Detsember

by Jüri Üdi, Juhan Viiding

siin aias on haljad küpressid
ja muru kui gobelään
me pükstel on säravad tressid
kui tulin siis juba ka jään

kaks lõvi valvab portaali
ruletil nad panust ei tee
ma viipan nad salaja saali
ja nendele meeldib see

siis äkki õhku jääb nuga
ja hiline serpentiin
näe peatub šampanjajuga
lae purustab zeppelin

üks lendur on surma saanud
ja maja on varemeis
mis lõvidest järgi on jäänud
kes elasid varem meis

Genres: Poetry

Unknown Binding

First published January 1, 1971

About the author

Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja.

Reviews

[Kadri · Rating 4 out of 5]

"kuivab üdi aga mina jään" goes hard

[aditi]

on õhtu jaanuar kõik teed on umbes
on külm on võõraid toone sinu jumes
paks mets ja meie lähme umbes
kuid siis näe sääl üks televiisor lumes
ekraan on hele mererand ja palmid
paar suvilat ja mõned limusiinid
siis vahetuvad pildid nende all ka salmid
ja mul ükskõik njuujorgid varnad viinid

sa kangestud ja vaatad üksisilmi
ma kisun kätest sind ja rebin jalust
sa seisad keset lund ja vaatad filmi
ei hooli käed ei jalad külmavalust
sa jääd kesk lund ja mina põgenen
ma põgenen ja sind jääd kesk lund
tuisk katab sind ja virvendavat pilti
te näete kevadeni ühte und

[Marta · Rating 4 out of 5]

Veskipoiss

ma roostetasin siis kui suvi jõudis
ja vikat kõlksus nüriks vastu kive
mees järvel tõmbas lõõtsa nagu jõudis
ja ma ei suuda öelda tema nime

kuid sinu nime mäletan ma vihmas
ja vikerkaares mäletan ja jääs
see viskleb igas rattas igas rihmas
su sõnu peksleb pragunenud pääs

mind juukseidpidi kaasa viib üks mürin
ja rihmad tõmbavad mu vanasse süsteemi
kes toob mu päitsisse kui veskisse ma suren
su pluusi alt kaks valget krüsanteemi

[꩜]

“veereb põrandale kollaseid tablette
meie ärevus neid pulbriks trampides
lõpuks väsib ja ma kukun sinu ette
oma armastuse lõpukrampides

sina tunned minu igivanu stampe
minu vaikimisi ja käteplaginaid
nüüd on lahkumine järjest kustub lampe
ja me südamete raagus raginaid”