What do you think?
Rate this book
Minu... #49
Minu maailmameri. Uus epiloog
Olen lugenud autoriteetsete purjetajate raamatuist, kuidas nemad valmistusid ümbermaailmareisiks. Aastaid! Piltlikult öeldes alustasid purjeka projekteerimisest ja metsast emapuu otsimisest. Mina seevastu läksin enne reisile asumist poodi ning ostsin tuhande krooni eest konserve ja ploki õlut. Rohkem ei viitsinud tassida. Mu purjetamisoskus oli enne teeleminekut üsna napp: siiani ei olnud ma Läänemerest välja saanud. Ookeanilained on aga hiiglaslikud nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik, kohati ei julge neid vaadatagi.
Usutavasti võiksin pälvida kõige kehvemini ettevalmistatud reisi auhinna. Madeira saarele jõudes oli mul kõik otsas. Eestikeelsed juturaamatud olid läbi loetud, nii et hädaga hakkasin pähe õppima laevaseadmete kasutusjuhendeid. Vähesed eesti lauludega plaadid olid pähe kulunud. Vajalikke merekaarte polnud ostetud. Eelinfo sadamate kohta oli korralikult kogumata, panin seda kokku teistelt purjetajatelt kuuldud inforaasukestest. Isegi viimased veinipokaalid olid purunenud.
Kõigest hoolimata ma ei kurda. Kui lähed avastusretkele, siis ei saa kõike ette-taha valmis nämmutada. Kui soov on vankumatu, siis ei takista sind miski! Puri üles ja suu kõrvuni!
Usutavasti võiksin pälvida kõige kehvemini ettevalmistatud reisi auhinna. Madeira saarele jõudes oli mul kõik otsas. Eestikeelsed juturaamatud olid läbi loetud, nii et hädaga hakkasin pähe õppima laevaseadmete kasutusjuhendeid. Vähesed eesti lauludega plaadid olid pähe kulunud. Vajalikke merekaarte polnud ostetud. Eelinfo sadamate kohta oli korralikult kogumata, panin seda kokku teistelt purjetajatelt kuuldud inforaasukestest. Isegi viimased veinipokaalid olid purunenud.
Kõigest hoolimata ma ei kurda. Kui lähed avastusretkele, siis ei saa kõike ette-taha valmis nämmutada. Kui soov on vankumatu, siis ei takista sind miski! Puri üles ja suu kõrvuni!
- GenresTravel
252 pages, Paperback
First published September 18, 2012
2 people are currently reading
102 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 19 of 19 reviews
Read
July 9, 2021Raamatu võtab kokku lause: “Käristasin gennakeri üles ja sain kiiruseks 8-9 sõlme.”
See raamat meeldib, kui oled purjetaja ja saad raamatuga kahekõnet pidada stiilis, et jajah, aga minul jällegi oli nii, et…
Ei meeldi, kui sind purjetamine ei koti. Maapealsetest kohtadest põhiliselt keskealise valge mehe vaatenurgast antud napid kommentaarid.
See raamat meeldib, kui oled purjetaja ja saad raamatuga kahekõnet pidada stiilis, et jajah, aga minul jällegi oli nii, et…
Ei meeldi, kui sind purjetamine ei koti. Maapealsetest kohtadest põhiliselt keskealise valge mehe vaatenurgast antud napid kommentaarid.
November 18, 2014
Uku on tavaelus ilmselt äärmiselt tore, humoorikas ja laia silmaringiga mees. See kõik peegeldub tema ladusas ja muhedas kirjastiilis. Aga minu jaoks pakkus see raamat sisu osas kahjuks vähe.
Maarott saab siit raamatust teada, et merel on tuul. Välja arvatud ekvaatoril. Neptun joob kõvasti viskit. Kalad lendavad (eelistatult tekile). Uku armastab pannkooke teha.
