What do you think?
Rate this book
Unistuste tappev kasvamine
"Unistuste tappev kasvamine" on raamat, mis sisaldab jutte, novelle, muinasjutte, nägemusi ja ühe lühiromaani tavalistest, aga veelgi enam ebatavalistest sündmustest siin- ja sealpool Eestimaa teid. Juttude tegevustik leiab peamiselt aset Lõuna- ja Lääne-Eesti teedel, külades ning alevites. Raamatut kannab eksistentsiaalne alatoon ja igavesed küsimesed selle kohta, kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu me läheme. Suuremas osas paikades, kus lugude tegevustik toimub, on autor kas jalgsi või jalgrattaga rännates ise kohal viibinud ja neist kohtadest erineval moel inspiratsiooni saanud.
Raamat sisaldab tekste läbi seitsme aasta ning varustatud kunstnik Marge Nelgi värviliste illustratsioonidega.
Mehis Heinsaar on sündinud 1. augustil 1973. Õppinud Tartu Ülikoolis 1992 -2000 filosoofiat, eesti filoloogiat ja kirjandust. Kutseline kirjanik olnud 2000. aastast kuni tänapäevani. M. Heinsaar on kirjutanud ja avaldanud (koos praegusega) kokku kaheksa raamatut: viis jutu- ja novellikogu, kaks romaani ja ühe mahuka luulekogu. Prantsuse, vene, soome ja ungari keelde on tema loomingust tõlgitud kokku kümmekond raamatut. On pälvinud kolm Friedebert Tuglase novelliauhinda, kolm aasta parima raamatu preemiat, ning Juhan Liivi luuleauhinna.
Raamat sisaldab tekste läbi seitsme aasta ning varustatud kunstnik Marge Nelgi värviliste illustratsioonidega.
Mehis Heinsaar on sündinud 1. augustil 1973. Õppinud Tartu Ülikoolis 1992 -2000 filosoofiat, eesti filoloogiat ja kirjandust. Kutseline kirjanik olnud 2000. aastast kuni tänapäevani. M. Heinsaar on kirjutanud ja avaldanud (koos praegusega) kokku kaheksa raamatut: viis jutu- ja novellikogu, kaks romaani ja ühe mahuka luulekogu. Prantsuse, vene, soome ja ungari keelde on tema loomingust tõlgitud kokku kümmekond raamatut. On pälvinud kolm Friedebert Tuglase novelliauhinda, kolm aasta parima raamatu preemiat, ning Juhan Liivi luuleauhinna.
231 pages, Hardcover
First published January 1, 2016
5 people are currently reading
104 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 16 of 16 reviews
March 30, 2021
Olen õnnelik, et otsustasin peale "Härra Pauli kroonikate" Heinsaarest parema pildi saamise eesmärgil ka selle teose ette võtta. Minu praegusele nn dirty realimis (Bukowski, Sauter, Ruitlane jne) lembusele oli see muinasjutuline kogu heaks vahelduseks. Heinsaare lugudes käivad Oscar Wilde ja Tuglas käsikäes. Minu lemmikuks jutuks sai "Surm jäämägede vahel", millest tahaksin ka ühe katkendi teieni tuua. Järgnev annab natukenegi edasi Heinsaare imelist kujundikasutust.
---
"Conchita armumine oli nagu äkiline mussoonvihm, kiredeemonite põimumine ümber ta niuete ja haprate käsivarte, väikeste rindade ja kaela - see oli tuhandete lindude hommikune kisendamine ta peas ja südames, kuum vihm, mis sadas otse hinge ning üska, sundides teda kahe käega haarama kõhust, nagu oleks tal kuupuhastus - see oli leitsakuline, pime ja õudne metsaalune maa, kus hiilivad ringi jaaguarid, linnutapikud ja mürgised maod."
