Üks minu lemmiknäidendeid! Ei tea ma, kas asi selles, et see on nõnda kodumaine või tõepoolest lihtsalt väga hea lugu, aga näidend meeldis mulle väga-väga. Oli kiire, kerge ja mõnus lugemine. Südamelähedane, kodulähedane, natuke Tammsaare maik oli. Hästi kirjutatud dialoogid!
Ülikooli I seminari raamat nr 2. Siin annab analüüsida ja ikka põhjalikult. Tegelasiti seda ma siia välja ei kirjuta, aga tahan lihtsalt välja tuua, et eneseületus, mis Miili selles näidendis läbi tegi on inspireeriv. Olla väga jäärapäise ning kindla iseloomuga ja omades lapsepõlvetraumasid seoses rahaga ja oma isaga ning ikka suuta oma lapse nimel teha läbi pikk teekond Peterburist koju, kuigi ta oli haige ja kuigi ta oli puruvaene ning teadis, et isa on pahane. Kõik selleks, et ta saaks surra teades, et tema lapse eest hoolitsetakse - näitab karakterit.
Ma lugesin selle ühe päevaga ära ja ma olen väga uhke enda üle! Pigem 2.5 tähte, kui kolm, sest mulle eriti ei meeldi näidendid, aga see oli isegi natuke huvitav ja ma ei pidanud ennast nii väga sundima seda lugema.