Purjetajad võivad aga lehekülgede kaupa kasutada täpseid andmeid reisitingimuste kohta, kui nad kunagi peaks ise sama retke ette võtma (mis suunast puhub kui suur tuul, kuskohas parajasti ja milliseid purjeid või muid jahi juhtimisvõtteid võiks kasutada).
Tüüpiline väljavõte reisipäevikust:
XX.päev
Jõudsin toredale troopilisele saarele. Sõin sadamas korraliku kõhutäie head rooga, tunnen end jälle inimesena. Hommikul kihutan edasi.
5 päeva hiljem
Nädala pärast peaks jõudma uuele imelisele saarele, kus ma samuti ei kavatse koha peal kauem olla, kui häda pärast tarvis.
Ilmselt olid minu enda ootused kruvitud liiga kõrgele, lootes peamiselt lugeda nende imeliste ja põnevate maapealsete paikade kohta, mida ta oma reisil läbib. Jah, huvitav oli jälgida kaardilt, kus ta parasjagu on, aga väga kurb, kui ta sellest kohast pea mitte midagi ei rääkinud, vaid kohe jälle merel tagasi oli. Kui ma oleks teadnud, et see on purjetamisõpik, mis räägib ainult tuultest, hoovustest, pilvedest ja sellest lõputust veehunnikust, ma ilmselt polekski seda raamatut lugema hakanud. Huvitav, kas merekarud loevad samasuguse igavusega jutte, mis kirjeldavad ainult kuival pinnal toimuvat?
Minu jaoks sai sellest paraku kõige sisutühjem ja igavam Minu-raamat (alates ca 100. leheküljest pidasin igal lõigul tõsist võitlust, kas suruda hambad ristis end sellest läbi või jättagi see pooleli. Lõpp läks õnneks kuidagi lihtsamaks, aga ikkagi...).
Üks lõbus tsitaat ka, mis seda raamatut hästi iseloomustab:
Maarott küsib vanalt jahtklubihundilt:"Mis tunne on purjetada?"
Too vastab:"Roni riietega vanni, kalla külma vett pähe, lase naisel pudrunuiaga pea kohal vehkida ja karjuda, et paut läks, paut läks!". Ise rebi samal ajal sajaeuroseid puruks."
Maarott saab siit raamatust teada, et merel on tuul. Välja arvatud ekvaatoril. Neptun joob kõvasti viskit. Kalad lendavad (eelistatult tekile). Uku armastab pannkooke teha.
Purjetajad võivad aga lehekülgede kaupa kasutada täpseid andmeid reisitingimuste kohta, kui nad kunagi peaks ise sama retke ette võtma (mis suunast puhub kui suur tuul, kuskohas parajasti ja milliseid purjeid või muid jahi juhtimisvõtteid võiks kasutada).
Tüüpiline väljavõte reisipäevikust:
XX.päev
Jõudsin toredale troopilisele saarele. Sõin sadamas korraliku kõhutäie head rooga, tunnen end jälle inimesena. Hommikul kihutan edasi.
5 päeva hiljem
Nädala pärast peaks jõudma uuele imelisele saarele, kus ma samuti ei kavatse koha peal kauem olla, kui häda pärast tarvis.
Ilmselt olid minu enda ootused kruvitud liiga kõrgele, lootes peamiselt lugeda nende imeliste ja põnevate maapealsete paikade kohta, mida ta oma reisil läbib. Jah, huvitav oli jälgida kaardilt, kus ta parasjagu on, aga väga kurb, kui ta sellest kohast pea mitte midagi ei rääkinud, vaid kohe jälle merel tagasi oli. Kui ma oleks teadnud, et see on purjetamisõpik, mis räägib ainult tuultest, hoovustest, pilvedest ja sellest lõputust veehunnikust, ma ilmselt polekski seda raamatut lugema hakanud. Huvitav, kas merekarud loevad samasuguse igavusega jutte, mis kirjeldavad ainult kuival pinnal toimuvat?
