saab teha ka kohtade, lõhnade ja maitsete kaudu. Või jupike portugallaste elufilosoofiast, mis kätkeb endas tõdemust, et oma elu pikkust me ise muuta ei saa, kuid saame muuta selle sisu, tehes armastatud tööd, veetes aega koos kallitega ning süües ja juues hästi. Ja mis võiks vihmasel ja tuulisel Eesti kevadpäeval veel parem olla kui end roosilõhnalisse maailma kohvikulaua taha kujutleda, magusvalus fado muusika kõrvus kõlamas.
Autor on raamatu kirjutamise hetkel Portugalis elanud kaheksa aastat ehk kolmandiku oma noorest elust, tegutsedes seal väga erinevates valdkondades alates saatkonnas töötamisest Lissabonis ning lõpetades permakultuuri harrastamisega Assooridel. Kõige rohkem on raamatus juttu ikkagi pealinnast Lissabonist ja raamatu esimene osa lausa võlus mind oma kadunud aega otsivate kirjeldustega. Teises osas mainib autor pärast Portugali naasmist, et Lissabongi on hakanud muutuma ja majanduskriis on alati päikseliste portugallaste südametesse omad jäljed jätnud.
Üldiselt tundubki, et raamatu algus on muinasjutulisem ja päikselisem ning raamatu lõpus hakatakse rohkem välja tooma sealse ühiskonna varjukülgi ja pahesid. Kokkuvõttes on aga tegemist mõnusalt värvika ja tasakaalus teosega. Muidugi kirjutab autor oma isikliku elu tegemistest ja toimetamisest, kuid seda enamasti ikka sellises võtmes, et Portugali külastajal on sealt midagi kasulikku kõrva taha panna. Nii et see raamat peaks sobima ka neile, kes rohkem turistile vajalikku teavet otsivad.
Kui enne selle raamatu lugemist teadsin Portugalist vaid üksikud fakte (pealinn Lissabon, koloniaalajalugu, lopsaka loodusega saared, fado muusika, keel, mida ma ei oska, manjana-mentaliteet), siis pärast raamatu lugemist olen kindlasti oluliselt targem. Päris palju oli üllatavat, kas või asjaolu, et kuni 1971. aastani sõideti Portugalis enamasti hobustega. Autor kirjutab ladusalt ja ilusas keeles ning meelde jäid mitmed mõtteterad. Kas või see, et uue maa tundmaõppimist keeleoskuse puudumine ei sega, vaid seda saab teha ka kohtade, lõhnade ja maitsete kaudu. Või jupike portugallaste elufilosoofiast, mis kätkeb endas tõdemust, et oma elu pikkust me ise muuta ei saa, kuid saame muuta selle sisu, tehes armastatud tööd, veetes aega koos kallitega ning süües ja juues hästi. Ja mis võiks vihmasel ja tuulisel Eesti kevadpäeval veel parem olla kui end roosilõhnalisse maailma kohvikulaua taha kujutleda, magusvalus fado muusika kõrvus kõlamas.
July 29, 2024
Ma elan Portugalis väga tagasihoidlikku elu, kuid see tähendab vabadust. Mul on kodu ülikaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis üllatab mind igal sammul ka kaheksandal siin veedetud aastal. Ma teenin oma igapäevast leiba sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib – õpetan lastele filmi ja muusikat.../.../ Mu südame on võitnud portugallaste ja päikese soojus, külalislahkus, ligimesearmastus ja mängulust. Vaimumaailm, mis väärtustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Siin tunnen ennast nagu kodus.
Minu kommentaar: Väga mõnus ja soe lugemine. Autor on osanud nii kirjutada, et kõik temapoolsed kirjeldused elustuvad mu silme ees, tunnen lõhnu ja maitset, Portugali päikest ja mõnusalt kulgevat- mugavat elu- olu. Peagi on mul endal esimene Portugali reis ees, mis tegi lugemise eriti põnevaks.
Minu kommentaar: Väga mõnus ja soe lugemine. Autor on osanud nii kirjutada, et kõik temapoolsed kirjeldused elustuvad mu silme ees, tunnen lõhnu ja maitset, Portugali päikest ja mõnusalt kulgevat- mugavat elu- olu. Peagi on mul endal esimene Portugali reis ees, mis tegi lugemise eriti põnevaks.
