What do you think?
Rate this book
Aitäh elu eest
Määramatu hulk koolivägivalla all kannatajaid kasutab sellega toimetulemiseks ennasthävitavaid meetodeid. Umbes viiel protsendil teismelistest on diagnoositud söömishäire ja eeldatakse, et 20 protsendil jääb see diagnoosimata. Söömishäirete all kannatajad võivad selle haigusega elada aastaid, otsimata abi ja ravivõimalusi. Umbes 40 protsenti söömishäirete all kannatajatest ei parane haigusest iial.
Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga.
Sest liiga paljud inimesed mõtlevad, et nende tegudel ei ole tagajärgi.
Ja liiga vähesed inimesed on valmis sekkuma seal, kus seda hädasti vaja on.
*
Selle raamatu peategelane, 15-aastane Deivi ei tahtnud saada osaks ehmatavast statistikast ja tema 22-aastasel versioonil polnud kavaski hakata minevikusündmusi uuesti läbi elama. Ent mõnikord on elul kombeks ennast serveerida meie soovidega arvestamata.
Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga.
Sest liiga paljud inimesed mõtlevad, et nende tegudel ei ole tagajärgi.
Ja liiga vähesed inimesed on valmis sekkuma seal, kus seda hädasti vaja on.
*
Selle raamatu peategelane, 15-aastane Deivi ei tahtnud saada osaks ehmatavast statistikast ja tema 22-aastasel versioonil polnud kavaski hakata minevikusündmusi uuesti läbi elama. Ent mõnikord on elul kombeks ennast serveerida meie soovidega arvestamata.
- GenresYoung Adult
294 pages, Paperback
Published January 1, 2016
2 people are currently reading
34 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 8 of 8 reviews
January 19, 2018
Tegelikult 3,5 tähte, aga sai ümmardatud alla poole.
Tekst on ladus, kuigi kohati veidi põhjuseta roppusi kasutav.
Raamat, kus käsitletakse väga paljusid probleeme (nagu eesti kirjanike raamatutes ikka), mis kohati jätab kuhjatud mulje. Kas tõesti peab ühe inimesega juhtuma nii palju? Eesti kirjanike teostes ilmselgelt, jah. See, siis üks hinde alla tõmbamise põhjuseid.
Teiseks hinde alandamise põhjuseks on õpetajate kujutamine teoses. Olles ise ka koolis käinud, julgen väita, et nii need asjad ikka ei käi!
Tekst on ladus, kuigi kohati veidi põhjuseta roppusi kasutav.
Raamat, kus käsitletakse väga paljusid probleeme (nagu eesti kirjanike raamatutes ikka), mis kohati jätab kuhjatud mulje. Kas tõesti peab ühe inimesega juhtuma nii palju? Eesti kirjanike teostes ilmselgelt, jah. See, siis üks hinde alla tõmbamise põhjuseid.
Teiseks hinde alandamise põhjuseks on õpetajate kujutamine teoses. Olles ise ka koolis käinud, julgen väita, et nii need asjad ikka ei käi!
September 6, 2021
Väga pikkade vahedega loetud raamat, seetõttu ka veidi hakitud ja lünklik mälestus raamatu algusosast. Nii et tegelikult peaksin vist selle osa uuesti lugema, nii saaks parema tervikpildi...
Kohtume raamatu peategelase Deiviga kui ta on 22-aastane ning avastab pööningult karbi mälestustega 14-aastasest Deivist. "Kodusõda iseendaga" ning "on raske olla teismeline" kirjeldavad iseenesest hästi lahtirulluvat sündmustikku, samuti on asjade käigus väga oluline roll koolikiusamisel...
See pole sugugi lihtne lugu ent aitab ehk mõista kuidas mõni noor võib järk-järgult vajuda aina sügavamale, jõudes lõpuks olukorda, millest ei pruugigi eluga välja tulla. Ning kui raske on kõrvalolijail seda olukorda märgata. Öeldakse, et inimene pidavat sageli peeglis nägema versiooni enda nooremast minast. Ehk soovime sageli ka teistest näha pigem probleemideta versioone - kas harjumusest või siis soovist elada muretumat elu, kus pole vaja pidevalt mingeid ebakõlasid lahendada. Kuid pole näha, et murede eiramine midagi head tooks. Anorektikud paraku näevad peeglis ilmselt enda ülekaalulist versiooni isegi siis kui nende keha on muutunud näljutamise tagajärjel vaat et olematuks.
Hoolimata oma ebakindlusest on Deivi tegelikult väga püsiv ja järjekindel noor. Kahjuks seesama järjekindlus toimibki ka mitmete enesehävituslike harjumuste puhul ning küllap leiab statistikast väga palju andmeid, mis kinnitavad anorektikute ja buliimikute järjekindlust oma ideaalkaalu ja -kehakuju poole püüdlemisel.