Minu jaoks sai sellest paraku kõige sisutühjem ja igavam Minu-raamat (alates ca 100. leheküljest pidasin igal lõigul tõsist võitlust, kas suruda hambad ristis end sellest läbi või jättagi see pooleli. Lõpp läks õnneks kuidagi lihtsamaks, aga ikkagi...).
Üks lõbus tsitaat ka, mis seda raamatut hästi iseloomustab:
Maarott küsib vanalt jahtklubihundilt:"Mis tunne on purjetada?"
Too vastab:"Roni riietega vanni, kalla külma vett pähe, lase naisel pudrunuiaga pea kohal vehkida ja karjuda, et paut läks, paut läks!". Ise rebi samal ajal sajaeuroseid puruks."
December 28, 2014
Üks parimaid Minu sarja raamatuid. See oli kaasakiskuv, põnev, mõtlemapanev - ja seda kõike hoolimata sellest, et tegevuspaigaks vaid üks jaht mitme aasta vältel. See raamat küll ei pane mind soovima jahiga ümber maailma purjetama minna (ma usun, et mul pole piisavalt oskusi), ent suurendas soovi lihtsalt reisida. Ja just sinna maailma kuklapoolele, Tonga kuningriiki, Markiisaartele jne. Selleks, et raamatut nautida, ei pea isegi olema purjetamisefänn, vaid tõenäoliselt naudivad seda kõik, kellel kuskil sisemuses rändurikihk.
April 24, 2025
Ma olen alati kahevahel, kas reisile minnes tuleks võtta raamatuid kaasa või mitte. Lugemine on kindlasti parem, kui lennukis või lennujaamas muusika kuulamine, filmide vaatamine või lihtsalt telefonis mängimine, aga … Kuna endal e-lugerit ei ole, siis paratamatult mõtled kriitiliselt selle lisaraskuse peale, mida isegi kaks raamatut tekitavad kohvris. Lisaks see hilisem pettumus, kui raamatud tulevad sama armsalt tagasi ehk täiesti puutumatult. “Minu maailmameri” ootas mind kannatlikult riiulis ja kui nüüd viis reisimine mind natukeseks ajaks merele, siis mil parem aeg seda lugeda, kui just merel olles!
Ütlen kohe ausalt, et see raamat, kas meeldib või mitte ning see oleneb puhtalt sellest, kas purjetamine pakub huvi või mitte. Mina olen selles teises grupis, kelle jaoks purjetamine ei ole hobi ning erilisi emotsioone esile ei kutsu. Kas ma ütleksin ära võimalusest minna purjetama natukene, teha mõnus kiire tiir ilusa ilmaga? Ei, naudiksin seda täiel rinnal. Kas ma aga soovin sellesse hobisse investeerida ning hakata käima üksinda meredel või ookeanitel? Kindlasti mitte. See on hirmutav, see ei ole kõigi jaoks ning lisaks loodusjõududele on veel teised ohud merel, kus oled veelgi haavatavam. Teised inimesed.
Sellele vaatamata meeldis mulle antud raamat väga. Ta ei läinud kiirelt, sest vahepeal kogu jutt purjetamisest ja selle valdkonna terminoloogiast oli minu jaoks igav. Samas ei saa märkimata jätte, et isegi seda osa kirjeldab autor väga mõnusalt ning võimalikult lihtsalt. Rohkem aga nautisin autori enda mõtisklusi elu üle. Kui inimene on nii pikalt üksinda ning ka veel inimestest eemal, on tal võimalus hakata päriselt mõtlema. Kõige enam pani mõtlema arutlus selle üle, et kuhu me maismaal koguaeg tormame? Merel on inimene loodusjõudude küüsis. See, et sina tahad kuhugi jõuda, on ausalt sinu isiklik probleem. Kui loodus tahab midagi muud, siis loodus selle ka saab. Maismaal, aga tormame me koguaeg kuhugi. Järgmine koosolek, järgmine pidu, järgmine pood, koguaeg midagi järgmist. Miks? Kuhu on meil kiire? Me jookseme ja teeme koguaeg midagi, aga kas me oleme rahul? Kas midagi saab päriselt ka tehtuks?
