What do you think?
Rate this book
Tähehiiglaste orjad
Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi üheksa hoogsat seikluslugu Maa kaugtulevikust ja võõrastelt eksootilistelt planeetidelt, džunglitest ja veemaailmadest, tulnukaaju hämaratest varjusoppidest ja kolkaplaneetide salakaubavedajate karmist maailmast.
Robert Silverberg: «Pean kohe alguses üles tunnistama, et te ei leia neist lugudest kuigi palju poeetiliselt kauneid visioone, luulelist proosat või sügavaid sissevaateid tegelaste karaktereisse. Samuti ei ütle need lood eriti midagi inimeseks olemise kohta. Need lood on pärit mu karjääri algusajast ning on suuremas osas otsekohesed seikluslood, mis said kirjutatud osalt lõbu, osalt raha pärast. Neid jutte kirjutades sain ma suurepäraselt aru, mida nad endast kujutavad: eelkõige meelelahutuseks mõeldud tekste, mis ei pidanudki uusi kirjanduslikke rajajooni valgustama ega viima mind teadusliku fantastika suurte meistrite sekka.
Tuleb tunnistada, et ma õppisin neid lugusid luues ilukirjanduse kirjutamise kohta palju: kuidas juttu huvitavalt alustada ja edasi arendada, kuidas kujutada konkreetset stseeni ja visandada tegelaskuju ilma pika ja igava ekspositsioonita ning kuidas anda paari kiire liigutusega tekstile seda vajalikku värvi ja avastuslikkust, mille pärast inimesed üldse ulmekirjandust loevad.
Ja siin nad nüüd jällegi on, need kadunud ajastu artefaktid, üheksa varajast lugu, mis on toodud uue sajandi kõhedakstegevalt ereda valguse kätte, sajandi, mis oli nende lugude kirjutamise ajal alles kauge tulevik.»
1. Tähehiiglaste orjad (Slaves of the Star Giants)
2. Surmamere sigitised (Spawn of the Deadly Sea)
3. Androiditapp (The Android Kill)
4. Astu mu pähe (Come into My Brain!)
5. Cutwoldi kütid (The Hunters of Cutwold)
6. Jaht kosmosenõiale (Hunt the Space-Witch!)
7. Uus algus (Second Start)
8. Kosmosehädalised (Castaways of Space)
9. Kosmosemõrtsukas (Spacerogue)
Robert Silverberg: «Pean kohe alguses üles tunnistama, et te ei leia neist lugudest kuigi palju poeetiliselt kauneid visioone, luulelist proosat või sügavaid sissevaateid tegelaste karaktereisse. Samuti ei ütle need lood eriti midagi inimeseks olemise kohta. Need lood on pärit mu karjääri algusajast ning on suuremas osas otsekohesed seikluslood, mis said kirjutatud osalt lõbu, osalt raha pärast. Neid jutte kirjutades sain ma suurepäraselt aru, mida nad endast kujutavad: eelkõige meelelahutuseks mõeldud tekste, mis ei pidanudki uusi kirjanduslikke rajajooni valgustama ega viima mind teadusliku fantastika suurte meistrite sekka.
Tuleb tunnistada, et ma õppisin neid lugusid luues ilukirjanduse kirjutamise kohta palju: kuidas juttu huvitavalt alustada ja edasi arendada, kuidas kujutada konkreetset stseeni ja visandada tegelaskuju ilma pika ja igava ekspositsioonita ning kuidas anda paari kiire liigutusega tekstile seda vajalikku värvi ja avastuslikkust, mille pärast inimesed üldse ulmekirjandust loevad.
Ja siin nad nüüd jällegi on, need kadunud ajastu artefaktid, üheksa varajast lugu, mis on toodud uue sajandi kõhedakstegevalt ereda valguse kätte, sajandi, mis oli nende lugude kirjutamise ajal alles kauge tulevik.»