Kuigi raamat temaatika on tõsine, kulgeb lugemine ladusalt, sest näeme olukordi Deivi mõtete ja meenutuste läbi ning ka keerukates olukordades kuulub tema arsenali hulka huumor, mis küll tihti käib ka tema enda pihta. Tegelikult on vägivalla ja kiusamise kohta ikka väga raske lugeda, selle tekitatud ängistust paraku ei leevenda ka huumor.
Tunnen igatahes tänulikkust, mõeldes oma laste klassijuhatajatele, õpetajatele ning klassikaaslastele, tänu kellele koolielu paistab suures plaanis ikkagi pigem ladusalt ja hästi kulgevat. Nagunii on teatud vanusega kaasas kahtlused ja eneseotsingud ning vahel ka tunne, et oled omaenda kehas võõras. Kindlasti aitab see raamat näha noorte elu veidi teises valguses ning proovida kaasa mõelda, mida me ise teha saame, et kõik lihtsamini kulgeks.
Kohtume raamatu peategelase Deiviga kui ta on 22-aastane ning avastab pööningult karbi mälestustega 14-aastasest Deivist. "Kodusõda iseendaga" ning "on raske olla teismeline" kirjeldavad iseenesest hästi lahtirulluvat sündmustikku, samuti on asjade käigus väga oluline roll koolikiusamisel...
See pole sugugi lihtne lugu ent aitab ehk mõista kuidas mõni noor võib järk-järgult vajuda aina sügavamale, jõudes lõpuks olukorda, millest ei pruugigi eluga välja tulla. Ning kui raske on kõrvalolijail seda olukorda märgata. Öeldakse, et inimene pidavat sageli peeglis nägema versiooni enda nooremast minast. Ehk soovime sageli ka teistest näha pigem probleemideta versioone - kas harjumusest või siis soovist elada muretumat elu, kus pole vaja pidevalt mingeid ebakõlasid lahendada. Kuid pole näha, et murede eiramine midagi head tooks. Anorektikud paraku näevad peeglis ilmselt enda ülekaalulist versiooni isegi siis kui nende keha on muutunud näljutamise tagajärjel vaat et olematuks.
Hoolimata oma ebakindlusest on Deivi tegelikult väga püsiv ja järjekindel noor. Kahjuks seesama järjekindlus toimibki ka mitmete enesehävituslike harjumuste puhul ning küllap leiab statistikast väga palju andmeid, mis kinnitavad anorektikute ja buliimikute järjekindlust oma ideaalkaalu ja -kehakuju poole püüdlemisel.
Kuigi raamat temaatika on tõsine, kulgeb lugemine ladusalt, sest näeme olukordi Deivi mõtete ja meenutuste läbi ning ka keerukates olukordades kuulub tema arsenali hulka huumor, mis küll tihti käib ka tema enda pihta. Tegelikult on vägivalla ja kiusamise kohta ikka väga raske lugeda, selle tekitatud ängistust paraku ei leevenda ka huumor.
Tunnen igatahes tänulikkust, mõeldes oma laste klassijuhatajatele, õpetajatele ning klassikaaslastele, tänu kellele koolielu paistab suures plaanis ikkagi pigem ladusalt ja hästi kulgevat. Nagunii on teatud vanusega kaasas kahtlused ja eneseotsingud ning vahel ka tunne, et oled omaenda kehas võõras. Kindlasti aitab see raamat näha noorte elu veidi teises valguses ning proovida kaasa mõelda, mida me ise teha saame, et kõik lihtsamini kulgeks.
May 14, 2022
Ma ei oska väga sellele raamatule arvustust kirjutada. Mulle meeldis, lõpp üllatas, kuigi oleks pidanud seda läbi nägema.
Need söömisprobleemid, buliimia ja anoreksia...mul on üks sõbranna, kes vist kannatab anoreksia all ja ma kogu aeg kardan, et see ta noorelt hauda viib. Need 16-aastase Deivi mõtted oma kehast on mulle lihtsalt NII tuttavad. Kui palju ma olen kuulnud teda rääkimas, kui paks ja rõve ta on, kuidas ta ei saa randa ega ujuma minna, sest kõik vahivad, kui paks ta on (tegelikult muidugi on alakaaluline). Ma olen sellest temaga suheldes nii väsinud, et raamatutest mul lisa ei ole vaja. Aga mulle meeldib lugeda noortest, kellel on hoopis teistsugused probleemid, kui mul endal tol ajal. Või oli koolikiusamine ühisosa, aga sellest põgenemine teistsugune, ma ei oskagi öelda.