Mida oleks tahtnud näha rohkem oli kohalikku elu. Autor peatus päris tihti erinevates kohtades, kuhu lihtsalt ligi ei pääse ning minu maitse jaoks jäi nende kohtade kirjeldused väheseks. Ei midagi kolossaalselt suurt, aga lihtsalt natukene rohkem kirjeldust oleks olnud tore. Jällegi, kui tähelepanelikult lugeda, siis autor kirjeldab reaalselt elu teatud kohtades üsna otse. Saan aru, et päris kõike, mida ta mõtleb, paberile kirja ei saa panna must-valgelt, kuid piisavalt.
Ütlen kohe ausalt, et see raamat, kas meeldib või mitte ning see oleneb puhtalt sellest, kas purjetamine pakub huvi või mitte. Mina olen selles teises grupis, kelle jaoks purjetamine ei ole hobi ning erilisi emotsioone esile ei kutsu. Kas ma ütleksin ära võimalusest minna purjetama natukene, teha mõnus kiire tiir ilusa ilmaga? Ei, naudiksin seda täiel rinnal. Kas ma aga soovin sellesse hobisse investeerida ning hakata käima üksinda meredel või ookeanitel? Kindlasti mitte. See on hirmutav, see ei ole kõigi jaoks ning lisaks loodusjõududele on veel teised ohud merel, kus oled veelgi haavatavam. Teised inimesed.
Sellele vaatamata meeldis mulle antud raamat väga. Ta ei läinud kiirelt, sest vahepeal kogu jutt purjetamisest ja selle valdkonna terminoloogiast oli minu jaoks igav. Samas ei saa märkimata jätte, et isegi seda osa kirjeldab autor väga mõnusalt ning võimalikult lihtsalt. Rohkem aga nautisin autori enda mõtisklusi elu üle. Kui inimene on nii pikalt üksinda ning ka veel inimestest eemal, on tal võimalus hakata päriselt mõtlema. Kõige enam pani mõtlema arutlus selle üle, et kuhu me maismaal koguaeg tormame? Merel on inimene loodusjõudude küüsis. See, et sina tahad kuhugi jõuda, on ausalt sinu isiklik probleem. Kui loodus tahab midagi muud, siis loodus selle ka saab. Maismaal, aga tormame me koguaeg kuhugi. Järgmine koosolek, järgmine pidu, järgmine pood, koguaeg midagi järgmist. Miks? Kuhu on meil kiire? Me jookseme ja teeme koguaeg midagi, aga kas me oleme rahul? Kas midagi saab päriselt ka tehtuks?
Mida oleks tahtnud näha rohkem oli kohalikku elu. Autor peatus päris tihti erinevates kohtades, kuhu lihtsalt ligi ei pääse ning minu maitse jaoks jäi nende kohtade kirjeldused väheseks. Ei midagi kolossaalselt suurt, aga lihtsalt natukene rohkem kirjeldust oleks olnud tore. Jällegi, kui tähelepanelikult lugeda, siis autor kirjeldab reaalselt elu teatud kohtades üsna otse. Saan aru, et päris kõike, mida ta mõtleb, paberile kirja ei saa panna must-valgelt, kuid piisavalt.
Read
August 20, 2024See raamat jättis mulle sügava mulje inimvõimete piiramatusest ja süvendas veelgi teadmist, et kui sa midagi väga tahad, siis sa selle ka teoks teed. Loo taustsüsteem on iseenesest klassikaline: heaolust mugavustsooni kinni jäänud mees tahab teha midagi hoopis erinevat. Edasi läks aga minu jaoks kummaliseks lugeda, et reisile minnes ei tehtudki erilisi ettevalmistusi. Müts maha selle ees, kes vaid tasasel Läänemerel purjetanuna ookeanilainetega rinda pistma minna julgeb. Mina ausalt öeldes ei julgeks. Teost lugedes mõtlesin kogu aeg, mis küll siis saaks, kui ihuüksi keset ookeani olles midagi juhtuks jne. Autor kirjeldab aga rahulikult ka kõige riskantsemaid läbielamisi. Loomulikult tekib ihuüksi pikemat aega merel viibides rohkelt sisemõtteid, mida ta ka meiega jagab. Ühesõnaga, üks mõnusalt muhe lugemine, mida rohkem kui üks kord kätte võtta ja inimeseks olemist õppida.
