What do you think?
Rate this book
Valikuvõimalus
Beekmani raamatu peategelane on väikelinnas elav kolmekümneseks saav õpetajanna Regina, kes mõistab, et tal on üha raskem leida seda soovitud elukaaslast, kellest võiks saada ka tema laste isa. Teda ähvardab saatus jäädagi lahkama koos teiste omasuguste haritud ja üksikute naistega elu, mis neile tegelikult rahuldust ei paku. Regina otsustab võtta oma saatuse enda kätesse ning leiab endale kuldsete kätega mehe, kes paraku ta laste isaks ei kõlba. Selle probleemi lahendab naine siis otsustavalt ja viisil, mis tekitas lugejates väga vastakaid reageeringuid. Mõnele andis see võimaluse vaimustuda tugeva naise otsustusvõimest, mõnele aga ettekäände kiruda naiste emantsipatsiooni ja tundekülmust. Beekmani romaan ilmus küll peaaegu nelikümmend aastat tagasi, aga teema pole praegugi aegunud.
- GenresNovels
258 pages, Hardcover
First published January 1, 1978
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 10 of 10 reviews
December 7, 2020
Ma tahaks kritiseerida, väga. Tuua välja loogikavigu ja kirjastiili puudujääke. Aga ma arvan, et see pole oluline. See ei määratle raamatut. Vaid see, et tekkis emotsioon. Mis siis, et negatiivne. See polegi ju oluline. Halb raamat on see, mis kaane kinni kukkudes sul juba mälust pühitud. Mäletad, et jah, kunagi lugesin, aga millest seal juttu oli, see ei tule isegi suure pingutuse peale kuidagi meelde. Raamat peab sind raputama, midagi paika loksutama, mingeid hingekeeli su sees kõditama, nii et sa tunned, et oled pärast lugemist rikkam. Ja seda "Valikuvõimalus" minuga tegi. Ärritas.
Mind ei häirinud tema valik. Naisena ma saan sellest aru. Mulle jäid arusaamatuks motiivid ja loogika. No ütleme, et inimene jõuab punkti, kus vanatüdrukupõli tundub väljakannatamatu häbina, ja ta otsustab luua pere, saada lapsed. Suvalisega. Luua pere, siis. Lapsed peab põlvnema eliitgeenivaramust. Või nii ta arvab. Aga milleks üldse siis joodikust mees? Mis pereelu see on sellisega? Kas see kõrgelt haritud naine, mida ta ise igal pool muudkui rõhutada armastab, siis aru ei saa, et kasvukeskkond on lapse arengu juures vaata et olulisemgi, kui DNA? Põhjendus, et lastel peab olema "terviklik, täisväärtuslik perekond", kõlab nii mage. Minu vanaema tahtis ka lapsi, mitte perekonda ega meest, ja saigi. Me tänapäeval arvame küll, et uhh-ahh, kuuekümnendatel olid kõik nii hirmus korralikud ja moraalsed, ja kõik said lapsi ainult pimedas ja teki all oma isikliku abikaasaga. Lollus kuubis! Ja polnud see suhtumine sohilastesse nii kohutav ka, kui meie praegu mõelda eelistame. Lahutus oli vist suurem patt, kui vallasemadus. Niisiis, minu loogika on, et kui sa nii hädasti neid lapsi tahad ja ühtegi sobivat mehekandidaati saadaval pole, siis tee oma lapsed endale valmis ja asi ants. Regina ei vajanud ju mehepoolset majanduslikku panust, kui mõnele on see määrava tähtsusega. Milleks sulle see joodik?
Mis mind edasi ärritas, oli see, et ka lapsi ei paistnud too naine väga soovivat. Esimesel võimalusel sokutas nad kellegi teise hoida ja jätkas niivõrd kui võimalik oma tavapärast elukorraldust. Palun selgitage mulle uuesti, mis kogu selle projekti mõte oli? Mitte olla hale ja üksildane vanatüdruk, nagu kõik tema kallid sõbrannad? Peaasi, et tanu all, vahet pole kuidas või kellega? Vallalisus on puue? Eriti naisele? Et siis sa tunned mingit ürgset kutset või pigem ühiskonna survet, täita oma eesmärki naisena - olla abikaasa ja ema. Mitte, et sul on seesmine sundus, vaid kuna sa ei oska oma eluga midagi paremat peale hakata.
