Koolis keemia mul lemmikainete hulgas ei olnud. Keemiliste reaktsioonide võrrandid tulid harilikult välja, ent lahuste ja protsentidega ülesandeid vahtisin kui hieroglüüfe. Seekord valisin lugemiseks entsüklopeedia-laadse raamatu, kus räägiti eraldi igast seni avastatud elemendist - kuidas avastati, milleks kasutatakse jms.
Minusugusele täiesti sobilik lugemine.
Palju ahhaa-momente oli. Milline element annab rubiinile punase värvi? Miks on astronautide kiivri visiir kaetud kullaga? Millest on tehtud sõrmejälgede võtmise pulber? Kõigile nendele küsimustele oleks mina valesti vastanud. Vast kõige enam üllataski see, et peaaegu kõikide elementide juurde oli raamatud toodud näiteid, kuidas neid igapäevaelus kasutatakse. Ma vist arvasin, et elemendid eksisteerivad küll tabelis, ent reaalselt kasutatakse neist äkki poolt? Üks näide, mida teadsin küll juba enne raamatu lugemist, ent mu aju ei suuda sellest ikka veel aru saada: F (fluor) on äärmiselt toksiline gaas, mis võib sulatada ka terast, ent samas kasutatakse seda hambapastas, et hambaid tugevdada. Nagu mida?!?
Ja siis veel inimeste valmistatud elemendid, mille aatomid püsivad koos vaid sekundeid! Nonde kohta oli ka mainitud, et „arvatavasti tahke“, „arvatavasti metall“ jms. Lihtsalt lagunevad enne koost, kui teadlased on nende uurimisega algustki teinud.
Ei tea, kas eesti keelde on tõlgitud. Mina lugesin inglise keeles ja mulle kui keemiakaugele inimesele oli parajalt huvitav lugemine.