July 1, 2020
Lugesin raamatut e-raamatuna ning arvan, et selle raamatu puhul oleks kergem kui oleks paberköide olnud, et saaks raamatu lõpus oleval sõnastikult silma peal hoida.
Ise purjetamisest või mere elust midagi ma ei tea ning eriti ei kipu ka teadma.
Uku on aga tubli mees, kes sellise ülilaheda ja keeruka seiklusega hakkama sai!
Edaspidisekski tuult purjedesse.
Ise purjetamisest või mere elust midagi ma ei tea ning eriti ei kipu ka teadma.
Uku on aga tubli mees, kes sellise ülilaheda ja keeruka seiklusega hakkama sai!
Edaspidisekski tuult purjedesse.
June 26, 2017
Mulle meeldis. Raamat oli loetav ja huvitav ka inimesele, kes purjetamisest mitte midagi ei tea, tehnilist infot oli piisavalt. Päeviku sissekanded ei olnud igavad ning maapealse elu kirjeldusi oli piisavalt. Meeldis, et kirjeldati eelkõige eksootilisemate paikade elu-olu. Kuna raamat on eelkõige merest ja purjetamisest, siis eeldanudki neid rohkem.
October 28, 2024
Ma ei tea purjetamisest mitte midagi, seega üllatusin kui huvitav on lugeda purjetamisega kaasnevaid nüansse ja detaile. Uku teeb minusugusele võhikule kõik arusaadavaks ja põnevaks. Suurel merel üksiku hundi moodi päevi mööda saata on minu jaoks midagi sellist, millega ma ei suudaks vast ise hakkama saada, küll aga Ukule tundub selline elu igati meelepärane. Siiski, reisida mööda kariibimere saari oleks ju tõeline unelm. Ma küll googeldasin kogu reisi kaasa, kuigi raamatus olev maakaart andis samuti üsna selge pildi.
Põnev ja kaasahaarav lugemine!
*Olen selle pika reisi jooksul kahtlemata muutunud. Minu kontakt loodusega on tihe, kuid samavõrd olen kaugenenud inimestest. Nendega on keeruline, iial ei tea, mis on kellegi eesmärk. Merel on kõik lihtsam.
Põnev ja kaasahaarav lugemine!
*Olen selle pika reisi jooksul kahtlemata muutunud. Minu kontakt loodusega on tihe, kuid samavõrd olen kaugenenud inimestest. Nendega on keeruline, iial ei tea, mis on kellegi eesmärk. Merel on kõik lihtsam.
June 7, 2017
Kõikidest Minu-sarja raamatutest, mida olen lugenud, avaldas "Minu maailmameri" mulle suurimat muljet. Keegi kirjutas, et seda lugedes oli tunne, justkui oleks ise saanud sellest seiklusest natukene päriselt osa ning tundsin täpselt sama. 5/5
July 20, 2024
Raamat on kirjas nii, nagu ühelt meresõidu raamatult eeldada võib - kuupäevade kaupa logiraamatu stiilis. Seikluse jälgimise mõttes oli tempo parasjagu kiire, samas oleks võinud olla veel rohkem arutelu, enda mõtete ja seoste lahtikirjutamist.
April 8, 2018
Väga mõnus lugemine. Meeldis väga Uku kirjastiil ja see kuidas pere tähtust välja tõi.
June 30, 2019
Minu jaoks piisavalt igav blogipostituste jada.
August 8, 2019
Muhe lugemine. Ja tööd jõuab alati ka pärast teha.