Silmakirjalikkus sel hetkel, kui ähvardas oht tema tegude päevavalgele ilmumine, oli muidugi tase omaette. "Oh, milline häbi, milline skandaal, oi appi-appi! Mida küll inimesed nüüd must mõtlevad? Kõik need sosistajad ja näpuga osutajad!" Aa sa nagu varem ei võinud sellele mõelda või? Enda jaoks olid kõik kenasti ära põhjendanud ja selgeks mõelnud, õigustanud ja argumenteerinud. Kui sa arvasid, et sinu käitumine on moraalselt õigustatud, siis mida sa põed? Või ei saanud sa tõesti enne aru kuivõrd amoraalne su toimimisviis on? Kõrgelt haritud naisterahvas ja puha.
Mul oli kangelannale keeruline kaasa elada ja kaasa tunda. Kui ta oleks kõike seda teinud ja lõpuni endale kindlaks jäänud, et see ongi tema valik ja tema võimalus luua parem homne, siis oleks mul olnud kergem teda mõista ja ehk koguni samastuda. Aga nii... nõrk, selgrootu, pinnapealne naisterahvas.
Veel häiris mind ka kogu see joodikunüanss. Ma tean, et oli aeg, kus alkoholi peeti inimese kõige suuremaks vaenlaseks. Tilga võtad, oledki joodik elu lõpuni. Ainult matustel võisid pitsi tõsta, eelistatavalt enda omal. Kas asi oli tõesti selles, et alkoholi mõju organismile oli nii vähe uuritud või oli tegemist mingi propagandaga? Mäletan lugusid, kuidas vanaeided ähvardasid, et kui sa ka muidu olid karsklane, aga sugutegemise hetkel väikse auru all, siis tuli sul raudselt kolme silma ja sabaga järglane. Arvati tõsimeeli, et alkoholi poolt hävitatud ajurakud, ei taastu. Ja no loomulikult oli alkoholism iseloomulik just maakatele. Linnavurled olid kõik nii peened ja limpsisid keelega magusaid kokteile, samal ajal kui külamehed kleepuva põrandaga õlleurkas oma kaifi kätte said. Ma ei tea keda küll lollitada püüti?
Mind ei häirinud tema valik. Naisena ma saan sellest aru. Mulle jäid arusaamatuks motiivid ja loogika. No ütleme, et inimene jõuab punkti, kus vanatüdrukupõli tundub väljakannatamatu häbina, ja ta otsustab luua pere, saada lapsed. Suvalisega. Luua pere, siis. Lapsed peab põlvnema eliitgeenivaramust. Või nii ta arvab. Aga milleks üldse siis joodikust mees? Mis pereelu see on sellisega? Kas see kõrgelt haritud naine, mida ta ise igal pool muudkui rõhutada armastab, siis aru ei saa, et kasvukeskkond on lapse arengu juures vaata et olulisemgi, kui DNA? Põhjendus, et lastel peab olema "terviklik, täisväärtuslik perekond", kõlab nii mage. Minu vanaema tahtis ka lapsi, mitte perekonda ega meest, ja saigi. Me tänapäeval arvame küll, et uhh-ahh, kuuekümnendatel olid kõik nii hirmus korralikud ja moraalsed, ja kõik said lapsi ainult pimedas ja teki all oma isikliku abikaasaga. Lollus kuubis! Ja polnud see suhtumine sohilastesse nii kohutav ka, kui meie praegu mõelda eelistame. Lahutus oli vist suurem patt, kui vallasemadus. Niisiis, minu loogika on, et kui sa nii hädasti neid lapsi tahad ja ühtegi sobivat mehekandidaati saadaval pole, siis tee oma lapsed endale valmis ja asi ants. Regina ei vajanud ju mehepoolset majanduslikku panust, kui mõnele on see määrava tähtsusega. Milleks sulle see joodik?
