Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik

by Katrin Pauts

Mõnikord on kummitused lihast ja verest…

Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus?

Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta.

Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik.

Genres: Crime, Mystery, Thriller

312 pages, Hardcover

Published April 1, 2016

Reviews

[Lenno · Rating 5 out of 5]

Kes veel pole lugenud, siis hakaku nüüd pihta - võin omast kogemusest öelda, et läheb ühe ampsuga. Paras doos väikeste maakohtade sõnatut õõva, Eestimaa loodust, introvertseid eestlasi, keerulisi elusaatusi, kuritegusid ja andeksandmist, vürtsiks kõrvalepõikeid metropolidesse ja ajalehetoimetusse. Sobib nii vihmastesse kui päikeselistesse päevadesse, sest tempokas teos haarab nagunii endaga kaasa ja lülitab taju hoopis mujale. Saaremaale, väiksesse Tuulegi külla, milles varjul mitmeid hirmsaid saladusi.

[Oskar · Rating 3 out of 5]

No olgem ausad, seda oli ju oodata! Indrek Hargla fenomenaalse edu tuules pidi lõpuks ka kodumaine krimikirjandus elavnemismärke näitama hakkama. Eestlane armastab verd ja surma! Eestlasele meeldib üle detektiivi parema õla piiluda hambad irevil surnukeha ning oma halle ajurakukesi treenida. Meie viimaste kümnendite tõlkekirjandus ja telekavad on selle selgeks tõestuseks. Mitu korda oleme rahvusringhäälingu vahendusel Hercule Poirot jõulupeost osa võtnud?

Aga eriti armastab eestlane, kui mõrvamüsteeriumid leiavad aset tema (naabri) tagahoovis. Sellist võimalust pakuvad meile nüüd Katrin Pautsi kaks möödunud aastal ilmunud romaani - "Politseiniku tütar" ja "Tulekandja". Romaanide tegevuspaikadeks on Saaremaa ja Muhu rannakülad ning ohvriteks verinoored neiud. Tume ja jõhker maailm!

Romaane ühendavaks tegelaseks on ajakirjanik Eva Niimand, kes tegeleb uue mina, oma põliste Saaremaa juurte ning ühtlasi ka mõrtsukate otsingutega. Suures osas teeb ta seda veel täiesti üksinda ja nurga taga põlve otsas nokitsedes. Abiväed saabuvad tavaliselt alles viimastes peatükkides.

Oma Watsonit või Hastingsit pole Eva samuti leidnud ning sellest on tõeliselt kahju. Üks sõbralik banter (kus selgub ka juhtumi osas midagi olulist) peaks ikka korraliku kriminaalromaani juurde kuuluma. Loodetavasti järgmistes osades leiab ta omale kaaslase, kellega koos ülejäänud Eesti saarte mõrvalood ära lahendada. Saari pidi meil ju olema lausa 2222 tükki (koos siseveekogude saartega isegi 2355 saart), nii et tööpõli oli pikk.

Pautsi romaanid sobivad kindlasti praegu raamatuturul valitsevat nõudlust täitma. Midagi peab ju uut Melchiorit oodates lugema. Samas on autoril veel pikk tee minna, et saavutada valitud žanris meistritase. Neid kahte romaani võib pidada korralikeks õpipoisi ponnistusteks ning vastuvõtuks sellide sekka. Eks kolmas romaan (pakun alapealkirja "Hiiumaa põnevik") peab näitama, kas tulevikus võib kodumaises krimikirjanduses tekkida hoopis kaksikvõim. Siiralt loodan seda!

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Annika Vilu · Rating 5 out of 5]

Eesti oma krimipõneviku kohta väga hästi tehtud! Muidugi ei saa seda võrrelda Kepleri või Larssoni teostega, aga loen kindlasti huviga ka sarja järgmist raamatut.