1. Tähehiiglaste orjad (Slaves of the Star Giants)
2. Surmamere sigitised (Spawn of the Deadly Sea)
3. Androiditapp (The Android Kill)
4. Astu mu pähe (Come into My Brain!)
5. Cutwoldi kütid (The Hunters of Cutwold)
6. Jaht kosmosenõiale (Hunt the Space-Witch!)
7. Uus algus (Second Start)
8. Kosmosehädalised (Castaways of Space)
9. Kosmosemõrtsukas (Spacerogue)
272 pages, Paperback
First published January 1, 2016
9 people want to read
About the author
Robert Silverberg
2,342 books1,600 followersThere are many authors in the database with this name.
Robert Silverberg is a highly celebrated American science fiction author and editor known for his prolific output and literary range. Over a career spanning decades, he has won multiple Hugo and Nebula Awards and was named a Grand Master by the Science Fiction and Fantasy Writers of America in 2004. Inducted into the Science Fiction and Fantasy Hall of Fame in 1999, Silverberg is recognized for both his immense productivity and his contributions to the genre's evolution.
Born in Brooklyn, he began writing in his teens and won his first Hugo Award in 1956 as the best new writer. Throughout the 1950s, he produced vast amounts of fiction, often under pseudonyms, and was known for writing up to a million words a year. When the market declined, he diversified into other genres, including historical nonfiction and erotica.
Silverberg’s return to science fiction in the 1960s marked a shift toward deeper psychological and literary themes, contributing significantly to the New Wave movement. Acclaimed works from this period include Downward to the Earth, Dying Inside, Nightwings, and The World Inside. In the 1980s, he launched the Majipoor series with Lord Valentine’s Castle, creating one of the most imaginative planetary settings in science fiction.
Though he announced his retirement from writing in the mid-1970s, Silverberg returned with renewed vigor and continued to publish acclaimed fiction into the 1990s. He received further recognition with the Nebula-winning Sailing to Byzantium and the Hugo-winning Gilgamesh in the Outback.
Silverberg has also played a significant role as an editor and anthologist, shaping science fiction literature through both his own work and his influence on others. He lives in the San Francisco Bay Area with his wife, author Karen Haber.
Robert Silverberg is a highly celebrated American science fiction author and editor known for his prolific output and literary range. Over a career spanning decades, he has won multiple Hugo and Nebula Awards and was named a Grand Master by the Science Fiction and Fantasy Writers of America in 2004. Inducted into the Science Fiction and Fantasy Hall of Fame in 1999, Silverberg is recognized for both his immense productivity and his contributions to the genre's evolution.
Born in Brooklyn, he began writing in his teens and won his first Hugo Award in 1956 as the best new writer. Throughout the 1950s, he produced vast amounts of fiction, often under pseudonyms, and was known for writing up to a million words a year. When the market declined, he diversified into other genres, including historical nonfiction and erotica.
Silverberg’s return to science fiction in the 1960s marked a shift toward deeper psychological and literary themes, contributing significantly to the New Wave movement. Acclaimed works from this period include Downward to the Earth, Dying Inside, Nightwings, and The World Inside. In the 1980s, he launched the Majipoor series with Lord Valentine’s Castle, creating one of the most imaginative planetary settings in science fiction.
Though he announced his retirement from writing in the mid-1970s, Silverberg returned with renewed vigor and continued to publish acclaimed fiction into the 1990s. He received further recognition with the Nebula-winning Sailing to Byzantium and the Hugo-winning Gilgamesh in the Outback.
Silverberg has also played a significant role as an editor and anthologist, shaping science fiction literature through both his own work and his influence on others. He lives in the San Francisco Bay Area with his wife, author Karen Haber.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
March 18, 2016
Tagaajamine, jaht, taplus, kättemaks...seiklused pulp-ulme maastikel.
Ega ma ausaltöelda pole varem pulp-ulmega kokku puutunud, olin näinud ainult neid kirevaid kaanepilte poolpaljaste tüdrukute ja musklis meestega, sekka ka mõni kole koll. Eelarvamused olid üsna suured...
