on õhtu jaanuar kõik teed on umbes on külm on võõraid toone sinu jumes paks mets ja meie lähme umbes kuid siis näe sääl üks televiisor lumes ekraan on hele mererand ja palmid paar suvilat ja mõned limusiinid siis vahetuvad pildid nende all ka salmid ja mul ükskõik njuujorgid varnad viinid
sa kangestud ja vaatad üksisilmi ma kisun kätest sind ja rebin jalust sa seisad keset lund ja vaatad filmi ei hooli käed ei jalad külmavalust sa jääd kesk lund ja mina põgenen ma põgenen ja sind jääd kesk lund tuisk katab sind ja virvendavat pilti te näete kevadeni ühte und
ma roostetasin siis kui suvi jõudis ja vikat kõlksus nüriks vastu kive mees järvel tõmbas lõõtsa nagu jõudis ja ma ei suuda öelda tema nime
kuid sinu nime mäletan ma vihmas ja vikerkaares mäletan ja jääs see viskleb igas rattas igas rihmas su sõnu peksleb pragunenud pääs
mind juukseidpidi kaasa viib üks mürin ja rihmad tõmbavad mu vanasse süsteemi kes toob mu päitsisse kui veskisse ma suren su pluusi alt kaks valget krüsanteemi