Poisike rukkis

by Eet Tuule

Poisike rukkis” on autobiograafiliste sugemetega raamat, milles Eet Tuule vaatab tagasi aastate 1944‒1956 eluolule, tehes seda läbi 3–15aastase poisi silmade. Autor jutustab lapsepõlvest Pääskülas ning kooliaastaist Saaremaal ja Harjumaal. Paljud raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt aset leidnud, kuid sekka on põimitud ka väljamõeldut, sealjuures toonast olustikku võimalikult täpselt edastades.

Eet Tuule parijõgilikus kirjutamislaadis on inimlikku soojust ja lapse hingeelu mõistmist. Varem on ta avaldanud loodusjutte lastele („Trompetid udus. Jutte looduspäevikutest”, 2014 ja „Tagalaane valitsejad”, 2015).

319 pages, Hardcover

Published January 1, 2015

Reviews

[Ireene · Rating 3 out of 5]

Raamat oligi selline nagu kuulaks vanaisa või vanaema mälestusi tollasest ajast. Usun, et paljudele meeldiks selline muhe lugemine. Mulle samas väga ei meeldinud, midagi häiris jutustamise stiili juures. Võibolla see, et peategelane oli liiga viks ja viisakas. Eeskujulik, mõistlik ja tubli poiss, kes lollusi ei teinud, oli töökas ja õppis korralikult. Päriselus on sellised inimesed toredad, aga raamatu teevad huvitavamaks ikkagi tegelased, kellel on mõni krutski ka juures.

[Lisette · Rating 4 out of 5]

Kuna olen üsna tugevalt lugeja, keda tänapäeval nimetatakse "mood reader" ehk tujulugejaks, siis läks mul selle raamatu lugemisega ikka üsna pikka aega. Samas oligi see ehk parem, et raamatu olustikku tõeliselt haarata saaksin.

Kuigi olen ise sündinud juba vabas Eestis, siis tunnetades seda teise maailmasõja ja selle järgset aega tundsin, et vaataksin justkui elu läbi oma lahkunud vanaema silmade. Kuigi minu vanaema sündis juba 1933. aastal ja peategelane on siiski veidi noorem, viis see raamat mind tõeliselt ajas tagasi. Ei teagi, kas on võimalik igatseda mingit teist eluolu ja tunda nostalgiat kui seda kunagi tegelikult ise kogenud ei ole?

Igal juhul on see tõesti hea lugemine, avab silmad nii mõnelegi väga raskele teemale, viib sind tagasi aega kui kõik oli "lihtsam" ning annab võimaluse näha seda kõike läbi ühe targa maapoisi silmade. Soovitan eelkõige suvelugemiseks või just sügiseseks kaaslaseks, kui tekib aeg, kus hakkame elu üle taas mõtisklema.