Tüdruk, kes väljus vaikusest

by Fiona Bollag, Heino Pedusaar (Translator)

Fiona sündis siia ilma kurdina. Ja kaua aega ei adunud mitte keegi, et Fiona ei kuule vähimatki.
Ta pidi õppima iga viimast kui sõna huultelt maha lugema ja tal polnud vähimatki ettekujutust, kuidas võiks kõlada muusika.
Kuueteistkümnesena sai ta nendel aegadel täiesti uudse abivahendi, sisekõrva implantaadi.Sellest ajast elab ta sootuks teistsuguste helide maailmas.
Praegu on Fiona 23-aastane. Ta on lõpetanud Zürichis õpingud ärijuhtimise alal. Tema raamat aga vestab loo elurõõmsast tüdrukust, kes mõistab, et võime kuulda on tohutu väärtusega kingitus, kuid kes saab aru sellestki, et ka vaikuses möödunud aastad väärisid elamist.
Selle raamatuga tahab ta saata helge läkituse kõigile nendele, kes pole siia ilma sündinud päris tervena.

Genres: Nonfiction

192 pages, Hardcover

First published January 1, 2006

Reviews

[Sophia · Rating 5 out of 5]

Unglaublich spannend und schön geschrieben. Ich habe viele neue Dinge erfahren, die mir zuvor nicht bewusst waren. Wirklich lesenswert!

[Hava Kuks · Rating 4 out of 5]

See on lihtsalt nii teistmoodi.

[Ebru · Rating 1 out of 5]

Normalerweise lese ich gerne Bücher - durch dieses Buch aber musste ich mich durchkämpfen und war zwischenzeitlich immer wieder davor abzubrechen. Ein Buch, das meiner Meinung nach überhaupt nicht spannend oder packend ist und dessen Sprachstil mir nicht zugesagt hat. Es wird ständig um den heißen Brei geredet und nicht wirklich Relevantes wird bis ins Detail genau beschrieben - fand ich ziemlich nervig. Auch Inhaltlich hat es mir nicht gefallen. Ich habe es gelesen, weil ich Gebärdensprachstudentin bin und deshalb einmal wissen wollte, wie sich denn gehörlose Menschen fühlen, die sich gegen die Gebärdensprache und für ein CI entscheiden. Mein Fazit: CI's zerstören mehr, als sie einem Menschen helfen. Ich habe das Gefühl, Fiona Bollag war über das gesamte Buch hinweg depressiv und sehr sehr traurig. Statt einen Gehörlosen einen Hörenden zweiter Klasse sein zu lassen, hätte ich es viel sinnvoller gefunden, sie in ihrer Identität zu stärken und ihr nicht ständig das Gefühl zu geben, irgendetwas stimme nicht mit ihr.

[Gitta · Rating 2 out of 5]

This was a very interesting read, but it did get me really riled up in places. The first half and the appendix were incredibly frustrating, but in the middle I found it engaging and informative.

Fiona Bollag (at age 21) tells of her experience as a congenitally deaf person who grows up learning to speak and eventually receiving a cochlear implant.

The complete dismissal of Deaf culture and sign language grates, as does the breathy sweetnes of the prose she uses to describe her infant and baby years. It gets a lot better when she talks of experiences she remembers herself. In these sections you finally get a sense of a different and rich experience of a vibrant visual world; as a hearing reader I get a glimpse of a sensory perception different from mine. It's what I enjoy so much in Oliver Sacks accounts - the account of the person as an entire being, not solely defined by the absence of something and an awakeness to the their individual nature.

[KülliŠ · Rating 3 out of 5]

Tõestisündinud lugu tüdrukust, kes sündis enneaegsena. Hoolimata arstide kinnitusest, et kõik on korras, leiti tüdruku kaheaastaseks saamisel, et ta on täiesti kurt. Miks see varem välja ei tulnud? Vanematel, eriti isal olid tekkinud küll kahtlused, kuid kuna laps oli aktiivne, lalises ja tunnetas liikumise võnkeid, arvati kõik korras olevat.