Mis mind edasi ärritas, oli see, et ka lapsi ei paistnud too naine väga soovivat. Esimesel võimalusel sokutas nad kellegi teise hoida ja jätkas niivõrd kui võimalik oma tavapärast elukorraldust. Palun selgitage mulle uuesti, mis kogu selle projekti mõte oli? Mitte olla hale ja üksildane vanatüdruk, nagu kõik tema kallid sõbrannad? Peaasi, et tanu all, vahet pole kuidas või kellega? Vallalisus on puue? Eriti naisele? Et siis sa tunned mingit ürgset kutset või pigem ühiskonna survet, täita oma eesmärki naisena - olla abikaasa ja ema. Mitte, et sul on seesmine sundus, vaid kuna sa ei oska oma eluga midagi paremat peale hakata.
Silmakirjalikkus sel hetkel, kui ähvardas oht tema tegude päevavalgele ilmumine, oli muidugi tase omaette. "Oh, milline häbi, milline skandaal, oi appi-appi! Mida küll inimesed nüüd must mõtlevad? Kõik need sosistajad ja näpuga osutajad!" Aa sa nagu varem ei võinud sellele mõelda või? Enda jaoks olid kõik kenasti ära põhjendanud ja selgeks mõelnud, õigustanud ja argumenteerinud. Kui sa arvasid, et sinu käitumine on moraalselt õigustatud, siis mida sa põed? Või ei saanud sa tõesti enne aru kuivõrd amoraalne su toimimisviis on? Kõrgelt haritud naisterahvas ja puha.
Mul oli kangelannale keeruline kaasa elada ja kaasa tunda. Kui ta oleks kõike seda teinud ja lõpuni endale kindlaks jäänud, et see ongi tema valik ja tema võimalus luua parem homne, siis oleks mul olnud kergem teda mõista ja ehk koguni samastuda. Aga nii... nõrk, selgrootu, pinnapealne naisterahvas.
Veel häiris mind ka kogu see joodikunüanss. Ma tean, et oli aeg, kus alkoholi peeti inimese kõige suuremaks vaenlaseks. Tilga võtad, oledki joodik elu lõpuni. Ainult matustel võisid pitsi tõsta, eelistatavalt enda omal. Kas asi oli tõesti selles, et alkoholi mõju organismile oli nii vähe uuritud või oli tegemist mingi propagandaga? Mäletan lugusid, kuidas vanaeided ähvardasid, et kui sa ka muidu olid karsklane, aga sugutegemise hetkel väikse auru all, siis tuli sul raudselt kolme silma ja sabaga järglane. Arvati tõsimeeli, et alkoholi poolt hävitatud ajurakud, ei taastu. Ja no loomulikult oli alkoholism iseloomulik just maakatele. Linnavurled olid kõik nii peened ja limpsisid keelega magusaid kokteile, samal ajal kui külamehed kleepuva põrandaga õlleurkas oma kaifi kätte said. Ma ei tea keda küll lollitada püüti?
June 7, 2023
Wild!
"Loomulikult polnud öeldu kuigi vaimukas, aga kust need naised kosimise kogemusi ikka ammutaksid? Meestel olid vanasti isamehed abiks - kas tänapäeval peaksid EMANAISED tegutsema hakkama?"
"Loomulikult polnud öeldu kuigi vaimukas, aga kust need naised kosimise kogemusi ikka ammutaksid? Meestel olid vanasti isamehed abiks - kas tänapäeval peaksid EMANAISED tegutsema hakkama?"
June 5, 2019
Väga palju leidus paralleele tänapäevase elu ja peremudeli vahel. Pidevad eksistentsialistlikud mõttekäigud olid huvitavad, kuid kohati veidi aeglaselt kulgevad, muutes raamatu veidi venivaks.
