What do you think?
Rate this book
Ukuaru
Kaks töökat, isetut ja ausat tegelast kannavad Veera Saare vastse romaani kaht osa. Kummaski osas alustab oma eluteed üks abielupaar, olles tihedalt seotud elu ja visaduse sümboli - metsaga. Eri põlvkondi ühendabki armastus metsa vastu, raske, kuid inimest sirgena hoidev töö.
- GenresFiction
344 pages, Hardcover
First published January 1, 1969
4 people are currently reading
96 people want to read
About the author
Veera Saar
13 books1 followerVeera Saar (born Veera-Alise Döring, 28. III 1912 – 20. VII 2004) was an Estonian prose-writer and teacher.
She was born near Yamburg in Russia, whither her parents had emigrated from Kadrina parish near Tapa. The family returned to Estonia when the future writer was seven. In 1931 she graduated from Jõhvi Gymnasium, and in 1937 from the faculty of philosophy at the University of Tartu. In 1940 she defended her master’s thesis on the subject of folklore, Luust sõrmus ('The Bone Ring'). Academically she was a member of Lembela student sorority from 1935. From 1937 to 1958 she worked as a teacher of Estonian language and literature, in Tartu, Kehtna and Jäneda. From 1958 she lived at Aruküla (near Tallinn), where she wrote most of her books. Lõokesed taeva all ('Larks Under the Sky'), written while working as a teacher, brought the author second prize in a novel competition, the highest one to be awarded that year. This was a turning point in Veera Saar’s life. It was 1958 when the 46-year-old woman, threw in her lot with literature and gave up her teaching post where she was loved and appreciated.
Veera Saar’s realistic novels and short prose constitute a pithy and, especially with hindsight, in many respects characteristic chapter in the literature of Estonia in the second half of the twentieth century. Her works are a summary of complex times – emigrations and returns, deportations and wars, tenacious toil for the sake of one’s children’s future, regardless of the state system.
On the basis of Saar’s novel Ukuaru (1969), a film of the same name was made (1973, directed by Leida Laius), one of the classics of Estonian cinema. The strong female characters in both the novel and the film have been presented as Estonian archetypes.
L. P. (Translated by C. M.)
She was born near Yamburg in Russia, whither her parents had emigrated from Kadrina parish near Tapa. The family returned to Estonia when the future writer was seven. In 1931 she graduated from Jõhvi Gymnasium, and in 1937 from the faculty of philosophy at the University of Tartu. In 1940 she defended her master’s thesis on the subject of folklore, Luust sõrmus ('The Bone Ring'). Academically she was a member of Lembela student sorority from 1935. From 1937 to 1958 she worked as a teacher of Estonian language and literature, in Tartu, Kehtna and Jäneda. From 1958 she lived at Aruküla (near Tallinn), where she wrote most of her books. Lõokesed taeva all ('Larks Under the Sky'), written while working as a teacher, brought the author second prize in a novel competition, the highest one to be awarded that year. This was a turning point in Veera Saar’s life. It was 1958 when the 46-year-old woman, threw in her lot with literature and gave up her teaching post where she was loved and appreciated.
Veera Saar’s realistic novels and short prose constitute a pithy and, especially with hindsight, in many respects characteristic chapter in the literature of Estonia in the second half of the twentieth century. Her works are a summary of complex times – emigrations and returns, deportations and wars, tenacious toil for the sake of one’s children’s future, regardless of the state system.
On the basis of Saar’s novel Ukuaru (1969), a film of the same name was made (1973, directed by Leida Laius), one of the classics of Estonian cinema. The strong female characters in both the novel and the film have been presented as Estonian archetypes.
L. P. (Translated by C. M.)
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 14 of 14 reviews
April 4, 2021
Sai ikka pisaraid valatud selle raamatuga.
"Suits, oma kodu suits! See suits äratas mind veel kord surmast, sünnitas uuesti. Tõsi- Minnit enam ei olnud, kuid Minna ärkas elule. Ukuarul algas Minna elu, mis siin on kestnud juba ligi kolmkümmend aastat ja küllap kestab veelgi. Ukuarul hakkas suitsema tema kodu korsten ja suitseb tänapäevani. Aga kui keegi praegu nõuaks, kumb neist suitsudest rohkem rõõmustas või rõõmustab, kas see ammune või see, mis tõuseb täna meie ilusa maja valgest korstnast, siis võiks juhtuda, et saab vastuse: see ammune, sest see kinnitas, et kõik on alles ees, kõik alles algab; praegune aga toob mõtte, et kõik on juba tehtud, möödas. Noorus ei tule tagasi, või õigem - ta tuleb, kuid teistele. Ja hea, et ta niigi tuleb."
