What do you think?
Rate this book
Võõrleegioni trikoloori all
Prantsuse Võõrleegionis on läbi aegade teeninud üksikuid Eestist pärit mehi. 1933‒35 teenis selles üksuses orientalist Linnart Mälli isa õigusteadlane Eduard Mäll, kes räägib oma raamatus värvikalt elust Võõrleegionis ja kirjeldab kaasvõitlejaid, Põhja-Aafrika inimesi, ajalugu ja kultuuri.
Käesolev raamat on 1938. aastal ilmunud „Võõrleegioni trikolori all“ uustrükk.
Käesolev raamat on 1938. aastal ilmunud „Võõrleegioni trikolori all“ uustrükk.
102 pages, Hardcover
Published January 1, 2015
1 person is currently reading
1 person want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
March 15, 2016
"Juutidega on Marokos nagu kõikjal mujalgi põhiline häda. Juutidega on lood nii, et kui kuskil pole midagi kellelgi meelepärast, siis kõik viha kallatakse kohe juutide peale. Nii on see olnud tsaristlikul Venemaal, praegu Saksas ja vahest ka Poolas ja seda juhtub kõikjal ning alati, kus vähegi juute mõnulemas."
"Euroopas nimetatakse juutide linnaosa ghettoks, Marokos millegipärast mellahiks.
Mellah tähendab tõlgitult soolajaid. Juudi linnaosa nimetamist mellahiks seletatakse järgmiselt: kunagi vanasti, juutide sisse rännates Marokosse oli juutidel kombeks asetada surmamõistetute päid linna kaitsemüüridele teistele hirmutuseks. Pead täitsid osaliselt küll otstarvet, kuid kerkis esile uus mure - pead lagunesid kõrge kuumuse käes liig kiiresti. Kust võtta aga alati uusi. Juudid tulid siis fenomenaalsele mõttele. Et müüridele asetatud pead säiliksid kauemini ja et hoida neid mädanemast, soolati need kõik sisse. Töö oli küll ropp, kuid juutide rõõmuks niisugused sissesoolatud pead säilisid kuude viisi riknemata müüridel. Muud rahvad hakkasid siis juute kutsuma mellah'ideks ja sellest saigi oma nimetuse ka juudi linnaosa.
Mellah ahiseb ja on ropp. Maroko juudil pole enese eest aega hoolitseda. Ta palub jumalat ja orjab raha - sellest siis ajanappus enda korrashoiuks. Paljud reisijad, muuseas Friedebert Tuglas oma Maroko-kirjades, väidavad, et mellah'ile omaseid lõhnu olevat raske leida kuskil mujal maailmas."
"Euroopas nimetatakse juutide linnaosa ghettoks, Marokos millegipärast mellahiks.
Mellah tähendab tõlgitult soolajaid. Juudi linnaosa nimetamist mellahiks seletatakse järgmiselt: kunagi vanasti, juutide sisse rännates Marokosse oli juutidel kombeks asetada surmamõistetute päid linna kaitsemüüridele teistele hirmutuseks. Pead täitsid osaliselt küll otstarvet, kuid kerkis esile uus mure - pead lagunesid kõrge kuumuse käes liig kiiresti. Kust võtta aga alati uusi. Juudid tulid siis fenomenaalsele mõttele. Et müüridele asetatud pead säiliksid kauemini ja et hoida neid mädanemast, soolati need kõik sisse. Töö oli küll ropp, kuid juutide rõõmuks niisugused sissesoolatud pead säilisid kuude viisi riknemata müüridel. Muud rahvad hakkasid siis juute kutsuma mellah'ideks ja sellest saigi oma nimetuse ka juudi linnaosa.
Mellah ahiseb ja on ropp. Maroko juudil pole enese eest aega hoolitseda. Ta palub jumalat ja orjab raha - sellest siis ajanappus enda korrashoiuks. Paljud reisijad, muuseas Friedebert Tuglas oma Maroko-kirjades, väidavad, et mellah'ile omaseid lõhnu olevat raske leida kuskil mujal maailmas."
Displaying 1 of 1 review