Tartu õuduskaupmees

by Juhan Voolaid

"Tartu õuduskaupmees" on Juhan Voolaidi Tartu teemaliste lugude teine teos, kus kohtuvad minevik ja tänapäev. Sarja avas linna ajahõlma vajunud kaitserajatisi tutvustav "Hokimängija Tartu linnamüüril" (2014). Käesolevas raamatus on kolm seikluslikku juttu, mis keerlevad Kivisilla ja Kaarsilla, vana kaubamaja ning Vanemuise teatri ümber. Tänases Tartus toimuvaid ja kohati kummaliseks kiskuvaid tegevusi ilmestavad ohtrad tagasivaated ajalukku. Kaarsillal peab öist vahti algaja õuduskaupmees ning Vanemuise teatris toimuvale etendusetusele satub tagasihoidlik riidehoiutädi. Viimast päeva töötavasse vanasse kaubamajja lastakse aga mees, kes võib vabalt valida kõike, mida hing ainult ihaldab – krabaja.

200 pages, Paperback

Published January 1, 2016

Reviews

[Oskar · Rating 4 out of 5]

Kummastavad kohtumised veelgi kummalisemate tegelastega ning seda muidugi legendaarsetes paikades - Kivisild/Kaarsild, vana kaubamaja ja Vanemuise teater. Juhan Voolaid jätkab oma Tartu (ajaloo) konstrueerimist ning kutsub meid sellesse unenäolisse linna koos jalutama.

Kolmes loos heidetakse pilk Tartu märgilistele paikadele. Kõigil neil paikadel on oma ajalugu, aga samas on igal tartlasel nende paikadega oma isiklik lugu ja seos. Nõnda kuulemegi verisest saladusest, mida Kivisild varjab; hingame sisse vana kaubamaja kopitanud õhku ja saame Vanemuise teatris toimunud "etendusetuselt" põneva elamuse.

"Tartu õuduskaupmeest" lugedes saad sa kiiresti aru, millise soojusega Voolaid oma kodulinna armastab. Umbes poole raamatu peal meenus mulle korraga Aleksei Turovski ja see õhin, millega tema on neljajalgsetest sõpradest räägib. Midagi sellist tajusin ma ka selle raamatu juures. Nõnda lugesingi raamatu teist poolt nõnda, et jutustajahääleks mu peas oli Turovski. Järgmine kord panen peas mängima Hillar Palametsa hääle! :)

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Gea · Rating 2 out of 5]

Kolm juttu Tartust. Esimene ehk nimijutt oli kõige tugevam ja ka puändiga, aga üldiselt kippusid venima ja veidi möh-tunne jäi. Kõige nauditavamad on Tartu-kirjeldused, näiteks viimases loos oma 30 lk teekond ülikooli raamatukogu juurest Vanemuisesse.

[Ele Pärtel · Rating 4 out of 5]

Tartu on kahtlemata eriline linn ja seetõtu saab temast ka kirjutada erilisi lugusid. Tartus on praktiliselt igas kohas tajutav kaugem ja lähem ajalugu ja tänapäev korraga koos piisa nostalgiaga, vähemalt minu jaoks. Need kolm juttu peegeldavad just sedasama mitmekihilisust ja panevad hagu alla Tartuga kaasas käivale nostalgiale. Lisaks peotäis sürreaalsust ja arutlusi inimloomuse üle.

[Piret Tamm · Rating 4 out of 5]

Kummalised lood, natuke ajalugu ja natuke mõttekeerde. Naljakeerd peab lugejal ka ajus olema.
Endisele tartlasele pakkus päris head meelelahutust.

[Piret Aasmäe · Rating 2 out of 5]

Lugesin I ptk läbi ja olin kõhkleval seisukohal- kas ikka raiskan oma aega sellise veidra lugemistüki peale? Siis aga võitis see pool, kes arvas, et raisatud ajaga saab muudki teha, ja lõi sellele poolele, kes huvitus edaspidi tulevast, raamatuga pähe ja tegi konkreetse lõpu.

[Heiki Järveveer · Rating 2 out of 5]

Kolm lugu, igal oma täitsa huvitav idee. Ideele ümber kootud lood ei ole paraku väga kandvad. Õnneks on sisse sattunud mõned hästi õnnestunud momendid. Kolmas lugu oli mõjusaim.
PS. Elukogenud tartlastele leidub äratundmisrõõmu, noorematele ilmselt mitte nii väga.

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

Kodulinna minevikku kajastavat kraami tuleb ju ikka tarbida, iseäranis voolaidilikus absurdikastmes. Geniaalse äriideega õuduskaupmees Kaarsillal kliente varitsemas, vana kaubamaja mahalõhkumisel korraldatud krabamisvõistlus ja iseäralik etendus õhtuses Vanemuise teatris - avanevad justkui uued kihid, millega linna teistmoodi pilguga vaatama hakata. Tahaks küsida, kuskohast ta sellised ideed küll võtab, kuid tegelikult on vastus lihtne - mineviku uurimine ja tänapäeva elu absurdsuse tunnetamine pakuvad ise ainest.