"Suits, oma kodu suits! See suits äratas mind veel kord surmast, sünnitas uuesti. Tõsi- Minnit enam ei olnud, kuid Minna ärkas elule. Ukuarul algas Minna elu, mis siin on kestnud juba ligi kolmkümmend aastat ja küllap kestab veelgi. Ukuarul hakkas suitsema tema kodu korsten ja suitseb tänapäevani. Aga kui keegi praegu nõuaks, kumb neist suitsudest rohkem rõõmustas või rõõmustab, kas see ammune või see, mis tõuseb täna meie ilusa maja valgest korstnast, siis võiks juhtuda, et saab vastuse: see ammune, sest see kinnitas, et kõik on alles ees, kõik alles algab; praegune aga toob mõtte, et kõik on juba tehtud, möödas. Noorus ei tule tagasi, või õigem - ta tuleb, kuid teistele. Ja hea, et ta niigi tuleb."
January 13, 2022
Alustasin “Ukuaru” lugemist täiesti puhtalt lehelt - filmi polnud näinud ega isegi mitte sisukokkuvõtteid kuulnud, teadsin ainult, kes filmis peaosi mängisid. Väga põnev lugemiselamus sai! Paradoksaalsel kombel ei tekitanud põnevust mitte niivõrd teose süžee, vaid pigem see, et pidevalt oli peas küsimus - mida see või teine tähendas aastal 1969, kui raamat avaldati. Kas see, et kirjutati Wabariigi ajast ja nõukogude plaanimajanduse absurdsusest, oli radikaalne vastalisuse akt? Kuidas see tollal üldse avaldati? Kas tegemist on naisõigusliku teosega? Kuidas nähti tollal Keldriaugu peremeest linnas, kuidas maal - kas ta oli asjalik taluperemees, kes saab raskuste kiuste hästi hakkama iga võimu ajal, või nihverdaja ja despoot? No tõesti, mine või raamatukokku vanadest ajalehtedest arvustusi otsima!
Igaks juhuks seda ka, et kirjanduslikus mõttes on ikka ka väga hea. Looduse ja metsa hõng tuleb täiega tuppa ja maailm pole mustvalge.
Igaks juhuks seda ka, et kirjanduslikus mõttes on ikka ka väga hea. Looduse ja metsa hõng tuleb täiega tuppa ja maailm pole mustvalge.
August 31, 2022
Vapustav teos!! Lausa nõrgub eestlusest, ’Tõde ja õigus’ naiste pilgu läbi. Hoolimata üldisest konsensusest, et romaan ja/või film on masendav, ei saa selle hinnanguga nõustuda. Jah, elu oli raske, jah, valikud olid piiratud, aga milline elujõud ja -armastus. Mida naised siis sõjaeelsel ajal Eestis tegid – kõvasti tööd, läksid mehele, siis tegid veel tööd, sünnitasid lapsi, kõpitsesid lagunenud maja, ajasid meest tagant, tegid veel tööd. Töökultus on kõikehõlmav. Eriti tubli mees oli see, kes tööpingi kõrvale surnult maha kukkus (’töö murdis maha’). Inimeste elukäiku on kujutatud nii, nagu see on, tõusude ja mõõnadega. Kui mõnes kohas tekib tunne, et nii hulludes tingimustes lihtsalt pole võimalik elada, siis mõne aja pärast läheb ikkagi paremaks.
I osa peategelane Minna on arhetüüpne eesti naine, inspireeriv kuju, kelle lõppematu töömurdmine meenutab hobust ’Loomade farmist’, kelle ainus reaktsioon probleemidele oli, et ta teeb veel rohkem tööd:) Ilmneb, et kõk on suhteline, kui tundub, et sinu elu on mõnes osas raske, siis teistel võivad olla hoopis teistsugused ja süngemad mured. Milliseid väärtushinnanguid autor Minna kaudu lugejale edastab: töökus, abivalmidus, kaastundlikkus, kompromissitu ausus, vastupidavus, looduse hoidmine.
