Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra

by Alexander Genis, Toomas Kall (Translator)

Ameerikas elav riialane võtab oma hoogsa revüü maailmaklassikast kokku iroonilise nendinguga: "Ilmsi ma ei ole suurem filosoof kui unes, seetõttu pole ka mu kodu mitte igal pool, vaid ainult seal, kuhu ma olen selle endale rajanud. Raamatutest muidugi, millest siis veel?! Vastupidavamat materjali pole olemas. Sest ka siis, kui nõrgenev mälu seda hävitab, kaunistavad raamatute varemed vaimumaastikku, nii nagu kunstlikud varemed romantilist aeda."

Genres: Nonfiction

220 pages, Paperback

Published February 1, 2016

Reviews

[Ivar Volmar · Rating 5 out of 5]

Tõeliselt vaimustav teos, pikemalt kirjutasin oma raamatublogis. https://ramraamatud.wordpress.com/202...

[Helin Puksand · Rating 5 out of 5]

Fantastiline raamat! Kuidas üks autor oskab nii täpselt ja tabavalt ennast väljendada?! Seda raamatut ei tasu lugeda korraga läbi, vaid nautida peatükk haaval. See raamat võiks olla käekotis ja kui tekib 15-20 minutit vaba aega, siis saaks peatüki läbi lugeda ja selle üle mõtiskleda.
Kohustuslik kõigile kirjanduse õpetajatele! :)

[Saara · Rating 4 out of 5]

Ahh, midagi oli nagu väga õige ja täpselt see, mida otsisin (üle äärte ajav kirjandusarmastus, mis inspireerib), aga siis oli midagi veel, mis oli selline aforistlik ja liiga pretensioonikas? vahepeal vaieldavate seisukohtadega? vahepeal liiga selgete eelistuste ja ainuõigsusele pretendeerivate vaadetega? Ma ei tea, kas just nii. Aga midagi jäi nagu segama.
Lugenud/lugevad sõbrad, kuidas kommenteerite?

[Kaarel Aadli · Rating 4 out of 5]

Kõigepealt luges mu preili elukaaslane, kelle ettelugemistest sain päris hea isu. Lugedes oli ka täitsa mõnus, aga kuskil kahe kolmandiku peal mõistsin, et kuidagi... hmm... nagu ei oskagi öelda, mis valesti. Ju jäi mu enda teadmistest ikka vajaka mitmel korral, viitab ta siiski kogu lääne kaanonile, aga siis veel natuke läti ja vene omale kah. Aga samas, isegi kui Genis räägib mitmetest "raamatutest, mida me pole lugenud", on tema stiil ja mõtted endiselt mõnusad, sellise tuttava raamatusõbra omad. Nii et kokkuvõttes ta mulle meeldis!

[Kitty · Rating 5 out of 5]

Genist lugeda on nagu ilutulestikku vaadata - siuh ja siuh lendavad aforismid, üks säravam kui teine, üks kõrgemale kui teine, osasid ei jõua veel vaatama hakatagi, kui juba läinud ja uus kohal. pidev vaimustus. kui pärast keegi kirjeldada palub, siis ei oska muidugi midagi öelda... mida ta õieti ütleski? ei tea, aga jube hästi ütles! ja raamatutest ja kirjanikest ja kirjutamisest ja eelkõige lugemisest rääkis. imeline kogemus, tahaks veel!

kuna tegu on Lätis kasvanud ja hiljem USAsse emigreerunud vene juudiga, siis äramainitud raamatute ja autorite valik on mõnus hingelähedane - palju vene kirjandust, maailmaklassikat ka sekka. ma muidugi suuremat osa neist raamatuist pole lugenud, kuigi nüüd jälle tunnen, et vist ikka peaks. aga see pole "Lugemistundide" puhul kõige olulisem, et oleks ise lugenud, Genis seletab nagunii ära, kuidas asjad on. (temaga võib nõustuda või mitte, see pole ka oluline, talle endale ka pole, alailma ta vaidleb iseendale vastu. oluline on seletamise rõõm ja lausete ilu.)

Genises tunnen ära järjekordse lihaliku raamatuarmastaja, kes kirjutab raamatutesse ega ole väga õnnetu, kui troopiline torm Irina ujutab üle ta raamatukogu alumised riiulid, "mille olin ettenägelikult eraldanud nõukogude kirjandusteadusele ja kingitud luulekogudele". püüan võimalusel endale "Lugemistundidest" füüsilise koopia hankida ja Genise auks kõik oma e-raamatus äramärgitud tsitaadid (umbes pool kogu tekstist, tundub kohati) päriselt pliiatsiga alla tõmmata! (kui Genis hoogu läheb, siis on tsiteerimisväärset nii pikalt, et vahepeal tuleks pliiatsiut teritada, aga ma neid kohti ei viitsi siia näidetena ümber trükkida.)