Aga need siin olid täitsa kobedad lood, eks välja olid valitud ka parimad näited Silverbergi pulp-seiklustest. Autori eessõnad olid pikad ja vabandavad, eks tuli neid siis ka lugemisel arvestada ja seega ei olnud ootused suuremad kui ühest heast seiklusest osa saada. Üldjuhul ei pidanud pettuma. Eks kõigile lugudel võib ette heita teatavat rabedust ja mina oleks soovinud enamus lugude puhul ka väheke huvitavamat lõpplahendust, sest tundus kuidagi, et algus oli kõigil lugudel paigas- põnev ja intrigeeriv, aga lõpp vajus kuidagi ära.
Üldiselt meeldisid lühiromaanid rohkem kui lühijutud. Isiklik lemmik oli "Surnumere sigitised", see saab ka kindla 5, ülejäänud jäävad 4 ja 3 peale. Nõrgim minu jaoks oli "Astu mu pähe", hindeks 2.
Sisust on Raul oma blogis ja BAASis päris põhjalikult kirjatanud, nii et ei hakka ise ümberjutustusi tegema.
Aga kogumik saab 5, sest ettevõtmine on vägev ja projekt ise päris mastaapne ning natuke krediiti kulub alustuseks ära.
Ega ma ausaltöelda pole varem pulp-ulmega kokku puutunud, olin näinud ainult neid kirevaid kaanepilte poolpaljaste tüdrukute ja musklis meestega, sekka ka mõni kole koll. Eelarvamused olid üsna suured...
Aga need siin olid täitsa kobedad lood, eks välja olid valitud ka parimad näited Silverbergi pulp-seiklustest. Autori eessõnad olid pikad ja vabandavad, eks tuli neid siis ka lugemisel arvestada ja seega ei olnud ootused suuremad kui ühest heast seiklusest osa saada. Üldjuhul ei pidanud pettuma. Eks kõigile lugudel võib ette heita teatavat rabedust ja mina oleks soovinud enamus lugude puhul ka väheke huvitavamat lõpplahendust, sest tundus kuidagi, et algus oli kõigil lugudel paigas- põnev ja intrigeeriv, aga lõpp vajus kuidagi ära.
Üldiselt meeldisid lühiromaanid rohkem kui lühijutud. Isiklik lemmik oli "Surnumere sigitised", see saab ka kindla 5, ülejäänud jäävad 4 ja 3 peale. Nõrgim minu jaoks oli "Astu mu pähe", hindeks 2.
Sisust on Raul oma blogis ja BAASis päris põhjalikult kirjatanud, nii et ei hakka ise ümberjutustusi tegema.
Aga kogumik saab 5, sest ettevõtmine on vägev ja projekt ise päris mastaapne ning natuke krediiti kulub alustuseks ära.
March 26, 2016
Kogumiku esimene, ehk Silverberig kõige vanimaid, kirjutusi sisaldav pool on teose ka kõige nõrgem. "Tähehiiglaste orjad" ja "Surmamere sigitised" on mõlemad rabedad ja üsna sirgjooneliste tegelastega lihtsad lood mis mind väga vaimustada ei suutnud. Samas lugemine läks kiirelt ja kolm punkti annaks lapselikult siira meelelahutuse eest hindeks mõlemale ära. Neile järgnevad"Androiditapp" ja "Astu mu pähe" olid lisaks rabedusele ka kuidagi poolikud ja läbimõtlematud. Eriti Androiditapp, mille sündmused lahenesid kuidagi naeruväärselt kiirustades ja segaselt. Ehk neile lugudele annaks hindeks juba kummagile kahe.
Kogumiku teine pool oli samas aga väga palju tugevamk. Nii "Cutworldi kütid" kui "Jaht kosmosenõiale" saavad kindlasti viis punkti ära. Kuigi ka need tekstid on tugevat pulbi vaimust kantud on nende ideestikus piisavat sügavust ja meeldivat süngust. "Uus alguse" hinne jääb kuskile nelja-viie vahele ja tahaks kunagi ka sellest tekstist sündinud tervikromaani läbi lugeda. "Kosmosehädalised" saaks ilmselt kolme aga küüniline lõpplahendus kergitas pisut hinnet ning "Kosmosemõrtsukas" saab enda tugeva nelja kätte lahedalt dekadentliku ühiskonna eest, kus valitseva klassi mandumine oli lahedalt tugevate värvidega kirja pandud.