II osas on aeg edasi läinud ja Ukuarule saabuvad uued noored. Riigikord on muutunud, asjad edasi arenenud, naiste probleemid mõnes mõttes samad. II osa lugesin ma eeskätt Kaili arengu loona – algul ennasttäis ja pirtsakas linnapreili ei taha leppida paljalt abilise ja perehoidja rolliga ning saavutab pärast mitmesuguseid elukäänakuid oma eesmärgi, kuigi vahepeal võib olla juhtunud ka, et ta tõekspidamised on muutunud. Ingrid esitas oma arvustuses küsimuses, kas tegemist on naisõigusliku romaaniga. Kaili tegelaskuju põhjal vastaksin kindlalt jaatavalt. Aga ka üldise perspektiivi põhjal, kuidas mehi naiste elupool ei huvita, nende raskustest ei hoolita, peetakse iseenesestmõistetavaks, et naine hoolitseb mehe eest, olgu see mees milline tossike tahes ja naisel kui raske tahes. Kuidas poegi perre oodati, neid hellitati ja õppima saadeti, tüdrukud kõigist võimalustest ilma jättes. II osas tuleb rohkem teemaks naiste eneseteostus ning töö- ja pere-elu ühitamine.
Muidugi on huvitavad sissevaated tolleaegsesse igapäevaellu alates lastekasvatusest kuni nõukogude plaanimajandusega hakkamasaamiseni. Hingestatud on looduse- ja metsakirjeldused ning tegelaste armastus nende vastu. Soovitan kõigile seda Eesti kirjanduse tüviteksti, mis on igast aspektist haarav ja huvitav ja mõtlemapanev!
I osa peategelane Minna on arhetüüpne eesti naine, inspireeriv kuju, kelle lõppematu töömurdmine meenutab hobust ’Loomade farmist’, kelle ainus reaktsioon probleemidele oli, et ta teeb veel rohkem tööd:) Ilmneb, et kõk on suhteline, kui tundub, et sinu elu on mõnes osas raske, siis teistel võivad olla hoopis teistsugused ja süngemad mured. Milliseid väärtushinnanguid autor Minna kaudu lugejale edastab: töökus, abivalmidus, kaastundlikkus, kompromissitu ausus, vastupidavus, looduse hoidmine.
II osas on aeg edasi läinud ja Ukuarule saabuvad uued noored. Riigikord on muutunud, asjad edasi arenenud, naiste probleemid mõnes mõttes samad. II osa lugesin ma eeskätt Kaili arengu loona – algul ennasttäis ja pirtsakas linnapreili ei taha leppida paljalt abilise ja perehoidja rolliga ning saavutab pärast mitmesuguseid elukäänakuid oma eesmärgi, kuigi vahepeal võib olla juhtunud ka, et ta tõekspidamised on muutunud. Ingrid esitas oma arvustuses küsimuses, kas tegemist on naisõigusliku romaaniga. Kaili tegelaskuju põhjal vastaksin kindlalt jaatavalt. Aga ka üldise perspektiivi põhjal, kuidas mehi naiste elupool ei huvita, nende raskustest ei hoolita, peetakse iseenesestmõistetavaks, et naine hoolitseb mehe eest, olgu see mees milline tossike tahes ja naisel kui raske tahes. Kuidas poegi perre oodati, neid hellitati ja õppima saadeti, tüdrukud kõigist võimalustest ilma jättes. II osas tuleb rohkem teemaks naiste eneseteostus ning töö- ja pere-elu ühitamine.
Muidugi on huvitavad sissevaated tolleaegsesse igapäevaellu alates lastekasvatusest kuni nõukogude plaanimajandusega hakkamasaamiseni. Hingestatud on looduse- ja metsakirjeldused ning tegelaste armastus nende vastu. Soovitan kõigile seda Eesti kirjanduse tüviteksti, mis on igast aspektist haarav ja huvitav ja mõtlemapanev!
March 14, 2025
Ootamatult hea raamat! Algus oli tammsaarelik - igikestev ike ja paine, masendus, millest ei saa lahti - nagu thrilleri žanrile omane ruum, millest ei pääse välja, ja tekitas küsimuse, kas tegemist on järjekordse masendava looga. Ka lõpus oli mul hirm, kas lõpp tuleb "traditsiooniliselt” traagiline... Aga eksisin, sest lugu on põnev ja vahepeal lausa kirglik ja sunnib aina edasi lugema.