---
"Conchita armumine oli nagu äkiline mussoonvihm, kiredeemonite põimumine ümber ta niuete ja haprate käsivarte, väikeste rindade ja kaela - see oli tuhandete lindude hommikune kisendamine ta peas ja südames, kuum vihm, mis sadas otse hinge ning üska, sundides teda kahe käega haarama kõhust, nagu oleks tal kuupuhastus - see oli leitsakuline, pime ja õudne metsaalune maa, kus hiilivad ringi jaaguarid, linnutapikud ja mürgised maod."
August 21, 2016
Ma olen juba pikalt mõelnud, mis on see MISKI Mehis Heinsaare loomingu juures, mis mind on hakanud aastatega aina rohkem paeluma. Iga kord mõnda tema kogumikku kätte võttes ning üheskoos mööda Eestimaa suviseid (mõtte)maastikke rändama asudes, tunnen seletamatut kamraadlust kõigi ta tegelastega. Otsekui kõnniksid ammu kadunud vennaga tolmusel teel kaugel sinavate metsade poole.
Lõpuks tundub, et suutsin selle saladuslaeka lahti muukida. Tuleb välja, et minul on Heinsaare tegelastel sama arusaam ÕNNE olemusest! Proosapalas "Ülejäänud elu õnnenatuke" mõtiskleb halli argipäeva ja rutiinsesse pereellu kinni jäänud Jaan Absalom: "Aina sagedamini leidis ta end mõtlemast sellele, et õnn on pigem see, kui saab lonkida käed taskus niisama ümber alevi, lamada pärastlõunati puukuuri taga rohul ning vaadata mere poolt saabuvaid pilvi...". Just!!! Võimalus lihtsalt rahus ja vaikuses peesitada ning oma mõtetega üksi olla. Kuu peale see lõputu siblimine ning aina uute eesmärkide püstitamine ja nende poole püüdlemine. Vahel mõtlen, et poe kõrval toominga vilus istuvad ja natuke purjakil olevad onklid ongi need tänapäeva tõelised suurvaimud.
Selle eelnevalt mainitud kokkukõla tõttu oligi Heinsaare uus kogumik "Unistuste tappev kasvamine" minu viimaste kuude meeldivaim lugemiselamus. Eriti nautisin kogumiku väheke pikemaid tekste (“Ülejäänud elu õnnenatuke” & “Kui öökull huikab meid”), kus autor on sulaselgelt naudinguga lasknud oma tegelastel aina rännata mööda Eestimaa külasid ja alevikke ning kohtuda järjest pentsikumate persoonidega. Minu isiklikuks lemmikkujuks oli Mustla kandis elanud kummaline mehike, kes kirjutas kuuvalgetel öödel saksakeelseid lasteluuletusi ning pakkus külla saabunud kontvõõrale rändurile veini ja kärbseseeneomletti. Selliseid uskumatult toredaid trehvamisi oli täis kogu kogumik.
Mina kugistasin Heinsaare kogumiku alla paari päevaga. Tunnistan ausalt, et ma lihtsalt ei suutnud end tagasi hoida! Kindlasti peaks püüdma hoiduma Heinsaare üledoseerimisest. Raamatu tagakaanel võiks vabalt kirjas olla: "Üks lugu nädalas! Kaebuste või kõrvaltoimete tekkimise korral pöörduge koheselt arsti või apteekri poole!". Üks tavalisemaid kõrvatoimeid on üüratult suur soov järsku jätta kõik "oluline" sinnapaika ning mööda maanteid ja metsi rändama minna. Pärast ei tea selle kõrvatoime all kannatanud isikud, mida nad küll otsima läksid, aga üles nad selle leidsid. Olgu selleks nende elus puudu olnud Õnn, Mõte, Unistus või Jõud.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Lõpuks tundub, et suutsin selle saladuslaeka lahti muukida. Tuleb välja, et minul on Heinsaare tegelastel sama arusaam ÕNNE olemusest! Proosapalas "Ülejäänud elu õnnenatuke" mõtiskleb halli argipäeva ja rutiinsesse pereellu kinni jäänud Jaan Absalom: "Aina sagedamini leidis ta end mõtlemast sellele, et õnn on pigem see, kui saab lonkida käed taskus niisama ümber alevi, lamada pärastlõunati puukuuri taga rohul ning vaadata mere poolt saabuvaid pilvi...". Just!!! Võimalus lihtsalt rahus ja vaikuses peesitada ning oma mõtetega üksi olla. Kuu peale see lõputu siblimine ning aina uute eesmärkide püstitamine ja nende poole püüdlemine. Vahel mõtlen, et poe kõrval toominga vilus istuvad ja natuke purjakil olevad onklid ongi need tänapäeva tõelised suurvaimud.
