Teismeline poiss Tanel satub ootamatult kriminaalsete sündmuste keerisesse ja on sunnitud jälitatavana kodust lahkuma. Maal sundsuvitaja elu elades kohaneb enesekeskne Tanel uute tingimustega ja avastab enda jaoks hoopis teistsuguse, palju avarama maailma. Tema truuks saatjaks saab aasta vanem Sandra, kes jagab poisiga kõiki ohte ja muutub temaga väga lähedaseks.
Tanel aga ei tea, et tegelikult toimub kõik politsei kontrolli all. Seni, kuni pole välja selgitatud, miks poissi jälitatakse, tuleb teda tagaajajate eest peita ja teda ennast teadmatuses hoida. Selles põnevas noorteromaanis segunevad elektrooniline luure ja droonid metsiku looduse ja lindudega ning haarav kriminull ootamatu armastuslooga.
Kui nüüd oleks kõvasti vanemaid laste- ja noorteraamatuid lugenud, oskaks ka kohe täpsemalt võrrelda - Eet Tuule kirjutamise stiil on igal juhul selline parajalt vanamoodne, heas mõttes. Just samasuguse keelega lasteraamatuid on väiksest peast mitmeid loetud, kus emakeel on rikkam, asjalikum ja selgem kui mõnedel uutel teostel. Kahju ainult mõelda, et ehkki selle tegevus toimub praegusel ajal, on tegelikkuses pigem vähemuses neid peresid, kus nii lapsed kui täiskasvanud sellist ilusat keelt pruugivad.
Vaatasin järele, et Eet Tuule on sündinud aastal 1941, sellest siis ka küllap see hea keelekasutus. Aga teisalt - minu 12-aastane poeg (ega ka tema klassikaaslased) vaevalt ütleks näiteks nii: "Tegin pannkookide ja maasikamoosiga endale liiga - maruhea oli! Nüüd teeb vats piina." Nii et ehk siiski peaks noorte keelekasutuse koha pealt tekstis veidi midagi ette võtma. Samas muidugi on lootust, et sellist teksti lugedes õpivadki noored ka vanemat keelepruuki, kasvõi veidike. Selles mõttes on tegu lausa õppematerjaliga, kus vanemad väljendid kenasti ära seletatakse. Aga jah, samas selline pidev vaimukuste ja väljendite pildumine, paras sõnaline pillerkaar... mingil hetkel hakkab ka natuke väsitama.
Lugu ise algab sellest, kuidas seitsmenda klassi poiss Tanel satub klassikaaslase Kristo juhtitud jõugu kiusamise ohvriks. Olukord muutub lausa kriminaalseks kui lausa koju sisse murtakse ja politsei algatatud uurimine näitab, et Taneli pere on sattunud ebasoovitava tegevuse keskpunkti. Kuna kooliaasta on just lõppemas, otsustatakse poiss ja ema turvalisuse huvides linnast ära saata, isaga muret pole, sest tema on Soomes tööl. Nii satubki Tanel suvitama Keilasse, vanatädi Miina juurde. Paraku jääb see külaskäik lühikeseks, sest kriminaalid on kusagilt Taneli asukoha juba teada saanud. Seepeale viiakse poiss suvitama politseiametnik Leena vanemate tallu, kus viibib ka Leena noorem õde, Tanelist paar aastat vanem Sandra. Ka metsatalus viibimine jääb vaid lühidaks, ehkki meeldejäävaks käiguks, sest selgub, et isegi seal on poisil ohtlik. Ent sõbralik ja hakkaja Sandra tuleb temaga kaasa ning Taneli põgenemine kurikaelte eest jätkub mööda kaunist Eestimaad. Ette tuleb ärevaid-põnevaid hetki, ohtusid ja ka natuke romantikat. Kogu seiklus toimub kümne päeva jooksul, ent selle aja sisse mahub palju.
See, kui kavalasti on põimitud raamatusse infot lindude kohta, meenutab üht toredat juttu eksamile mineja kohta, kes on omandanud põhjalikud teadmised näiteks mingi ussikese vms kohta, saab eksamipileti hoopiski elevandi kohta, ent seejärel suudab jutu eksamil sujuvalt elevandilt ussikesele suunata. Ka siin jõuame raamatu keskpaigas üha lindude ja nende vaatlemise juurde, mis ilmselgelt on autori meelisteema! Aga tänu sellele kuuleb lugeja siis ka päris mitmest-setmest linnust, nende välimusest, elukeskonnast ja kommetest. Ning näiteks Saaremaa loodusest, mereäärsetest paikadest. Kohati ongi jutt parajalt entsüklopeediline, natuke nagu loetelu või loeng. Selles suhtes võiks ehk veidi võrrelda raamatuga "20 000 ljööd vee all", aga õnneks siin siiski sama pikki ja väsitavaid loeteluid ei kohta!
Siiski, pean tagasi jõudma selleni, et ehkki keel on ilus, on see ikkagi pärit autori suust ja sulest, praeguste noorte suhu ta päris nii hästi ei tundu klappivat. Või kus sellist keelt kõnelevaid noori tänapäeval kohata võib - äkki tõesti näiteks meie saareelanike hulgas?
Raamatut oli väga huvitav lugeda. Mulle väga meeldis sündmustiku kulg, kuid vahepeal jäi segaseks. Lugemise ajal tekkis selline põnevus nagu vaataks action/romantika filmi. Raamatus oli hästi välja toodud tänapäeva noorte tegemised nagu näiteks esimesed armastused ning koolis olek. Raamatus ei meeldinud mulle see vahepealne jutt lindudest ning loodusest. Pean tunnistama, et sellel hetkel ma lehitsesin kiiresti raamatu lehed läbi, et saaks jälle lugeda põnevamat osa. Veel ei saanud ma eriti hästi aru raamatu lõpust, et siis kuidas ikkagi see Tanel sattus sellesse sündmuste keerisesse. Seda raamatut soovitan ma kõigile, kes tahavad tunda adrenaliini läbi lugemise ning natuke ka Eesti pärast saarlaste komöödiat.
Tegelikult 4,5, sest mõni asi jäi veidi puudu. Nimelt mulle oli veidi ebausutav, et 7 klassi poisid sellistesse asjadesse segatud on. Kuidagi veidi noored on veel. Samas võimalik, et noorus on tõesti hukas ja nii noored tegelevad niivõrd kriminaalsete asjadega.
Muidu täis huvitavat linnuvaatlust ja head saare huumorit.