Raamat on jutustatud läbi Fiona silmade, kes oli perre väga oodatud kolmas laps. Väga soojalt räägitakse ema ja isa kohtumise loost ja kogu juudipäritolu suguvõsast, kes hoidsid/hoiavad kokku ja toetavad üksteist.

Tüdrukuga tegeleti palju, abi saadi spetsialistidelt. Raamatust selgub, et vaegkuulmise korral õpetatakse kas viipekeelt või hoopis õpetatakse huultelt lugemist ja kõneaparaadi kasutamist. Fiona pere valis teise variandi.

Tüdruk sündis 1983. Pärast probleemi avastamist kasutas ta aparaati, millega kuulis üksikuid helisid ja ta õpetati rääkima (algul saksa, siis inglise keeles). 16-aastaselt lasi ta paigutada elektroonilise proteesi ühte kõrva, viis aastat hiljem teise.

Kuuljana ei tule selle pealegi, mis meile tegelikult antud on. Raamatu lõpus on põhjalikumalt kirjutatud vaegkuuljate probleemidest ja võimalustest. Näiteks selle proteesi paigaldamine pole üldse lihtne protseduur - üldnarkoos, koljuluusse freesitakse augud, kanalid. Paigaldamisega kaasneb oht näo halvatuseks ja maitsemeele kadumine.

See on raamat lugemiseks, et tunda rõõmu meele eest, mis on meist paljudele loomulik elu osa/nii tavapärane.

[Dirk Schlage]

Ich enthalte mich einer Wertung, möchte aber erklären, warum es mir wertvoll war dieses Buch zu lesen. (Normalerweise passt dieses Buch eher nicht in mein Beuteschema...)

Der größere Teil des Buches erzählt die Geschichte eines Mädchens, dass mit einer starken Beeinträchtigung des Gehörs geboren wird.
Ich fand diesen Teil sehr, sehr flüssig zu lesen und auch spannend und interessant.
Anschließend daran gibt es einen kleineren, aber aufschlussreichen Sachteil, eine Art FAQ.
Dieser Teil hat mir viele neue Einsichten verschafft. Soweit, dass ich mich fast etwas mehr mit dem Phänomen Hören beschäftigen könnte.
(Meine persönliche Wertung wäre 3,6999...-Periode)

[Paula · Rating 5 out of 5]

Zwar kenne ich Menschen mit einem Cochlea Implantat und habe es nie als etwas empfunden, was nicht normal war, es war einfach anders.
Aber gerade deshalb fand ich es sehr spannend von einem Menschen die Erfahrungen und Empfindungen berichtet zu bekommen, der einen so anderen Start ins Leben hatte, wie ich selber.
Wie es ist Hören und Sprechen auf so eine andere Weise kennenzulernen.
Ich konnte einige Informationen erfahren und habe mich sehr gefreut in dieses Thema weiter eintauchen zu können.

[Ene Sepp · Rating 5 out of 5]

Mitmeid asju võtame enda elus iseenesestmõistetavalt ning tervel inimesel kuuluvad nende alla kindlasti ka erinevad meeleelundid. Me ei suuda ette kujutada, mida tähendaks elu selliselt, et sa ei kuule. Me võime ju vaikuses istuda, aga ka siis me kuuleme midagi - kasvõi oma südame tuksumist.

Mulle tohutult meeldis, et raamat ei alustanud sündmustega siis, kui Fioana ise juba raamatukirjutamisvanuses oli. Lugu algas sellest, mis kõik oli enne teda ja võimaldas õppima tundma peret, kellele selline väljakutse saadeti. Ja see on väljakutse igale perele. Üldse mitte halvas mõttes, aga kui keeruline võib olla toime tulla, kui sa midagi ei tea ning kõike koos lapsega nullist pead õppima. See pere tuli toime, ning selle eest sügav kummardus neile.

[Aneta · Rating 5 out of 5]

I've read this book in polish translation. It is a story of a young deaf girl. She underwent an operation in age of 16 and this helped her to hear. Very moving story box of tissues is an essential item.

[Katarzyna · Rating 5 out of 5]

This was an excellent account of a life of a hearing-impaired person living in a speaking environment. However, I cannot agree with all of her observations.