Selle eelnevalt mainitud kokkukõla tõttu oligi Heinsaare uus kogumik "Unistuste tappev kasvamine" minu viimaste kuude meeldivaim lugemiselamus. Eriti nautisin kogumiku väheke pikemaid tekste (“Ülejäänud elu õnnenatuke” & “Kui öökull huikab meid”), kus autor on sulaselgelt naudinguga lasknud oma tegelastel aina rännata mööda Eestimaa külasid ja alevikke ning kohtuda järjest pentsikumate persoonidega. Minu isiklikuks lemmikkujuks oli Mustla kandis elanud kummaline mehike, kes kirjutas kuuvalgetel öödel saksakeelseid lasteluuletusi ning pakkus külla saabunud kontvõõrale rändurile veini ja kärbseseeneomletti. Selliseid uskumatult toredaid trehvamisi oli täis kogu kogumik.
Mina kugistasin Heinsaare kogumiku alla paari päevaga. Tunnistan ausalt, et ma lihtsalt ei suutnud end tagasi hoida! Kindlasti peaks püüdma hoiduma Heinsaare üledoseerimisest. Raamatu tagakaanel võiks vabalt kirjas olla: "Üks lugu nädalas! Kaebuste või kõrvaltoimete tekkimise korral pöörduge koheselt arsti või apteekri poole!". Üks tavalisemaid kõrvatoimeid on üüratult suur soov järsku jätta kõik "oluline" sinnapaika ning mööda maanteid ja metsi rändama minna. Pärast ei tea selle kõrvatoime all kannatanud isikud, mida nad küll otsima läksid, aga üles nad selle leidsid. Olgu selleks nende elus puudu olnud Õnn, Mõte, Unistus või Jõud.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
March 29, 2019
Arusaamatu sisutu tekst, aga pildid on küll tõelised kunstiteosed.
April 4, 2020
Olen lugenud Heinsaare varasemast loomingust lühiromaani "Härra Pauli kroonikad", mis oli minu maitsele veidi liiga sürreaalne. Andsin novellikogumik "Unistuste tappev kasvamine" siiski võimaluse, et teada, kas tema uuem looming on samasugue.
Ma pole kaua midagi nii ilusat lugenud! See, kuidas Heinsaar eesti loodusest, paikadest ja inimestest inspiratsiooni leiab ning meisterlikult loodust lühijuttude tekstidesse põimib, on imetlusväärne!! Soovitan kindlasti lugeda ja oleksin soovinud seda ise näiteks metsas või rabas lugeda.
Seekord ei häirinud maagilis-realism ning isegi, kui kõikides novellides on tunda maagilisi elemente ja sündmusi, ei olnud see minu jaoks kuidagi arusaamatu või häiriv.
Samuti on raamatus imelilusad Marge Nelgi illustratsioonid, mis annavad ettekujutlustele järgmisel tasandil mõõtmed :)
Ma pole kaua midagi nii ilusat lugenud! See, kuidas Heinsaar eesti loodusest, paikadest ja inimestest inspiratsiooni leiab ning meisterlikult loodust lühijuttude tekstidesse põimib, on imetlusväärne!! Soovitan kindlasti lugeda ja oleksin soovinud seda ise näiteks metsas või rabas lugeda.