Raamat meenutab mulle mitmes mõttes Lilli Luugi “Ööema” ja ma ei imestaks, kui Luuk just sellest romaanist inspiratsiooni sai. Nimelt on tegevuspaigaks taas üks Eesti küla, kõik peategelased on naised - sündmusi kirjeldatakse läbi naiste silmade -, ning ajaliselt ei jookse lugu lineaarselt. Sarnaselt “Ööemale” on “Ukuaru” keeleliselt tugev ning mõnus lugeda. "See, mis tegelikult toimus" on öeldud õiges kohas ühe õige lausega. Lõppu jõudes on tunne, et tahaks esimesi osi nüüd "teadjana" uuesti üle lugeda. Erinevalt “Ööemast” on siinses romaanis raba asemel aga mets.
Millest see lugu siis räägib? Lihtne oleks öelda, et Veera Saare romaan “Ukuaru” jutustab ühe Eesti metsamajandi arendamisest enne ja pärast II maailmasõda, aga mul on tunne, et see on lihtsalt aeg ja sündmustik, millesse see jutt on asetatud ning lugu ise räägib hoopis inimeseks olemisest. Täpsemalt - inimese noorepõlve unistustest ja reaalsusest, mis elu jooksul sellest unistuste maailmast jupikaupa vähesel või suuremal määral lahku kasvab. Veel täpsemalt - räägib sellega seotud sisekaemusest ja sellest, mis toimub kõige selle ajal inimese hinges - võitlusest, armastusest, kirest, südametunnistusest, lootusest, lootusetusest, kurbusest, leppimisest. Ja selles mõttes on tegemist ikka väga raputava elamusega.
Huvitav fakt: Veera Saare näol on tegemist endise Eesti presidendi Arnold Rüütli kirjanduse õpetaja ja klassijuhatajaga.
Raamat meenutab mulle mitmes mõttes Lilli Luugi “Ööema” ja ma ei imestaks, kui Luuk just sellest romaanist inspiratsiooni sai. Nimelt on tegevuspaigaks taas üks Eesti küla, kõik peategelased on naised - sündmusi kirjeldatakse läbi naiste silmade -, ning ajaliselt ei jookse lugu lineaarselt. Sarnaselt “Ööemale” on “Ukuaru” keeleliselt tugev ning mõnus lugeda. "See, mis tegelikult toimus" on öeldud õiges kohas ühe õige lausega. Lõppu jõudes on tunne, et tahaks esimesi osi nüüd "teadjana" uuesti üle lugeda. Erinevalt “Ööemast” on siinses romaanis raba asemel aga mets.
Millest see lugu siis räägib? Lihtne oleks öelda, et Veera Saare romaan “Ukuaru” jutustab ühe Eesti metsamajandi arendamisest enne ja pärast II maailmasõda, aga mul on tunne, et see on lihtsalt aeg ja sündmustik, millesse see jutt on asetatud ning lugu ise räägib hoopis inimeseks olemisest. Täpsemalt - inimese noorepõlve unistustest ja reaalsusest, mis elu jooksul sellest unistuste maailmast jupikaupa vähesel või suuremal määral lahku kasvab. Veel täpsemalt - räägib sellega seotud sisekaemusest ja sellest, mis toimub kõige selle ajal inimese hinges - võitlusest, armastusest, kirest, südametunnistusest, lootusest, lootusetusest, kurbusest, leppimisest. Ja selles mõttes on tegemist ikka väga raputava elamusega.
Huvitav fakt: Veera Saare näol on tegemist endise Eesti presidendi Arnold Rüütli kirjanduse õpetaja ja klassijuhatajaga.
April 1, 2023
Väga hää raamat, väga soovitan! Lõpuks üks "eestlaslik talupojaromaan" naiste vaatepunktist. "Ukuaru" Minnat on nimetatud Eesti naise arhetüübiks ja tõepoolest tuli nii Minna kui ka Kaili osa lugedes silme ette pildid mu emast ja teistest tugevatest naistest mu elus. Naised, kes on iseseisvad ja ei pea paljuks panna jalga takused püksid, et minna metsatöid tegema. Naised, kes on hambad ristis läinud läbi tulest ja veest ning seejuures suutnud säilitada siiruse ja elurõõmu. Hapu elu ei ole neid naisi kibedateks marjadeks muutnud. Aga see raamat oli ka midagi palju muud peale naise vaatepunkti elule, ka meestel oli kandev roll, mis andis teosele tasakaalu. "Ukuaru" toob lugeja silme ette loo inimestest ja nende elust, nii õnnehetkedest kui ka keerdkäikudest.