Ma pole küll eriti suur pulp-kirjanduse asjatundja kuid Silverbergi üheks eriomaduseks tundub olevat küüniliste tegelaste rohkus ja neis tulenev üleüldine süngus, mis oletatavasti on üleüldiselt pigem rõõmsamates toonides pulbis erandlik? Igaljuhul kokkuvõtlikult võib öelda hea kogumik.
Kogumiku teine pool oli samas aga väga palju tugevamk. Nii "Cutworldi kütid" kui "Jaht kosmosenõiale" saavad kindlasti viis punkti ära. Kuigi ka need tekstid on tugevat pulbi vaimust kantud on nende ideestikus piisavat sügavust ja meeldivat süngust. "Uus alguse" hinne jääb kuskile nelja-viie vahele ja tahaks kunagi ka sellest tekstist sündinud tervikromaani läbi lugeda. "Kosmosehädalised" saaks ilmselt kolme aga küüniline lõpplahendus kergitas pisut hinnet ning "Kosmosemõrtsukas" saab enda tugeva nelja kätte lahedalt dekadentliku ühiskonna eest, kus valitseva klassi mandumine oli lahedalt tugevate värvidega kirja pandud.
Ma pole küll eriti suur pulp-kirjanduse asjatundja kuid Silverbergi üheks eriomaduseks tundub olevat küüniliste tegelaste rohkus ja neis tulenev üleüldine süngus, mis oletatavasti on üleüldiselt pigem rõõmsamates toonides pulbis erandlik? Igaljuhul kokkuvõtlikult võib öelda hea kogumik.
March 23, 2016
No Silverberg on Silverberg, mis tähendab et isegi oma sitematel momentidel on ta parem kui kogu eesti ulme kamba peale kokku. Tegemist on siiski kirjanikuga, mitte haledate andevabade asjaarmastajatega aga see selleks. Selle kogumiku avaldamine võrdub muidugi kogutud uudiste avaldamisega ütleme 1955. aastast. Mida tänapäeval selliste uudistega peale hakata on juba oma asi, eks neid omamoodi kurioossumina ja vaatena ajastusse või ju sirvida aga midagi enamat kui ühekordne pilguheit ulmekirjanduse lapsepõlve nad pole. Eriti kui need lood on kirjutatud ühe istumisega, ilma igasuguse sügavama mõtteta, raha pärast. Tegemist oli omal ajal puhtakujulise meelelahutusega ja no see ulmeline osa seal ei kannata üldse mingit kriitikat, tegu on eksootilise taustaga suht labaste seikluslugudega, millelt ulmelise butafooria mahakoorimisega paljastuks päris tavaline maine vestern või piraadilugu. Aga nagu öeldud, need lood kirjutati puhtalt raha pärast, igal sõnal oli hind ja eks ka aeg tiksus takka, seega ei olegi neist mõtet otsida mingit maeitea mis varajase suurmeistri kuldset puudutust või tärkava ande esimesi geniaalsusepuhanguid. Tavalised labased seiklusjutud, ma arvan tänapäeval oleks nad ühiskonna arengu tõttu parajad 10-aastastele või isegi noorematele. Kirjutada Silverberg mõistis isegi juba sel ajal kui ta alles õppis kirjutama, ja teatavate reservatsioonidega võib seda kogumikku lugeda kui moodsat muinasjuturaamatut. Keskmine "kolm". Hea et selline raamat ilmus aga mitte midagi poleks ka katki olnud kui ta poleks ilmunud.
July 2, 2016
Ei minul jagun'd jõudu ennast sellest läbi närida. Kahjuks. Iseenesest meeldib mulle Raul Sulbi idee (ja loomulikult teostus) koostada Silverbergi loomingu valitud teoste kogumike seeria. Aga... Pole ikka midagi teha - Silverberg ei kuulu siiani minu lemmikute hulka ja käesolev ajaloolise väärtusega jutukogu ei lähendanud vanameistrit selle mingi valemiga.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews