Cada vez más vecinos de Mariefred caen enfermos y han de ser ingresados en el hospital con extraños síntomas. ¿Ha llegado el Ángel de la Peste al pueblo? Cuando también la familia de Alrik y Viggo se ve afectada por la epidemia, se desata una desesperada lucha contrarreloj por encontrar una cura. Al mismo tiempo, Iris traza un plan para averiguar quién es la bruja negra que acecha en Mariefred. Un plan extremadamente peligroso y que huele a cadáver pu- trefacto...
Åsa Larsson is a Swedish crime-writer. Although born in Uppsala, she was raised in Kiruna in the far north. Prior to becoming a full-time writer, Larsson was a tax lawyer, a profession she shares with the heroine of her novels, Rebecka Martinsson.
Det här är den sjunde delen av Pax-serien om de fosterhemsplacerade bröderna Alrik och Viggo. 12-åringen högläser den tillsammans med mig. Ingen av oss brukar vara förtjusta i fantasy, men den här bokserien faller oss väl i smaken. Jag tror att det beror på karaktärerna som är realistiska och mångfacetterade, språket som passar en ungdom i svårighetsgrad utan att vara banalt, att den inte bara handlar om magi och mystiska väsen utan till stor del också relationer samt inte minst humorn. Det jag gillar lite extra i den här delen är medborgargardet som bildas efter att "snillen" spekulerat på sociala medier.
Okej, to jest... dark. Wiem, wiem, jak powalone rzeczy działy się wcześniej. Ale tutaj jest jakoś bardziej creepy. Chociaż jednocześnie mam wrażenie, że akcja ma trochę inny bieg (nie "dzieje się źle - > znajdują podejrzanego - > odkrywają sprawcę", tylko "dzieje się źle - > więcej dzieje się źle - > wszyscy się przejmują, że dzieje się źle - > poznają powód, ale nie znają sprawcy"). Poza tym nadal poziom poczucia humoru... zdecydowanie target to dzieci/młodzież. Za to podoba mi się, że postaci zachowują się na swój wiek. Ogólnie postaci są świetnie zrobione. Szkoda, że nie ma kolejnych tomów.
Mariefredis hakkavad inimesed haigeks jääma. Mis salapärane viirus see küll on? Kas tõesti katk? Olukord on sarnane meie praeguse ajaga, kus inimesed kannavad maske ja räägitakse käte pesemisest. :) Mariefredis aga kahtlustatakse, et linnas on Katkuhaldjas. Põnev! Põnev!
Pesta oli yksi parhaimpia osia Pax-sarjasta. Siinä oli ripaus kauhuelementtejä, mutta niillä ei mässäilty aivan ylenmääräisesti, niin kuin aiemmissa osissa. Mariefredissä leviää outo tauti ja veljekset Alrik ja Viggo aikovat Iriksen avulla selvittää, onko musta noita sen takana.
Vaikka kirja on alunperin ilmestynyt jo 2016, se tuntui paljon tuoreemmalta. Maskit, käsidesit ja kaduille jalkautuva kansalaispartio ovat kovin tutun kuuloisia, näin post-pandemia. Kiinnostavasti kammottavimmat kauhuelementit olivat niitä uskottavimpia, kuinka joukko aikuisia aikoo etsiä käsiinsä nuoren, jonka olettavan taudin levittäjäksi ja lynkata hänet. (Pienet Lauttasaari-vibat.)
Iris oli mahdottoman ärsyttävä tässä. Estrid ja Magnar haluavat pitää hänet turvassa lynkkausjoukolta, mutta hän loukkaantuu, koska hänen mielestään nämäkin aikuiset haluavat pitää hänet lukittuna häkkiin. Ei hyvänen aika, miten tyhmää käyttäytymistä. Oli myös outoa, että Iris kertoi (erittäin heikosti hyödynnetyn maagisen kirjaston) suojelijaporukan ulkopuoliselle kyvystään lukea ajatuksia.
Enää kolme osaa sarjasta jäljellä. En tiedä, kuinkahan tarinan isot kaaret ehditään järkevästi taputtelemaan kasaan. Tajusin myös tämän osan kohdalla, että kaikki tapahtumat sijoittuvat vain muutaman viikon ajanjaksolle. Mariefred on siis brittiläisen murha-maalaiskylän ruotsalainen, yliluonnollinen vastine.
Inte min favorit i serien. Bra att människor faktiskt dör på riktigt tycker jag, även om jag är väldigt upprörd över vem som dog :( Men tycker det är bra att människor och karaktärer faktiskt kan dö.
Dock händer inte så mycket i denna mer än just detta. Pesten, intresserade mig inte så mycket. Spännande avslut och jag tror nästa kommer bli bra!