Üle pika aja ei suutnud ma lugemise ajal teose sisus olevaid sündmusi ega loo lõppu ette ennustada... See oli nii põnev ja huvitav ning ma olen otsekui tänulik, et just see raamat riiulist mulle kätte sattus.
Üle pika aja ei suutnud ma lugemise ajal teose sisus olevaid sündmusi ega loo lõppu ette ennustada... See oli nii põnev ja huvitav ning ma olen otsekui tänulik, et just see raamat riiulist mulle kätte sattus.
August 15, 2023
Kui Tammsaare "Tõde ja Õigus" on üdini masendav oma "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka kannatus" fooniga, kus Andres mõistab küll tööd rügada, aga teravuselt ja empaatilisuselt jääb ta paraku Kalevipoja tasemele, siis Veera Saare "Ukuaru" esimese osa peategelane Minna küll rühmab tööd teha samaväärselt, kuid omab ka viledat keelt ja mis kõikse tähtsam tal jagub helgust ja soojust kaaskondsetele ja seejuures mitte ainult oma kõige lähedasematele. Saatus rapib Minnat küll mõnuga, aga ometi säilitab ta kõige kiuste edasipüüdlikkuse ja positiivsuse, minna läbi talle ette paisatud paksu ja vedela. Ettevõtliku ja hakkama saava naise etalon!
Imetabane, kuidas Veera Saar on sõnu seadnud ja nii palju sügavust andnud peategelasele Minnale ja eriliselt tundlikult kirjeldanud loo teist peategelast metsa. Puhas lugemise nauding!
Raamatu teine pool on samuti Ukuaru orust, aga teise naise lugu, mis küll on tihedalt seotud ka Minnaga, aga see jäi esimese loo varju ja ei tõusnud nii esile oma erilisusega.
Sõnaga - Minna Ukuaru võiks olla üks eestluse tüvitekste!
"Sa oled suure südamega," ütles kord ema, kui ta tütart ülekohtuselt vemmeldas, väike Minni aga piuksugi ei teinud. Nüüd seob see suure südamega naine pika käterätiku ümber köhu topib kobinad ümber, tõmbab metsaskäimise püksid jalga. Ta pilk langeb raamatule, mille serv paistab padja alt. Ta lükkab selle peitu. Narrike, ta lootis, et titevoodis lesides saab ta mahti natuke lugemisjanu vaigistada! Ta heidab pilgu lapsele. Linnupoeg magab. Ja kui ärkabki, mis sellest, las kägiseb, kangem kasvab...
Ükski inimene ei jõua maailmas kõike tööd ära teha - ainult Minna mõtleb vahetevahel oma tormakuses, et töötab nii, et töö otsa lõpeb. Tema ei mõista veel, et töö ei tohigi otsa lõppeda; kui see lõpeb, siis on kõigel lõpp. Too peab olema ja jääma, temas on inimese elu, ta jõud ja ta igavik.
Minna isa: Ei jõua mina võõrastele meestele naisi koolitada.
Loreida ema, Papi proua: Kes hakkab noorelt orjama, see orjab eluaeg.
Minna: Aga mina ütlen sulle: löö mind kasvõi maha, aga mina sulle järele ei tule. Sa pead ise teadma, mis sa teed - tahad end surnuks juua, siis joo, tahad maailma naeruks olla, siis ole.
Minna ema: Hakka aga surema, mis sa veel ootad! Nöör on kojas. Tõmba ennast rippu nagu Papi-Loreida ja näe, lapsed võta ühes. Surra. Sure ära jah, kui sa elada ei jaksa!
Imetabane, kuidas Veera Saar on sõnu seadnud ja nii palju sügavust andnud peategelasele Minnale ja eriliselt tundlikult kirjeldanud loo teist peategelast metsa. Puhas lugemise nauding!