[Rein · Rating 2 out of 5]

Debüüdi kohta täitsa korralik saavutus. Lugu on hästi üles ehitatud, ehkki kogenum krimilugeja arvab lõpu tõenäoliselt ära, mitmed tegelased (ehkki mitte enamus) üsnagi usutavad ja pöördeid on üksjagu. Kõik õhkuheidetud lubadused saavad täidetud, lahtihargnenud otsad sõlmitakse ilusti kokku. Aga nii mõndagi võib siiski ka ette heita. Liiga palju olulisi otsuseid tehakse sisetunde alusel, mis kunagi ei peta. Tegelaste tunnete ja meeleolude kohta saame põhilise info autorilt, kusjuures sageli ei lähe see nende käitumisega kokku. Stiil on lihtsakoeline. Alguseotsas jagatakse infot killukaupa, pilt moodustub aeglaselt ja kuni see pole sündinud, ei olnud vähemalt minul just väga põnev. Hulgaliselt probleeme on ka usutavusega - no ei ole võimalik elada aastaid koos teise inimesega nii, et ei tule välja, et ta ei tea su õiget nime. Oletan, et need on probleemid, millest autor edaspidi üle suudab saada. Keeletundlikule lugejale on veider ka nimede Nemo ja Niimand esinemine üksteise vahetus läheduses (kas mõnes jätkuosas ilmub lavale näiteks Uno Ness?) ning tänuavaldus vennale raamatu lõpus paneb ka kulmusid kergitama. Aga igatahes on korralik algus tehtud.

[Dinnu Reads Books · Rating 4 out of 5]

See oli väga hea lugu ühe eestimaise krimka kohta. Tavaliselt mulle ei istu kohalik kirjandus, aga Pautsi raamatu kohta olen palju head kuulnud ja jõudsin lõpuks ka lugemiseni. Ei pidanud pettuma, lugu oli sünge, aga huvitav. Lugesin kahe ööga raamatu läbi ja nii palju aega läks ainult seepärast, et päeval polnud aega ja varahommikusteks tundideks murdis uni mu maha :D Tagantjärele mõeldes ja vaagides...ega mulle tegelikult ükski tegelane meeldinud, kõik olid kuidagi kas rumalad, isekad või lihtsalt ebameeldivad....ja ometi lugu haaras kaasa ja uudishimu tappis, kuigi lõpplahendus ei olnud just ülearu üllatav...

[Maria-Kristiina · Rating 4 out of 5]

Tugev debüüt uuelt kirjanikult. Lugedes tunned, et saadud inspiratsiooni Skandinaavia põnevikest, aga süžee on huvitav. Kinnise loomuga eestlastest saab kirjutada mõnusa perekonnasaladustest pungil loo. Saaremaa hüljatud nurgake ja vanad, Nõukogude ajal tulvil elu olnud majad, sobivad kõhedusttekitavaks keskkonnaks väga hästi. Jään ootama kirjaniku uut romaani ja loodan, et see saab olema veel tugevam.

[Gea · Rating 3 out of 5]

Ma ei ole Eesti krimkade fänn (kui Melchiori lood välja arvata), seetõttu oli eelarvamus. Aga nii paljud kiitsid ja mõtlesin, et annan võimaluse. Täitsa rokkis! Oli mõnus ühe päeva lugemine. Lõpu arvasin pisut liiga vara küll ära, aga tühja sellest. peamine oli, et lugedes film silme ees jooksma hakkaks. Nii et - hea ajaviitekirjandus näiteks reisile kaasa võtta :)

[Triinu · Rating 5 out of 5]

Tutvustuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Gabriel Lehtla · Rating 3 out of 5]

Hea, selge ja kaasahaarav lugemine. Erinevalt teistest tuntud kriminaalromaanidest oli selle raamatu struktuur äärmiselt lihtne, mis tegi kurjategija tuvastamise väga lihtsaks.

[Evelin · Rating 5 out of 5]

Kahenädalasele reisile kaasavõetud raamatu neelasin kahe päevaga. Väga haaravalt kirjutatud ja lõpuni põnevust pakkuv teos. Olustike ja õhkkonna mõttes meenutas natuke Ruitlast. Väga ilusaid kohti oli ka. Selliseid, mida lugesin mitu korda ja mõtlesin, et oh kus ütles hästi. “Nemo mõnules oma suuremeelsuse aupaistes ja Eva tundis, kuidas uni silmadele rõhub. Nemo ego oli nii suureks paisunud, et kabinetis ei jätkunud kahe jaoks enam õhku.” Olen meeldivalt üllatunud ja samas enda peale pahane, et Muhumaa põnevik koju öökapile jäi. Aga õnneks on see e-raamatuna ilmunud ja mul on luger reisil kaasas :)

[Tiina · Rating 3 out of 5]

3,5 tähte. Lühidalt: raamat oli väga põnev ja see täitsa meeldis mulle. Samas mingi hetk tundsin lihtsalt, et tekkis sellest pidevast ilmselgest eelmõjutamisest (mõtlesin ehk uue sõna välja?) tüdimus. Ma saan täiesti aru, et see käibki krimkadega kaasas, aga ausalt öeldes tekitas see minus pigem väsimust. Mul tekkis tahtmine raamat lausa käest panna või siis lõpp ette lugeda. Asi on siiski minus muide, teised just seda hirmsat põnevust otsivadki, et peopesad higistavad ja tekib soov juukseid peast kiskuda. Mind see siiski häiris, sest mulje jäi justkui kunstlik.

Lugu ise oli põnev ja selline huvitavalt kodukootud. Ei mäleta, et oleks mujalt raamatutest näiteks higistava morsikannu kohta lugenud. Õhkkond oli sünge, kuigi tegemist oli suvelooga, nii et kõlbab täitsa ka talvel lugeda. Paar asja olid üsna ilmselged, aga lõppu siiski ise ette päris ära ei arvanud.

Soovitan lugeda ning võtan ka ise teise osa kindlasti ette. Ärge arvustust liialt tõsiselt võtke; ma pole suur krimifänn ning žanri peamised tunnusjooned tekitavadki minus pigem ärevust kui põnevust.

PS Üks asi päris lõpu juures jäi mulle siiski väga hinge kraapima. Äärmiselt kurb, aga küllap see näitab, et kirjanik on tööga hästi hakkama saanud, kui mõte mõnele tegelaskujule/süzeekäigule ka hiljem liigub.

[Helin Puksand · Rating 5 out of 5]

Nägin kuulutust, et Katrin Pauts tutvustab oma raamatut "Politseiniku tütar". Kuna aeg oli sobiv, siis läksin kohtumisele ja ostsin raamatu. Lugemist alustasin juba trammis ja lugesin peaaegu ühe jutiga läbi. :)
Mis ma oskan öelda? Minu arvates liigitub raamat psühholoogilise põneviku alla: väga intensiivset tegevust ei ole, kuid raamatut käest ära panna ei saa. Igal tegelasel on oma saladused, mis tulevad välja alles hiljem. Raamatu lõpp oli ootamatu - mõrtsukas tundus selge olevat juba poole raamatu pealt, aga võta näpust...
Soovitan krimkasõpradele! :)

[Raimo · Rating 3 out of 5]

Debüüdi kohta oli väga hea raamat, tegelased hästi läbimõeldud ning kuigi raamat tugines väga paljudele klišeedele - nagu näiteks see, et peatselt saabunud peategelane suudab kiiresti lahendada mõistatuse, mida kogenud politseinikud ei suutnud -, oli raamatus väga palju häid hetki. Pahategija äraarvamine ei tohiks ka väga raske olla lugejatele, kuid minul läks isegi tükk aega sellega...hmm. :)

Üldiselt ootan suure huviga, mis Eesti nn. krimikuninganna tulevikus kirjutab!

[Stiina · Rating 4 out of 5]

Tegelikult on tegemist viie tähe raamatuga, aga ma tegin juba teose alguses kindla otsuse, et kui kaks asja, mida ma aimasin ka tõesti nii on nagu ma aimasin, siis ma võtan ettearvatuse pärast ühe tähe maha. Mu aimused olid õiged, seega on see väga hea krimka minu poolt hinnatud nelja tähega.

[Artemiz · Rating 2 out of 5]

Arvustust saab lugeda siit

[Andres "Ande" Jakovlev · Rating 4 out of 5]

Igati kaasahaarav ja põnev lugemine. Elemente oli nii krimkadest kui ka põnevikest, kuigi pigem liigitaks selle viimaste hulka.

Mis veidi häiris, oli liig lüüriline stiil. Raamat juba algaski ilukõneliku ajaleheartikliga ning kuigi selle lüürilisus põhjendati ära, kumas sama stiil läbi ka tegelaste dialoogidest. Elu oli veidi vähe, võiks öelda.

Samuti jäi lõpp minu jaoks natuke nõrgaks või laialivalguvaks. Ette aimatav oli ta ka, aga põneviku puhul ei olegi saladuse hoidmine nii oluline, kui krimka puhul. Oluline on ju ka see, miks mõrvad toimusid ja kes kuidas sellest supist välja ujub. Kahjuks jäid aga ka need küsimused lahtiseks. Ning mitte heas mõttes lahtiseks, et jääks kuskil kuklas vasardama. Pigem lihtsalt hääbusid.

"Loogikavigu" esines ka üksjagu. Näiteks hüppasid tegelaste vanused või vonkles ajajoon kummaliselt. Mõnel juhul (Stephen Kingi kirjutistes näiteks; eriti Carries) töötavad need loole kaasa, täiendades juba niigi häirivat meeleolu. Siin aga seda seda efekti ei tekkinud.

Debüüdi kohta on tegu aga väga tubli teosega. Lugemine on köitev ja kaasahaarv, nii et kindlasti haaran kätte ka mõne teise Pautsi romaani.

[Tiina · Rating 3 out of 5]

"Politseiniku tütar" on Pautsi esimene Saaremaa põnevik. Selle peategelaseks on ajakirjanik Eva, kes naaseb oma sünnikohta Tuuligi külla Saaremaal, et välja selgitada, mis seal 20 aastat tagasi ikkagi juhtus. Kohalikele aga ei meeldi, et ta vana asja surkima tuleb, aga naine ei suuda sellegipoolest vastu panna. Lugu kahe tüdruku kadumisest ja ühe mõrvast on teda kummitanud kogu eemaloldud aja. Niisiis otsustab ta müsteeriumi enda jaoks ära lahendada.

Mulle on sageli ette heidetud, et ma ei armasta eesti kirjandust. Sellegipoolest ei alusta ma kohalike kirjanike teoste lugemist eelarvamustega, kuigi vahest võiksin. Pettusin ka seekord - nii mitmelgi korral ohkasin omaette, et millal ometi see lugu põnevaks läheb. Seda ei juhtunudki. Stiil mulle enam-vähem meeldis, oli selline kuidagi mõnus, kuigi siiski aeg-ajalt nii kohmakas, et mul hakkas kohe kahju. Suurim pettumus oli aga, et mõrvari ja loo lõpu arvasin isegi mina ära - ja seda juhtub võib-olla üks kord saja raamatu kohta.

Kohutav lugemine see just ei olnud, aga meeletult hea ka mitte.

[Lisette · Rating 4 out of 5]

Olin varem Pautsilt lugenud tema uusimat teost - "Külmkingauurija" ja nüüd sain loetud ühe esimeste hulgast. Eks arenguvahe oli küll veidi tunda, aga minu jaoks oli siiski tegemist positiivse kogemusega.

Osad karakterid olid nii osavalt halbadeks kirjutatud, et mul tekkis lausa viha, et kuidas on võimalik niimoodi mõelda ja käituda? Ütleks, et hea märk, kui tegelased selliseid emotsioone suudavad esile kutsuda.

Autor oli minu arvates pea ideaalselt tabanud väikekohtade suhtumist, kus kõik aimavad või teavad miskit, pool lugu eeldatakse ja kokkuvõttes ei taha keegi avaldada täit tõde enne kui nende enda südametunnistus lõpuks koputama hakkab. Mõnedel ei koputa isegi lõpuni välja.

Mulle meeldib krimkade puhul oma aju välja lülitada ja lugu nautida. Mingisugune eelaimdus ikka tekib, et kes mida tegi, aga ma tahan lasta lool end kanda kuni on õige hetk info teada saamiseks. Selle loo lõpp oli aga magusvalus. Samas kõik lõpud ei peagi ju kristalselt läbipaistvana särama ning reaalsus ei ole sageli selline nagu meile meeldiks.

[Hele Israel · Rating 5 out of 5]

Pikalt suhtusin Katrin Pautsi põnevikesse umbusuga. Et noh, häid krimkasid-põnevikke kirjutatakse ikka mujal kui Eestis. Mul on ütlemata hea meel, et minu eelarvamus paika ei pidanud. Minu arvates ladusalt ja põnevalt kirjutatud, lugedes peab kaasa mõtlema. Mul oli lugedes tõsiselt põnev, süda puperdas ja ühe ööga lugesin läbi. Lihtsalt ei suutnud käest ära panna. Mõnes kohas ka mõtlesin, et see nüüd küll usutav ei ole, aga kui pikemalt juurdlema jäin, siis leidsin, et miks ka mitte. Maailm on igasuguseid veidrikke täis. Asun põnevusega raamatu teise osa kallale.

[Triin Preem · Rating 3 out of 5]

Tõesti väga meeldis ja autor on ideeliselt üsna lähedal enda eeskujudele Skandinaaviast. Raamat oli kiire ja põnev lugemine nagu üks kriminull olema peabki.