***
Ilma pliiatsita lugeda on minu meelest niisama hea kui tummade seltsis viina võtta. (Ükskord ma juhtusin nägema nende labrakat, mis lõppes hääletu lööminguga.) Suhtlemises raamatuga võrdsustab pliiats olukorra. Meile annab ta tagasi hääle, raamatule tuletab meelde, kes on peremees.
***
Katsuge ilma sufiksiteta läbi saada, ja teie kõne hakkab meenutama häält, millega räägib auto navigaator, kes ei oska, nagu muide ka paljud teised, arvsõnu käänata ja inimese moodi olla.
***
Aga õhtuti, kui Žirinovski magas ja kalad samuti, pani isa kirja minevikku. Seda kogunes 900 lehekülge, mille ta ühendas ebaoriginaalse pealkirjaga "Mein Kampf". Juutidel tuleb niisuguseid asju ette.
***

[Eelika Rand · Rating 4 out of 5]

Üle kuuaja 220 lehekülge, seda on vist liiga palju. Oleks võinud kiiremini lugeda, aga selle teosega on nii, et korraga palju lugeda ei suutnud, seepärast lugesin nii kaua, aga mis seal ikka, lõpuks sai läbi.
Mulle meeldis see, isegi, kui ma mõnest peatükist aru ei saanud, lihtsalt oma lühikese silmaringiga kirjanduse vallas.
Seal oli põnevaid tsitaate ja isegi lastekirjanduse tippteosed "Karupoeg Puhh" ja "Alice Imedemaal" :).
"Lugejameisterlikkust lihvitakse kogu elu, iialgi ülempiirini jõudmata, sest lugemisel ei ole muud eesmärki kui nauding. Lugemine on eraviisiline, kaasaskantav, üldkättesaadav ja igapäevane õnn — kõigile ja tasuta." (Genis 2016 : 13—14) Kas pole mitte ilusasti kokkuvõetud lugemise mõtet? Kes loeb, see mõistab :).

[Hetti · Rating 3 out of 5]

Jagaksin selle raamatu kolmeks - 1 osa geniaalseid mõtteid ja välgatusi. Huumor ja elutarkus, läbinägemis- ja järeldusvõime oma parimas. 1 osa ülipõhjalikke teadmisi (vene) kirjandusest, millest väiksema pagasiga inimesel pole lootustki aru saada. 1 osa snobistlikku eneseimetlust ja rahulolu.
3 tärni nende mõne mõtte eest, mis külge haakisid ja inimestest/kirjandusest uue tahu lahti kangutasid, -2 selle eest, mis võiks jääda mõttekaaslastega õlleklaasi taha arutamiseks.

[Ülle · Rating 5 out of 5]

Juba ammu pole sattunud lugema sellist teost, mida naudid nagu lemmikmaiustust – vähehaaval. Kommikotist erinevalt ei saa nauding aga otsa ning võimalik on lugeda taas ja taas. Raanatukogus pikendasin laenutust kaks korda. Genis tekitas huvi pöörduda tagasi mõne ammuloetud teose juurde. Miks mitte võtta veel kord kätte Gogoli „Surnud hingied, liiati kui mul on praegu sellest teosest selgeimalt meeles hoopis Tallinna Linnateatri võrratu lavaversioon?

[Ireene · Rating 4 out of 5]

Nagu kohtumine vanade sõpradega. Nostalgialaks. Igatsus. Peaks klassikud taas kätte võtma.

[Merili · Rating 5 out of 5]

Rereading old favourites. Still brilliant.

[Daniel · Rating 3 out of 5]

Pealkiri kõlbab suurepäraselt ka sisukokkuvõtteks. Autor jagab ausalt oma mõtteid kirjanikest ja kirjandusest ja see ongi tegelikult kõik. Aga põnev on lugeda ikkagi, isegi kui teemaks tulevad teosed, millest ma ise kuulnudki pole. Häid mõtteid on teksti tihedalt pikitud ja harilik peab kogu aeg käeulatuses olema.

"Lugemistunnid" aitas mul mõtestada juba loetut ja häälestas mind õigele lainele lugemisjärjekorras olevate teoste osas. Eks ta läbinisti raamatusõprade raamat olegi ja mida suurem sõber olla, seda rohkem mõtteteri siit leiab.

[Signe · Rating 4 out of 5]

Seda raamatut lugedes oli valdav mõte see, et kunas mul tekiks aeg, et oma kunagised klassikalemmikud uuesti läbi lugeda.

[Helle-Mari Märtson · Rating 3 out of 5]

Huvitav ja kohati ka päris humoorikas, kuid hüplik, ebaühtlane ja minu jaoks sujuvaks lugemiseks hooti veidi tihe.

[Triinu · Rating 3 out of 5]

Tutvustuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Sille · Rating 3 out of 5]

Ebaühtlane. Kohati geniaalsed mõtteavaldused vaheldumas üle võlli keeratud eneseimetlusega (millele aforistlik stiil muidugi ainult kaasa aitab).