Raamatu teine pool on samuti Ukuaru orust, aga teise naise lugu, mis küll on tihedalt seotud ka Minnaga, aga see jäi esimese loo varju ja ei tõusnud nii esile oma erilisusega.
Sõnaga - Minna Ukuaru võiks olla üks eestluse tüvitekste!
"Sa oled suure südamega," ütles kord ema, kui ta tütart ülekohtuselt vemmeldas, väike Minni aga piuksugi ei teinud. Nüüd seob see suure südamega naine pika käterätiku ümber köhu topib kobinad ümber, tõmbab metsaskäimise püksid jalga. Ta pilk langeb raamatule, mille serv paistab padja alt. Ta lükkab selle peitu. Narrike, ta lootis, et titevoodis lesides saab ta mahti natuke lugemisjanu vaigistada! Ta heidab pilgu lapsele. Linnupoeg magab. Ja kui ärkabki, mis sellest, las kägiseb, kangem kasvab...
Ükski inimene ei jõua maailmas kõike tööd ära teha - ainult Minna mõtleb vahetevahel oma tormakuses, et töötab nii, et töö otsa lõpeb. Tema ei mõista veel, et töö ei tohigi otsa lõppeda; kui see lõpeb, siis on kõigel lõpp. Too peab olema ja jääma, temas on inimese elu, ta jõud ja ta igavik.
Minna isa: Ei jõua mina võõrastele meestele naisi koolitada.
Loreida ema, Papi proua: Kes hakkab noorelt orjama, see orjab eluaeg.
Minna: Aga mina ütlen sulle: löö mind kasvõi maha, aga mina sulle järele ei tule. Sa pead ise teadma, mis sa teed - tahad end surnuks juua, siis joo, tahad maailma naeruks olla, siis ole.
Minna ema: Hakka aga surema, mis sa veel ootad! Nöör on kojas. Tõmba ennast rippu nagu Papi-Loreida ja näe, lapsed võta ühes. Surra. Sure ära jah, kui sa elada ei jaksa!
Read
August 21, 2024Filmi nägin juba lapsena. Esimese hooga arvasin, et see on Uku-nimelise poisi arust. Film ise jättis kustumatu mulje ja Arvo Pärdi kaunis Ukuaru valss kõlab siiani külmavärinaid tekitavalt kõrvades.
Raamat on samuti ülimalt nauditav. Peategelane on Kõrvemaa metsade vahel sirgunud Minna, kellest saab mahajäetud Ukuaru talu perenaine. Usun, et ma pole ainus, kellel kohati "Tõde ja õigusega" paralleele tekkis. Ajad on muidugi teised, kuid tööd ja vaeva näinud ja lapsi kasvatanud on Eesti naised alati. Raamatu teises osas saabub uuenduste kütkes Ukuarule koos metsavahist mehega nooruke Kaili, kelle elukäigule me tunnistajaks olla saame. Nende kahe naise kaudu jõuavad meieni igiomased probleemid ja ka ajastule iseloomulikud jooned. On olnud aegu, kus naiste koolitamist ei peetud vajalikuks; on olnud aegu, kus naised on tänapäeval vaid meestetöid teha rühmanud. Ikka ja alati on aga teemaks armastus või selle puudumine ja midagi ürgset, mis vaid kangetele Maarjamaa naistele omane.
Tegelikult on väga raske sellest raamatust kirjutada, tõelise aimu saab ikka vaid lugedes. Või siis filmi vaadates, mida mina nüüd selle jutu peale uuesti tegema kavatsengi hakata.
PS! Endiselt hõikan, et kui keegi teab, kuskohast saada selle sarja puuduvaid raamatuid, siis palun lahkesti märku anda. Endal täielikult komplektsest sarjast puudu kolm raamatut.
Raamat on samuti ülimalt nauditav. Peategelane on Kõrvemaa metsade vahel sirgunud Minna, kellest saab mahajäetud Ukuaru talu perenaine. Usun, et ma pole ainus, kellel kohati "Tõde ja õigusega" paralleele tekkis. Ajad on muidugi teised, kuid tööd ja vaeva näinud ja lapsi kasvatanud on Eesti naised alati. Raamatu teises osas saabub uuenduste kütkes Ukuarule koos metsavahist mehega nooruke Kaili, kelle elukäigule me tunnistajaks olla saame. Nende kahe naise kaudu jõuavad meieni igiomased probleemid ja ka ajastule iseloomulikud jooned. On olnud aegu, kus naiste koolitamist ei peetud vajalikuks; on olnud aegu, kus naised on tänapäeval vaid meestetöid teha rühmanud. Ikka ja alati on aga teemaks armastus või selle puudumine ja midagi ürgset, mis vaid kangetele Maarjamaa naistele omane.