Need söömisprobleemid, buliimia ja anoreksia...mul on üks sõbranna, kes vist kannatab anoreksia all ja ma kogu aeg kardan, et see ta noorelt hauda viib. Need 16-aastase Deivi mõtted oma kehast on mulle lihtsalt NII tuttavad. Kui palju ma olen kuulnud teda rääkimas, kui paks ja rõve ta on, kuidas ta ei saa randa ega ujuma minna, sest kõik vahivad, kui paks ta on (tegelikult muidugi on alakaaluline). Ma olen sellest temaga suheldes nii väsinud, et raamatutest mul lisa ei ole vaja. Aga mulle meeldib lugeda noortest, kellel on hoopis teistsugused probleemid, kui mul endal tol ajal. Või oli koolikiusamine ühisosa, aga sellest põgenemine teistsugune, ma ei oskagi öelda.
September 18, 2018
Kui valus. Kui vajalik.
Vohh! See raamat meenutas mulle enda nooruspõlve lemmikuid - Diana Leesalut, Ketlin Priilinna, Birk Rohelendu. Selline räige, lajatav ja makku lööv sissevaade noore ellu. Nii räpane ja räbaldunud, nii lootusetu ja tühi. Nii võrd ehe!
Selle raamatuga peaks olema kaasas hoiatus, et väga triggering. Just nii ehedalt kirjeldab Rebane läbielamisi näljutamise, oksendamise, koolitunnete ja pohhuimerega (oi kus ma sellesse väljendisse armusin).
Ma kogusin nii palju aega, et sellele mingit asjalikku arvustust kirjutada, kuid nüüd olen endiselt võimetu. Ma tahan ainult röökida - YAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAS.
Aitäh!
Vohh! See raamat meenutas mulle enda nooruspõlve lemmikuid - Diana Leesalut, Ketlin Priilinna, Birk Rohelendu. Selline räige, lajatav ja makku lööv sissevaade noore ellu. Nii räpane ja räbaldunud, nii lootusetu ja tühi. Nii võrd ehe!
Selle raamatuga peaks olema kaasas hoiatus, et väga triggering. Just nii ehedalt kirjeldab Rebane läbielamisi näljutamise, oksendamise, koolitunnete ja pohhuimerega (oi kus ma sellesse väljendisse armusin).
Ma kogusin nii palju aega, et sellele mingit asjalikku arvustust kirjutada, kuid nüüd olen endiselt võimetu. Ma tahan ainult röökida - YAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAS.
Aitäh!
January 21, 2021
Lugesin seda raamatut umbes 3-4 aastat tagasi, seega väga värske see arvustus ei ole.
Alguses mulle väga meeldis see raamat. See suutis mulle meenutada hetki ja sündmusi, mida ma mäletada ei tahtnud, mis muutis selle loo minu jaoks veelgi emotsionaalsemaks. Kuid raamatu lõpp ei istunud mulle kohe üldse. Ei taha spoilereid jätta, kuid ma kahtlen, et selliseid sügavaid ja tõsiseid probleeme, mida peategelane endaga mitu aastat kaasas kandis, nii kergesti lahendada saab. See võib noorele lugejale ka halva arusaama jätta, et kas ainult seda ongi siis vaja, et õnnelik olla? Kas kuidagi muut moodi ei saa minevikuga rahu ja õnnelikult/rahumeeli eluga edasi minna?
Alguses mulle väga meeldis see raamat. See suutis mulle meenutada hetki ja sündmusi, mida ma mäletada ei tahtnud, mis muutis selle loo minu jaoks veelgi emotsionaalsemaks. Kuid raamatu lõpp ei istunud mulle kohe üldse. Ei taha spoilereid jätta, kuid ma kahtlen, et selliseid sügavaid ja tõsiseid probleeme, mida peategelane endaga mitu aastat kaasas kandis, nii kergesti lahendada saab. See võib noorele lugejale ka halva arusaama jätta, et kas ainult seda ongi siis vaja, et õnnelik olla? Kas kuidagi muut moodi ei saa minevikuga rahu ja õnnelikult/rahumeeli eluga edasi minna?
March 25, 2019
Peategelaseks on väga problemaatiline noor inimene, kellel on peaaegu kõik maailma hädad. Minujaoks oligi neid katkiseid inimesi raamatus liiga palju, lisaks terve raamat küll keskendus peategelase probleemide lahti seletamisele, kuid ikkagi jäi kuidagi pinnapealseks. Ei suutnud suhestuda.
November 30, 2020
Hea! Lugemine tõi kaasa nii palju erinevaid seinast-seina emotsioone: kurb ja muigamapanev ja ärritav ja üllatav ... Puudutab nii mitmeid teismelise elu kriitilisi teemasid ja samas ka aitab/näitab, et neist saab üle olla, neist saab pääsu.
Mind puudutas ja seega soovitan!
Mind puudutas ja seega soovitan!
Displaying 1 - 8 of 8 reviews