Samas näen, et lugu on nii hea, et seal oleks ruumi mahukama ja sügavama sisu üles ehitamiseks. Kihte, mida sinna lisada, oleks küll.

Loodan väga, et Katrin Pauts jätkab selle sarjaga ja proovib minna sügavamaks ning ka raamatud muutuvad mahukamaks:)

[Kerli · Rating 3 out of 5]

Peab tunnistama, et ma pole uuema aja Eesti kirjanikeni siiani jõudnud (va. Hargla ja Kivirähk). Seega oli tegemist uue ja huvitava kogemusega. Ja raamatu pealkiri oli ka väga intrigeeriv, sisaldades sõna Saaremaa. Kuna minu juured on pärit Saaremaalt ja ükski suvi pole suvi ilma Saaremaal käimiseta (juba teisest elueast saati).

Kuna tean Saare inimestest ja elust nii mõndagi siis jäi raamatus kirjeldatu natuke kripeldama (et oma küla rahvas praktiliselt ei tunne üksteist). Adun, et tegemist on kirjaniku väljamõeldise ja fantaasiaga. Seega las ta olla. Raamat oli minu jaoks üsna kaootiliselt kirjutatud ja omajagu oli ka tühje sõnu siin-seal. Aga lugu üldiselt põnev, natuke läbinähtav agalõpp siiski üllatav. Kripeldama jäi, et mis siis ikkagi juhtus kolmanda tüdrukuga? Ju ta uputas end armuvalu pärast ära ei veennud mind. Ja siis kirjanik nagu unustas ta ära.

Tubli koolipoisi kolm tuleb ära.

[Kersti · Rating 3 out of 5]

Tüüpiline Eesti teos - ikka unelemine oma minevikus, traagika, masendus jne. Oli seal suhteid, saladusi, aga kõik sellise eestlasliku masendava negatiivse sousti sees. Vahepeal oli igav ka ja lõpp oli aimatav.

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Olen vist põhjamaade kirjanikega end ära hellitanud, sest algus tundus nii veniv ja ma ei jõudnud kuidagi ära oodata, et põnev hakkaks. Aga kui siis lugu lõpuks minu jaoks käima läks, polnudki see nii paha.

[Linda L · Rating 3 out of 5]

Ülesehitus oli väga põnev, pinge kasvas ja ootasin lõpplahendust väga. Kahjuks tundus lõpp kuidagi kiirustatud ja ma isiklikult ootasin natuke ootamatumat puänti. Aga lennujaamas mitu tundi vahelendu oodates oli raamat mõnusaks meelelahutuseks.

[Armor · Rating 2 out of 5]

Meeh...mingi arvustaja kirjutas, et Saaremaal pidi loos oma roll olema. Ei saanud aru, aga oleks oodanud.

[Signe · Rating 3 out of 5]

Põnevust jagub aga nii hirmus kodukootud stiil. Kas tõesti kasutab inimene kõnekeeles väljendit "e-kiri?" ja seda eriti vihahoos:)
Suvine kerge lektüür, paras ühe õhtu amps!

[Ivika · Rating 4 out of 5]

Raamat on põnev ja kiire lugemine. Oleviku sündmused ja erinevate tegelaste minevikumeenutused annavad tõe kätte just parajate portsjonite kaupa. Huvitavalt jälgitakse, kuidas lein mõjutab inimese käitumist, kas ja kuidas osatakse edasi minna.
Kas mineviku eest on võimalik peitu pugeda? Kas on võimalik alustada nö puhtalt lehelt? Selle loo tegelastel see välja ei tule, kõik viib ikkagi minevikku tagasi ja edasi minemiseks on vaja ühe loo lõppemist....
http://ivikaloeb.blogspot.com.ee/2017...

[Lille Roomets · Rating 3 out of 5]

Kirjavead ja faktivead häirisid, aga kirjutamisstiil meeldib.

[Kristel Leif · Rating 3 out of 5]

Algus oli ülipõnev ja paljutõotav, ent kuskil keskel vajus ära. Liiga vähe lehekülgi sellise hulga tegevusliinide jaoks. Lõpus läks kiirustamiseks. Aga lugesin siiski ühe päevaga läbi.

[Marika · Rating 5 out of 5]

Minu jaoks nii hea avastus-väga hea kirjanik! Nii põnev oli lugeda, teema arendus huvitav ja ootamatu, autor pidevalt "mängis" lugejaga. Juba alustasin uue Katrin Pautsi teosega.