Seekord ei häirinud maagilis-realism ning isegi, kui kõikides novellides on tunda maagilisi elemente ja sündmusi, ei olnud see minu jaoks kuidagi arusaamatu või häiriv.
Samuti on raamatus imelilusad Marge Nelgi illustratsioonid, mis annavad ettekujutlustele järgmisel tasandil mõõtmed :)
February 29, 2020
1,5 tärni
Enamus lugudest algas mitte kuskilt lõppedes eimillegi rahuldavaga. Enamik lugusid jäi minu arvates õhku rippuma ja ei leidnud vajalikku lõplahendust. Enamus naiskaraktereid olid liig seksualiseeritud ning oleks saanud seksika lambiga asendada ilma, et midagi muutunud oleks.
Atmosfääri kirjeldus oli ilmselt ainuke hea asi selle raamatu juures.
Enamus lugudest algas mitte kuskilt lõppedes eimillegi rahuldavaga. Enamik lugusid jäi minu arvates õhku rippuma ja ei leidnud vajalikku lõplahendust. Enamus naiskaraktereid olid liig seksualiseeritud ning oleks saanud seksika lambiga asendada ilma, et midagi muutunud oleks.
Atmosfääri kirjeldus oli ilmselt ainuke hea asi selle raamatu juures.
July 21, 2016
Tõeliselt hämmastav, et sõnadega on võimalik nii ilusaid maailmu luua. See kõik on nii värviline, linnulaulu täis ja pärnaõieteelõhnaline. Aitäh nii suure lugemiselamuse eest!
July 21, 2025
Mehis Heinsaar is one of the weird girls!
July 24, 2019
SOOVITAN LUGEDA KEVADEL! Naljakad ja nukrad lookesed värvikatest tegelastest. “Aina sagedamini leidis ta end mõtlemast sellele, et õnn on pigem see, kui saab lonkida käed taskus niisama ümber alevi, lamada pärastlõunati puukuuri taga rohul ning vaadata mere poolt saabuvaid pilvi..”
September 5, 2020
Kummaline ja lummav raamat, mis sisaldab unenäolisi lugusid, mida võiks liigitada ka täiskasvanute muinasjuttude alla. Juba ammu pole ükski teos nii eriliselt sooje tundeid minus tekitanud, see haaras mind enda embusesse nagu mõnus tekk. Väga-väga-väga hea!
August 3, 2023
Selline raamat, mida tuleb ilmtingimata võrkkiiges lugeda.
December 9, 2023
Absoluutselt parim raamat, mida novembrikaamoses lugeda.
January 31, 2020
jumalik!
July 6, 2020
Südamlik raamat, mis sisaldab toredaid äratundmisi igaühele, kes Eesti geograafiast natukenegi teab. Siiski oli mul lugedes tunne, et midagi jäi puudu. Lood arenesid venivalt ja jutu iva jäi vahel isegi loo lõpuks leidmata.
September 3, 2017
Mind lummavad Mehise maailmad. Minu jaoks on Heinsaare lood täis melanhooliat ja olukordadega leppimist, on üksikuid helgushetki, et siis taas argipäevasesse taanduda...
http://ivikaloeb.blogspot.com.ee/2017...
http://ivikaloeb.blogspot.com.ee/2017...
January 1, 2017
Ma lugesin seda tasapisi vaheldumisi õudusjuttudega ja Hiina- ja muinasjutufantaasiaga ja huvitaval kombel sobis kõigiga kokku ja tekitas huvitavaid seoseid; niisama on ka lugedes rahumajas. Ja lisaks veel jube ilusad pildid.
April 18, 2017
Meisterlikud maagilised lühivormid ja imelised illustratsioonid loovad terviku, mis lummab. See raamat ei ole neelamiseks, vaid aeglaselt nautimiseks.
Displaying 1 - 16 of 16 reviews