December 20, 2023
Hea ladusa tekstiga raamat. Portugali elust-olust sai teada palju huvitavaid aspekte. Siiski jäi mulje, et üsna paljud isiklikumat laadi lood ei olnud raamatusse jõudnud, neid mainiti vaid väga vihjamisi. Ja natuke häiris ebaloogilisus üsna mitmes peatükis. Näiteks kui peatükis Kriis“ räägitakse toimetulekuraskustest 2010. 2011. 2014. aastal, mille lõpus sai autor tööd messe korraldavas firmas ning järgmine peatükk algab sellega, et selle messide korraldaja juures töötas ta 2009.a. Või kui ühes töökohas oli tal pisike akendeta kabinet, kus ta ühel öösel ärkas kuu aknast sisse vaatamas. Ajalises plaanis näisid pajatused kulgevat üsna kaootiliselt.
October 23, 2022
Portugal on riik, kuhu mõni aeg tagasi väga soovisin minna. (Kurikuulsa raamatupoe pärast ilmselt ka, kuid sellest raamatus ei kirjutata). Pärast selle raamatu lugemist vist mitte enam eriti. Igatahes paar fadot kuulasin YouTubest ära. "Portugallased on suured kaeblejad ning ennast põhjalikult ohvrina tundmine tundub olevat rahvuslik spordiala - võidab see, kes kõige valjemini kaebab. Riiki kirutakse maatasa ja põhjusega..." (lk 126). Autor ise pendeldab Eesti ja Muhumaa vahet, kord kuuludes hinges Eestile kord Portugalile.
This entire review has been hidden because of spoilers.
October 27, 2018
Kaisa Masso läks 8 aastat tagasi vahetusüliõpilaseks Lissaboni. Nüüd õpetab ta seal lastele filmi ja muusikat.
Raamat meeldis mulle. Õpetajatööst küll kuigi palju raamatus juttu polnud, aga mind see kuidagi ei kõigutanud. Raamatut oli kerge lugeda ja tekitas himu kirjeldatud paiku külastada. Ma pole külastanud raamatu põhilist tegevuskohta (Lissaboni), kuid olen käinud Portugalis, mistõttu viis raamat ka meenutuste radadele ning pani nii mõneski kohas kaasa noogutama.
Raamat meeldis mulle. Õpetajatööst küll kuigi palju raamatus juttu polnud, aga mind see kuidagi ei kõigutanud. Raamatut oli kerge lugeda ja tekitas himu kirjeldatud paiku külastada. Ma pole külastanud raamatu põhilist tegevuskohta (Lissaboni), kuid olen käinud Portugalis, mistõttu viis raamat ka meenutuste radadele ning pani nii mõneski kohas kaasa noogutama.
October 27, 2019
Väga mõnus ja samas ka hariv lugemine. Tõeliselt inspireeriva looga ja julge suhtumisega autor.
Ägedad ja omapärased karakterid, kellest jutustati. Ja see rahvuslik nostalgia kadunud aegade järele ( ;) )
Assoorid tunduvad ülikaunid.
Ägedad ja omapärased karakterid, kellest jutustati. Ja see rahvuslik nostalgia kadunud aegade järele ( ;) )
Assoorid tunduvad ülikaunid.
January 5, 2018
Üle keskmise hea "minu sarja" raamat. Portugali kohta liigselt detaile ei olnud aga sellegi poolest tekitas soovi tagasi Portugali reisida.
January 30, 2019
Pani mind Portugali veel rohkem armastama. Imeilusad pildid ka!
June 6, 2020
Alguses ei saanud ma raamatuga minema, aga iga leheküljega edasi ma unustasin ennast lugema. Tänud autorile!
August 22, 2020
Äratundmine kohtadega, mida pole külastanud ja tunnetega, mida pole veel tundnud. Tekkis suur isu Portugali järele.
June 17, 2021
Hea olustiku raamat ja tagasivaade Portugalile ning sealsele elule.
August 6, 2022
Tüüpiline "minu" raamat. Leiab midagi huvitavat, vahepeal on igav, aga annab isikliku riigiga seotud loo, millest paar infokildu kõrva taha panna.
July 18, 2016
Tasub kindlasti lugeda kui on plaanis Portugali külastada. Olen ise 3 päeva Lissabonis veetnud, kui lugedes nüüd seda raamatut, tundub, et ma pole seal käinud. Soov uuesti seda riiki külastada tekib raamatut lugedes kiiresti.
Displaying 1 - 19 of 19 reviews