Lemmikuks osutus selles raamatus kass, kelle nimeks Juht Mjao. Mulle meeldivad huvitavate nimedega lemmikloomad ja see kass tundus küll oma nime väärt olevat. Juba selle peatüki avalause tõdes seda: "Kui kassile pannakse nimi Hiina kommunistliku liidri järgi, siis on selge, et see ei tõota muretut elu." Paraku on see ka üks väheseid asju, mis mulle selles raamatus meeldis.
Autor tundub äärmiselt enesekesksena. See häiris mind kohutavalt. Mina, mina, mina.... Tundus, et tegu on rohkem mehe firma reklaamiga, ja vähem lugudega kadunud ja leitud loomadest. Alguses oli üsna raske kohaneda ka lemmikloomade otsimise endaga - kui ei teaks, et otsitakse loomi, siis tunduks see kõik mõne kadunud inimese otsinguna. Mul on kass, aga ma ei ole väga kindel, kas ma palkaks eraldi otsingumeeskonna, kui ta kaotsi peaks minema. Kui olin laps, siis paar korda kassid ikka läksid hulkuma, aga saime ilma lemmikloomadetektiivita nad tagasi.