March 31, 2022
Erakordselt hea lugu aga kirja pandud mitte nii erakordselt heana.
December 20, 2015
Esimene pool oli venivam, mõtlesin isegi pooleli jätta, teine pool ja lõpp olid juba päris mõnusad ja läksid kiirelt, kuna autor kirjutas rohkem ka maapealsest, mida ilmselt seetõttu, et oli rohkem saarelt saarele käimisi ja maapealset aega oligi rohkem. Esimeses pooles oli neid paikade kirjeldusi tõepoolest väga vähe, esimene mitte-mereolude-kirjeldus või mis üldse eristuvana ja huvitavana meelde jäi oli vist see, kui kohtuti Nordea meeskonnaga.
Üldjoontes siiski ei meeldinud/ei sobinud, et raamat keskendus põhiliselt purjetamisinfole. Jah, see oli küll reisimisviisi suhtes oluline, ja oli huvitav lugeda, kuidas päris rasketes oludes hakkama saadi, küll aga ei tahaks algusest lõpuni lehekülgede kaupa lugeda, et seda tüüpi puri, teine puri, spetsiifiline tuulehoo nimetus, spetsiifiline kruvi, jälle purjevahetus jms. Purjetamishuvilisele oluline, tavainimene ei saa sellest nagunii midagi aru ja see muutub pikapeale kahjuks ebaoluliseks müraks. Lihtsalt natuke liiga palju oli seda, poole vähem oleks võinud vabalt olla, oleks täitsa paras olnud. Samas, mida kirjutada, kui oled 10 päeva järjest sõidus ja maad ei näe? Neil juhtudel lugesin hea meelega kohti mõtetest, mis tekkisid. Teisele poolele paneks hindeks 4, kahjuks siin poolikut hinnet anda ei saa.
Reisimishuvi tekitas raamat küll, eelkõige muidugi teise poole soojad maad. Nii et inspireeriv lugemine igal juhul!
Üldjoontes siiski ei meeldinud/ei sobinud, et raamat keskendus põhiliselt purjetamisinfole. Jah, see oli küll reisimisviisi suhtes oluline, ja oli huvitav lugeda, kuidas päris rasketes oludes hakkama saadi, küll aga ei tahaks algusest lõpuni lehekülgede kaupa lugeda, et seda tüüpi puri, teine puri, spetsiifiline tuulehoo nimetus, spetsiifiline kruvi, jälle purjevahetus jms. Purjetamishuvilisele oluline, tavainimene ei saa sellest nagunii midagi aru ja see muutub pikapeale kahjuks ebaoluliseks müraks. Lihtsalt natuke liiga palju oli seda, poole vähem oleks võinud vabalt olla, oleks täitsa paras olnud. Samas, mida kirjutada, kui oled 10 päeva järjest sõidus ja maad ei näe? Neil juhtudel lugesin hea meelega kohti mõtetest, mis tekkisid. Teisele poolele paneks hindeks 4, kahjuks siin poolikut hinnet anda ei saa.
Reisimishuvi tekitas raamat küll, eelkõige muidugi teise poole soojad maad. Nii et inspireeriv lugemine igal juhul!
August 27, 2015
Purjetamine on nii põnev, omamoodi vabadusesümbol. Tahaks ka kunagi selle ära õppida ja merele minna, aga kas just ümbermaailmareisile, seda ma ei usu. Üksi ka kindlasti mitte. Purjekad hakkasid mulle meeldima vist siis, kui käisime perega Ruhnul ja seal olid sadamas paar tükki reas. Me olime mingi väikese paadiga sinna 6 tundi loksunud ja need nägid palju graatsilisemad välja. Üldse tundub vahva mõte, et kui mul on purjekas ja vaba aega, siis võtan ja lähen ja sõidan kuhugi puhkama.