April 19, 2021
Esialgu oli huvitav lugeda 70-80date elu-olu ja igapäevategemisi, kõnepruuki ja ajastu paigutamist "tänapäeva" ja "moodsasse ajastusse", nt jutt sellest, kuidas "tänapäeva inimene pidevat infovoogu vajab", "moodne inimene paigal ei püsi" jne. Eks kõik ajastud ole neis elavate inimeste jaoks nüüdisaeg ja moodne. Ja tegelikult peavad paljud väited ka ju praegu, ligi 40 aastat hiljem. Eks ikka iga põlvkond väidab endast uuema kohta, et "noorus on hukas" jne :)
Raamat tekitas aga ka palju küsimusi, palju "miks"-isi ja "kuidas"-eid.
Miks Regina üleüldse joodikust Antsu omale meheks võttis, kui temaga lapsi ei tahtnud? S.t, ta oleks ju võinud oma mõne "väljavalitud" lapseisadest omale ära kosida? Oleks olnud "heade geenidega" isa ning mees ühes.
Kuidas Regina iga jumala kord õige isa välja valinud ja temaga maganud rasedaks jäi? Selline tõenäosus on muidugi olemas, aga sellele ei saa ju kindel olla...
Mis Regina viimase lapse isa "missioonil" täpsemalt juhtus? Kui mina jutust õigesti aru sain, siis puges Regina Viktoriga voodisse, ärgates aga Haldori kõrval, samal ajal nägi Regina ka veidrat unenägu... seega Haldor lihtsalt tuli öösel Viktori asemel voodisse ja võttis Reginat läbi une? Kui nii, siis miks Regina juhtunusse niivõrd rahulikult suhtus? Oligi selle aja komme?
Võib-olla ongi nendele kõigile küsimustele vastus raamatu pealkirjas - "Valikuvõimalus". Me kõik teeme elus valikuid ja mis see elu muud ongi, kui tehtud valilkud.
Rõhumine sellele, kuidas "vanatüdrukud" mitte abielludes endile justkui omakeskis pseudoperekondasid loovad ja kuidas iga naine ikka jumala eest mehele peab saama ja trobikonna lapsi sünnitama on niigi ajast-arust, aga ega seda saa pahaks panna kirjanikule, kes selliste tõekspidamistega maailmas ka elas :)
Raamat tekitas aga ka palju küsimusi, palju "miks"-isi ja "kuidas"-eid.
Miks Regina üleüldse joodikust Antsu omale meheks võttis, kui temaga lapsi ei tahtnud? S.t, ta oleks ju võinud oma mõne "väljavalitud" lapseisadest omale ära kosida? Oleks olnud "heade geenidega" isa ning mees ühes.
Kuidas Regina iga jumala kord õige isa välja valinud ja temaga maganud rasedaks jäi? Selline tõenäosus on muidugi olemas, aga sellele ei saa ju kindel olla...
Mis Regina viimase lapse isa "missioonil" täpsemalt juhtus? Kui mina jutust õigesti aru sain, siis puges Regina Viktoriga voodisse, ärgates aga Haldori kõrval, samal ajal nägi Regina ka veidrat unenägu... seega Haldor lihtsalt tuli öösel Viktori asemel voodisse ja võttis Reginat läbi une? Kui nii, siis miks Regina juhtunusse niivõrd rahulikult suhtus? Oligi selle aja komme?
Võib-olla ongi nendele kõigile küsimustele vastus raamatu pealkirjas - "Valikuvõimalus". Me kõik teeme elus valikuid ja mis see elu muud ongi, kui tehtud valilkud.
Rõhumine sellele, kuidas "vanatüdrukud" mitte abielludes endile justkui omakeskis pseudoperekondasid loovad ja kuidas iga naine ikka jumala eest mehele peab saama ja trobikonna lapsi sünnitama on niigi ajast-arust, aga ega seda saa pahaks panna kirjanikule, kes selliste tõekspidamistega maailmas ka elas :)
This entire review has been hidden because of spoilers.
December 23, 2022
Minu jaoks väga huvitava fluidumiga raamat. Tegelased on pidevalt justkui mingis voolus, kus nad ise suuremat rolli ei mängi. Samas on üsna nauditav kõrvalt vaadelda, kuidas peategelase Regina kalk ratsionalism suhetele ja elule samm-sammu haaval läbi soojade pere- ja sõprussuhete lammutatakse ning tekib ka mingi emotsionaalne-inimlik mõõde.
