Anders Zorn

by Albert Engström

Rootsi kunstnik, karikaturist ja vestekirjanik Albert Engström (1869‒1940) pani pärast oma sõbra, Rootsi kuulsaima maalikunstniku Anders Zorni (1860‒1920) surma kirja selle värvika isiksuse eluloo. Eesti keelde jõuab raamat suure hilinemisega, ehkki 1905. aastal tegid mõlemad mehed ise tutvust Eestiga, kui purjetasid üle Läänemere lõbureisile ja külastasid Tallinna, Vormsit, Osmussaart, Paldiskit ja Haapsalu.

180 pages, Unknown Binding

First published January 1, 1928

About the author

Albert Engström besitter en alldeles särskild popularitet i Sverige, idag liksom under sin livstid. Hans porträtt och tolkningar av, som han kallar det, adel, präster, smugglare och bönder, är djupt rotade i det svenska medvetandet. Det är många svenskar som känner till Engström och hans ”gubbar”. Han är framför allt känd som tecknare, men han är också en mycket framstående konstnär på ordens område och förtjänar att läsas mera. Mycket mera. Humoresker, reseskildringar och kåserier utmärker Engströms prosa, men här finns också djupare samhällskritik och karakteristik.

Det är få förunnat att bli erkänd och ryktbar både som författare och konstnär, men precis som Bellman och Taube lika väl behärskade ordet som musiken, var ordet och konsten de rätta uttrycksmedlen för Engström, som inte ställde sig främmande för olika tekniker och infallsvinklar. Gunnar Brandells omdöme i standardverket Svensk litteratur 1870-1970, lyder: ”Han var tecknare redan innan han blev författare, och troligen kände han sig livet igenom i första hand som artist. Ändå – eller kanske just därför – skrev han en överlägsen prosa, direkt, slående och absolut chosefri, med en välgörande olitterär struktur”. [Albert Engström Sällskapet]

Reviews

[Robert Varik · Rating 4 out of 5]

Minu arvates on Engström rootsi Hemingway (teate, mida oodata) ning see on väga hea. Ehkki antud raamat polnud nii nauditav, kui tema möödunud aastal eesti keeles ilmunud "Moskoviidid", oli teos minu jaoks siiski köitev ning hariv. Peamine põhjus, miks eestlased peaks raamatut lugema, on Engströmi kirja pandud reis Põhja-Eestisse ja rannarootslaste juurde. Tegemist on äärmiselt huvitava kirjeldusega kadunud rootsi kultuurist Eestimaal, millest me eestlastena tegelikult kahetsusväärselt vähe teame. Veelgi enam, alati on huvitav lugeda kui "kuulsused" nagu Anders Zorn ja Akseli Gallen-Kallela Eestit külastavad (1905. aastal!).

[Tiiu · Rating 3 out of 5]

"Moskoviidid" andsid nagu lootust enamaks - või siis ei pakkunud suur-rootslase (ilmselt muidugi ka suure rootslase) Anders Zorni elu mulle piisavalt huvi. Aga maksab ikka kätte võtta, et lugeda Engströmi, Gallen-Kallela ja Zorni purjereisist 1905. aasta Eestisse, sh kohtumistest rannarootslastega ning ülbeid kirjeldusi kohalikest mitte-rootslastest:
"Sest mis puhtusesse puutub, siis sellest jäi meie võõrustajatel küll tublisti puudu. Aga me olime ju Venemaal ja ei pannud midagi imeks." (Tallinna sadamas)
"Eks näis, kuidas läheb. Eestlased võivad olla üsna vastikud " (Paldiskis)

[Elisa-Johanna Liiv]

Kaks meest - Zorn ja Engström - ja viimase katse oma maailmakuulsast, kõige andekamast sõbrast elulugu kirjutada. No umbes sellises joones lähebki, kuni tüütuseni. Kui imeline, andekas, lahke ja kõigutamatu see Zorn ikka oli jne.

[Kaarel Aadli · Rating 4 out of 5]

see Eesti ja Osmussaare osa oli ikka kõige põnevam. kokkuvõttes aga ütleks tema elu kohta, et vahel ikka juhtub, et indiviidi edu sõltub sellest, et tema huvid lähevad väga selgelt ajastu huvidega kokku. ja ongi kõik.