Minu arust jäi raamatus aga natuke vajaka, lühikeseks jäi noh. Mõned kaldajutud jäid nagu poolikuks, oleksin tahtnud rohkem teada. Samas mereoludest sain teada küllalt, kogu aeg lappasin lõpus oleva sõnastiku vahelt ja siis veel uurisin pilte, et milline laevaosa see nüüd on. Purjedest oleks ka pilte tahtnud, millest pidevalt juttu oli.
Kui mõni "Minu"-sarja raamat on olnud nagu reisijuht, siis seda võib purjetamisõpikuks lugeda. Öösel vähenda purjepinda!
Minu arust jäi raamatus aga natuke vajaka, lühikeseks jäi noh. Mõned kaldajutud jäid nagu poolikuks, oleksin tahtnud rohkem teada. Samas mereoludest sain teada küllalt, kogu aeg lappasin lõpus oleva sõnastiku vahelt ja siis veel uurisin pilte, et milline laevaosa see nüüd on. Purjedest oleks ka pilte tahtnud, millest pidevalt juttu oli.
Kui mõni "Minu"-sarja raamat on olnud nagu reisijuht, siis seda võib purjetamisõpikuks lugeda. Öösel vähenda purjepinda!
July 7, 2016
Olen kahevahel. Positiivse külje pealt paistab tekstist läbi, et autor on muhe ja meeldiv, piisava huumorisoonega, ent ka elu sügavamate hoovuste suhtes tundlik inimene. Reis, mida ta kirjeldab, on samuti ülihuvitav. Raamat läks ka ladusalt, ilmselt aitas see, et olen ka ise purjetamishuviline.
Samas jäi sisse väike pettumusetunne. Suur osa tekstist on päevikustiilis fragmendid, mis ülejäänud raamatuga kuidagi ei suhestu. Lihtsalt "täna tegin seda ja toda". Sisemonoloogid hakkavad ka kuidagi ennast kordama. Tekst oleks nagu kiiruga kirjutatud ja jäetud toimetamata (seda kinnitavad ka mõned faktivead - neid on vähe, ent nad on olulised, nagu näiteks jääkarud Islandil - no ei usu eriti et neid seal oli :) )
Nuriseda saab alati, aga kokkuvõtteks tahaks siiski panna kõlama positiivse noodi. Sümpaatne inimene tegi ülivinge reisi, ning kirsiks tordile kirjutas sellest ka veel raamatu! Tasus kindlasti lugemist.
Samas jäi sisse väike pettumusetunne. Suur osa tekstist on päevikustiilis fragmendid, mis ülejäänud raamatuga kuidagi ei suhestu. Lihtsalt "täna tegin seda ja toda". Sisemonoloogid hakkavad ka kuidagi ennast kordama. Tekst oleks nagu kiiruga kirjutatud ja jäetud toimetamata (seda kinnitavad ka mõned faktivead - neid on vähe, ent nad on olulised, nagu näiteks jääkarud Islandil - no ei usu eriti et neid seal oli :) )
Nuriseda saab alati, aga kokkuvõtteks tahaks siiski panna kõlama positiivse noodi. Sümpaatne inimene tegi ülivinge reisi, ning kirsiks tordile kirjutas sellest ka veel raamatu! Tasus kindlasti lugemist.
November 17, 2015
Mulle meeldis. Päris tõsiselt. naudin alati merd ja merega seotud raamatuid. Kirjeldused üksinda kahe sinise (taevas ja meri siis) vahel seilamisest segatud ausate sisemiste mõtisklustega suutsid mind viia samuti kaugele merele. Minu veendumus, et troopiline kliima meeldib mulle üle kõige süvenes taas. Kes teab, ehk õnnestub ka minul kunagi mingi sarnane hullumeelsus kaasa teha. Usun, et kui keegi seda pakuks, siis vastaksin kõhklematult jaa.
December 12, 2012
Väga muhedas ja meeldivas toonis kirjutatud reisikiri küpselt mehelt. Purjetamishuvilisele nagu mina on see kohustuslik lugemine!
Displaying 1 - 19 of 19 reviews