Eetiliselt kaheldav, pragmaadiliselt igati kohane teemaliin. Eks seda raamatut peab vaatama ka ajastu vaimus, tänapäeval juba selliste probleemide lahendamiseks palju enam võimalusi ja vabadust.
Eetiliselt kaheldav, pragmaadiliselt igati kohane teemaliin. Eks seda raamatut peab vaatama ka ajastu vaimus, tänapäeval juba selliste probleemide lahendamiseks palju enam võimalusi ja vabadust.
May 1, 2023
"Hoiatustomaaniks" tituleeritu šokeeris ja ahvatles 1970ndatel lugema paljusid. Praegugi aktuaalne, rääkides naiste rippumatusest, ininsuhete kaubastumistumisest, linlaste rahutust vaimust, identiteedist. Põnevust jagub viimaste lauseteni.
May 26, 2024
Väga aus ja nii tänapäevane.
August 5, 2021
Ilus ja tark Regina tunneb end juba lootusetu vanatüdrukuna. Linnaelu esialgne sära ja põnevus on muutumas rutiiniks, sõbrannade võrgustik kisub tüütuks pseudoperekonnaks. Pärandusega saadud maja alevis paneb Regina valikuvõimaluse ette: kas teha julge otsus ja jätta oma senine elu või jätkata vanaviisi. Naine teeb valiku, mis järgmise sammuna viib ta mõtted perekonna loomisele ja tulevastel lastele. Õpetajana töötav naine aga ei soovi oma laste isaks meest, kelle järeltulijad võiks näiteks alkoholi või haiguste tõttu saada kaasa halvad geenid. Regina otsustab valida tavapärasest erineva võimaluse. See mis järgneb, on kas eksperiment või oma viis õnne otsida. Kuidas võtta.
„Valikuvõimalus” mõjutas tervet põlvkonda naisi, esitades väljakutse senisele abielumudelile. Kultusromaan parimas tähenduses.
Minu kommentaar: Olles eelnevalt näinud filmi, oli mulle raamatu stsenaarium tuttav, kuid sellegipoolest oli paeluv lugemine. Mõnusalt muigamapanev oli peategelase Regina mõtisklused oma staatuse osas- 30ndates vallaline naine oli 1970ndatel sildistatud kui lootusetu vanatüdruk. On teemasid, mis on ajatud ja on küsimusi, mis kuuluvad ajaloo prügikasti. Kui "Valikuvõimalus" oli omal ajal sensatsiooniline romaan, siis tänapäeval mõjub raamatu keskne küsimus lihtsalt ühe valikuvõimalusena.
„Valikuvõimalus” mõjutas tervet põlvkonda naisi, esitades väljakutse senisele abielumudelile. Kultusromaan parimas tähenduses.
Minu kommentaar: Olles eelnevalt näinud filmi, oli mulle raamatu stsenaarium tuttav, kuid sellegipoolest oli paeluv lugemine. Mõnusalt muigamapanev oli peategelase Regina mõtisklused oma staatuse osas- 30ndates vallaline naine oli 1970ndatel sildistatud kui lootusetu vanatüdruk. On teemasid, mis on ajatud ja on küsimusi, mis kuuluvad ajaloo prügikasti. Kui "Valikuvõimalus" oli omal ajal sensatsiooniline romaan, siis tänapäeval mõjub raamatu keskne küsimus lihtsalt ühe valikuvõimalusena.
August 20, 2012
Lugu on 30ne aastasest naisest, kes hakkab vanatüdrukuks jääma ja otsustab oma elu muuta. Kolib alevisse elama võtab joodikust mehe. Lapsed saab teiste meestega. Ta tahab, et lapsed sünniksid "normaalsed". Küllaltki traagiline raamat noore naise valikutest.
July 6, 2020
Mitte kuhugi jõudev sisutu raamat. Autori mõte (kui see üldse oli) ei jõudnud minuni.
Displaying 1 - 10 of 10 reviews