To nie jest tak złe jak "Wodnik", ale nie dorównuje częścią 1-5. Zdecydowanie na plus jest ponowne sięgnięcie po bohatera zbiorowego jakim są mieszkańcy Mariefred, początek bardzo ładnie akcentuje zmianę, jaka w nich zaszła, choć nie ukrywam, możnaby z nią zrobić coś więcej, "Bjera" była pod tym względem o wiele bardziej satysfakcjonująca.
"Zaraza" znowu nie jest straszna. Choroba nie ma prawie nic wspólnego z czymkolwiek, pogoń za impami również (poza jedną ilustracją, Henrik Jonsson wiedział co robić, kiedy designowal te małe koszmarki). Czuć, że jest to przejście do następnej fajnieszej części. Jest konsekwentnie i zgrabnie zbudowany most, ale sam w sobie niczym nie zachwyca.
Żartów o pierdzeniu nie skomentuję.
Larsson i Korsell (autorki) oraz Magdalena Landowska to match made in hell. One przedobrzają z anglicyzmami "bo tak młodzież mówi", a ona nie zna języka młodzieży i wymyślą słowa, których nikt nie używa ("coolowe", "youtubowcy"). Ała.
SPOILER Iris w tym tomie zamienia się w idiotkę pod koniec. Ja rozumiem, że ma trust issues, ale po 3 częściach znajomości z Estrid powinna rozumieć, jaką postacią ona jest? Zresztą, ona nie ma żadnej racji w ich konflikcie i to frustruje najbardziej, bo powinna jakaś mieć, aby ich kłótnia i następująca po niej decyzja o ucieczce nie wydały się wymuszone. KONIEC SPOILERA
Smuci mnie fakt, że następnych tomów nie wydano po polsku, ale może kierunek, w jakim ta seria zdaje się zmierzać od szóstej części, trochę uśmiechy tą żałość? 3,5/5 zaokrągleniem do 3.
Oj vad jag har dragit ut på den här lyssningen, april till juli, haha, jag är verkligen sämst på ljudböcker :) Men ändå, jag släpper inte Pax-böckerna. Den här gången handlar det om att invånare i Mariefred insjuknar i någon mystisk sjukdom. Och killarna och Iris är fast beslutna att lösa gåtan.
Mariefred pole enam sama õdus ja rahulik linnake, kui enne.
"Ülehomme on jõululaupäev, aga seda on raske uskuda. Mariefredis pole jõulumeeleolu ollagi. Majade aknaluugid on suletud, nii et ühtegi ilusat advendiküünlajalga pole näha. Jõuluvalgustuse asemel on inimesed oma aiaplankude kohale okastraadi tõmmanud. Rahvas räägib, et Mariefred on muutunud ohtlikuks kohaks. Linna peal levivad kuulujutud tapjakoertest ja kummitustest." (lk. 9)
Kõigele lisaks hakkavad ka elanikud üksteise järel haigeks jääma. Tõbi algab ninaverejooksuga ning levib nii kiiresti, et inimesed kahtlustavad Katkuhaldja kätetööd. Kui aus olla, siis valmistas see osa mulle natuke pettumuse. Ei, ärge saage valesti aru, PAX on alati hea ning seda näitab ka mu Goodreadsis antud 4.5 punktine hinnang, kuid võrreldes eelmiste osadega, mõjus see enim vahepealsena. Raamat on sünge ja kuigi aimad mingit lahendust, siis lõpp jääb ikka õhku rippuma. Kas enne lõppu tuleb veel mingi suur lahing? Elame, näeme ja loeme.
Seekordses osas jäävad Mariefredis järjest inimesed haigeks ja arvatakse, et tegutsemas on Katkuhaldjas. Ainult et Katkuhaldjat pole tegelikult olemas. Iris mõtleb välja plaani, kuidas mustale nõiale jälile saada ning peagi leiavad poisid end kanalisatsiooniluukide juurest.
Seekordne osa oli minu jaoks taas põnevam ning kibelen edasi lugema. Eriti põnev on veel seetõttu, et lugejad juba teavad (või peaksid vähemalt aimama), kes võib olla kogu jama taga, aga raamatutegelased veel ei tea.
NIE . Henry umarł i za to musiałem odjąć gwiazdkę, przperaszam ale to była moja ulubiona postać. Iris jest irytująca. aczkolwiek akcja ciekawa i to ze migrenowa maggi jest czarna czarownica było mało spodziewane wow. głupio że dalsze części nie są przetłumaczone ://
This entire review has been hidden because of spoilers.
Inte riktigt likadan som de tidigare, titeln har inte samma funktion i denna som i de tidigare. Bra är den nog men fungerar kanske mera som en utfyllnad i serier än en faktisk betydande del.