Tegelikult on väga raske sellest raamatust kirjutada, tõelise aimu saab ikka vaid lugedes. Või siis filmi vaadates, mida mina nüüd selle jutu peale uuesti tegema kavatsengi hakata.
PS! Endiselt hõikan, et kui keegi teab, kuskohast saada selle sarja puuduvaid raamatuid, siis palun lahkesti märku anda. Endal täielikult komplektsest sarjast puudu kolm raamatut.
December 22, 2025
Esimese osa eest annaksin 5, teise eest lahkemas tujus 2 tähte.
December 31, 2021
Kaks töökat, isetut ja ausat tegelast kannavad Veera Saare vastse romaani kaht osa. Kummaski osas alustab oma eluteed üks abielupaar, olles tihedalt seotud elu ja visaduse sümboli - metsaga. Eri põlvkondi ühendabki armastus metsa vastu, raske, kuid inimest sirgena hoidev töö.
Minu kommentaar: Mulle "Ukuaru" tõepoolest meeldis. Olin põnevil juba enne lugema asumist ja esimeste lehekülgede järel, teades, et "Ukuaru" Minnat on nimetatud kui Eesti naise arhetüübiks. Jutustus oli tulvil huvitavaid, endistesse aegadesse jäänud, väljendeid ja praegu, peaaegu et võõrana tunduvaid elutõdesid. Olgugi, et mulle, metsanduses suhteliselt võhikuna, oli metsa haldamise ja majandamise osa ehk liiga palju, oli raamatus kulgev lugu nii paeluv, et lugemine läks kärmelt! Suurim üllatus oli, et filmist tuntud "Ukuaru" lõppes raamatu I osaga. Sellegipoolest oli romaani esimene ja teine osa loodud ühtlaseks tervikuks, mille keskmes oli kahe naise lugu.
Minu kommentaar: Mulle "Ukuaru" tõepoolest meeldis. Olin põnevil juba enne lugema asumist ja esimeste lehekülgede järel, teades, et "Ukuaru" Minnat on nimetatud kui Eesti naise arhetüübiks. Jutustus oli tulvil huvitavaid, endistesse aegadesse jäänud, väljendeid ja praegu, peaaegu et võõrana tunduvaid elutõdesid. Olgugi, et mulle, metsanduses suhteliselt võhikuna, oli metsa haldamise ja majandamise osa ehk liiga palju, oli raamatus kulgev lugu nii paeluv, et lugemine läks kärmelt! Suurim üllatus oli, et filmist tuntud "Ukuaru" lõppes raamatu I osaga. Sellegipoolest oli romaani esimene ja teine osa loodud ühtlaseks tervikuks, mille keskmes oli kahe naise lugu.
December 12, 2021
No ei klikkinud minul selle raamatuga, minu jaoks ta venis ja venis ja kuhugi välja ei jõudnudki. Jah, selles oli omajagu poeesiat, aga liiga palju ja liiga detailselt oli selles minu jaoks kirjeldatud, kuidas täpselt ENSVLis metsamajandamine käis.. kohe ikka eriti detailselt ja emotsioonitult.
October 13, 2022
"... iga naine peab mõistma natuke ema olla, sest iga mees jääb natuke lapseks, jah, ka siis, kui tal juba halli peas. ... Naine peab ise enda eest hoolitsema ja kui ta kisa ei tõsta, kui ta vait on, siis... on kõik korras."
August 6, 2023
“Igaüks peab otsima ja leidma ise oma Ukuaru.”
…
“Oh, see on isesugune paik, see Ukuaru org. Sa võid teda vihata, aga sa pead teda ka armastama. Ja lahti ta sind ei lase.”
…
“Oh, see on isesugune paik, see Ukuaru org. Sa võid teda vihata, aga sa pead teda ka armastama. Ja lahti ta sind ei lase.”
December 31, 2023
Mega hea
Displaying 1 - 14 of 14 reviews