„Kes ta siis on?” küsib ajaloolane ja kirjanik Lauri Vahtre, pidades silmas eestlast. Ja vastab ise: „Ilmselt inimene nagu inimene ikka. Oma spetsiifikaga. Joob kohvi nagu soomlane, õlut nagu sakslane ja viina nagu venelane. Ainult et viimast väiksemast pitsist. Sööb nagu härg. On kinnine ja vaikne, naermise asemel muigab. Kuid sees mässab vulkaan. Või ei mässa. Püüab hakkama saada talvepimeduse, vihma ja uduga. Kui vihaseks saab, läheb metsa rahunema.”
Raamat „Eestlane seest ja väljast” pakub ühe võimaliku koondpildi eestlasest. Kindlasti on seda huvitav lugeda välismaalasel, kes tuleb Eestisse nagu seenemetsa ja tahab teada, mis seened siin õieti kasvavad. Millised on söögiseened, millised on mürgiseened ja millised on – khm – sitaseened ning kuidas neid eristada. Kindlasti on seda huvitav lugeda ka eestlasel, sest on ju põnev teada, kuidas teda ennast välismaalasele kirjeldatakse. Autor annab ka väikse hoiatuse heausksele lugejale: „See ei ole siirupine kiidulaul, siin on ka kamaluga kibedat tõtt. Sekka sedagi, mida ei pea päris puhta kullana võtma.”
Lauri Vahtre on ajaloolane, poliitik ja kogenud õpikuautor, kes on silmapaistvalt tegutsenud ajaloo populariseerijana, sealjuures ka kirjaniku, stsenaristi ja tõlkijana.
No see oli küll nüüd üks igati tore raamat :) Kindlasti ei soovita seda raamatut kätte võtta inimesel, kel huumorisoon puudub. Pettumus garanteeritud.
Lõbu läks lahti esimestest lehekülgedest peale ja sarkasmi ning eneseirooniaga selles raamatus juba koonerdatud pole. Vennalikud tögamised, anekdoodid, rahvuslikud eripärad, ajalugu - kõik, mis vähegi aitab selgitada, miks me, eestlased, just sellised veidrikud oleme, on siin ära kasutatud.
Viimasel lehel toodud olmevestmik on küll väga naelapea pihta tabatud. Nagu üldse kogu raamat muidugi :D. Me keegi ei tunne otseselt, et jutt käiks kogu aeg meist endist, isegi kui me vahepeal lugedes peaga kaasa noogutame ja suunurgast muigame, küll aga tunneme kirjeldustes ära oma sugulase, sõbra või naabrimehe, selle "keskmise eestlase".
Läbi raamatu oli mul aga kogu aeg tunne, nagu tegu oleks inglise keelest tõlgitud teosega. Kui pärast lugemise lõpetamist otsima hakkasin, selgus et ingliskeelne versioon sellest on täiesti olemas, kuigi eestikeelne siiski ilmselt esimesena (parandage, kui eksin). Kindlasti on aga tegu kasuliku käsiraamatuga, mida välismaa sõpradele taustainfoga tutvumiseks jagada, et neil kohapeal suhtlemisel piinlikke arusaamatusi ei tekiks. Ma ei tea, kas siin kirjeldatust enam selgemat pilti eestlasest maalida annabki :D Küll on ikka tore lugeda vahelduseks ka selliseid kaanest kaaneni lõbusaid raamatuid! :D
*** Mõned mu lemmikumad kohad raamatust:
- Peterburi venelased tulevad rongiga. Nii on nad alati käinud ja see käib asja juurde. Raudtee ja venelane armastavad teineteist nagu karu ja mesi.
- On rahvaid, kes enne mõtlevad ja siis ütlevad, ja on rahvaid, kes enne ütlevad ja siis mõtlevad. Eestlane enne mõtleb ja siis mõtleb.
- Itaallased ja prantslased joovad veini sellepärast, et neil on janu. Ja et muutuda lõbusaks, seltskondlikuks ja teravmeelseks ning pärast vaimukuste pildumist laulma hakata ja pärast laulmist tants lahti lüüa. Eestlane joob aga sellepärast, et ei suuda enam taluda pimedust, niiskust, halli taevast, naabrite õelust ja omaenda nurjunud elu, ning eesmärgiks on kaotada meelemärkus. See õilis eesmärk ühendab eestlast soomlase ja venelasega, ainult et nii soomlaste kui venelaste puhul joonistub natuke selgemalt esile üks vahe-eesmärk - enne meelemärkuse kaotust kellelegi peksa anda või vähemalt natuke mööblit purustada...
Solītais humors sākumā pavīd, bet tomēr ātri izčākst. Vai nu pazuda tulkojumā vai autors nogura. Tāpēc grāmata vairāk izskatās pēc sausa atstāstījuma tam pašam igauņa apceltajam Briseles ierēdnim vai pieklājīgam ārzemju tūristam par to, ko igauņi ir sasnieguši, kādās organizācijās iestājušies un kāda ir valsts vēsture kopumā. Jā, diemžēl var teikt, ka uz beigām vīlos.
siuke tore siuksed olemegi väga relatable ilmselgelt meeldis et palju asju oli yldistatud läänemeresoome tasandile ehk et tihtipeale eestlased ja soomlased teevad mingeid asju väga samamoodi ja seda ainsatena maailmas. +muidugi meie väiksemad sugulasrahvad siin läänemeresoome alal, nt see, et koputatakse sisenedes jalgu, kui jalanõud on lund täis. hea tähelepanek
I went to the country this summer and bought this book. I definitely want to go back and it was an interesting read. Turn of the estonians to let me know if it was accurate.