Vihik sisaldab mitmekülgse literaadi skeptilisi ja tundelisi mõtisklusi elust, kunstist, ajaloost, mälust, jumalast, loomadest, armastusest jne. Autor hindab tervet mõistust ja püüab sellega maailma mõtestada, teiselt poolt aga leiab tema irooniline „mina“: „Kui ka miljon inimest ütleb midagi tobedat, on see ikkagi üksnes tobedus.““
Mihkel Mutt studied philology and journalism at the University of Tartu from 1971 to 1976. After completing his studies, he was an editor at a publishing house and for various literary journals until 1987. He's been also a dramatist at a youth theater (Noorsooteater), worked for weekly newspapers. and written scripts for TV-series.
Mihkel Mutt was a member of the literary cooperative "Kupar" that was founded in 1987 by ten writers as the first non-state publishing house in the former Soviet Union. From 1992 to 1999 he was the president of PEN Estonia
From 1997 to 2005 Mutt headed the cultural journal Sirp. He has been the editor-in-chief of Estonia's foremost literary magazine Looming since November 2005.
Mihkel Mutt made his name as a theatre and literary critic and satirist in the early 1970s. His first short stories were published at the end of the decade and his first book came out in 1980. His early prose is characterized by irony and satire. His novels deal with socio-cultural and interpersonal issues, marriage problems etc. Many of his characters are urban intellectuals or artistically inclined dropouts. In his latest novels he has documented the arrival of the free-market economy and open society in Estonia and their impact on various social groups. Beside novels and stories he has published travel books and books for children and continued as a prolific cultural critic. After the restoration of Estonia's independence he started writing columns for various newspapers (mainly about social issues and world politics). He has translated angloamerican authors for the stage (A.Wesker, T.Stoppard, E.O'Neill, D.Pownall etc.)
He has been awarded with the Tuglas' Prize (for the best short story of an year in 1981 and 2007) and has twice received the Virumaa Literature Prize for the best historical novel of an year (in 1994 for Rahvusvaheline mees, describing Estonia's pursuit for international recognition, and Kooparahvas läheb ajalukku, whick looks back at the past half a century in Estonia's history.
Among his books are novels, short story collections, children's books, travel diaries, essays and criticism, memoires and a play.
Polnud minu tassike teed. See pole halb, aga need mõtted lihtsalt ei kõnetanud mind. Igaühel ju omad mõtted ja meeldivused/eelistused. Paar lookost mulle siiski meeldis :) Lisan need siia kunagi hiljem :D
3.5 tähte, aga millegipärast päris nelja minu jaoks välja ei venitanud (Goodreadsi tähte siis, mitte segi ajada koolihinnetega!). Raamat meeldis, aga ei tekitanud vaimustust.
Kirjutasin välja päris mitu tsitaati ning mõtlemapanev oli teos kohe kindlasti. Kõik esseed samas südamesse ei läinud, aga eks esseekogumikega tihti nii ongi. Samas lugemine läks kiiresti ja sujuvalt. Keelekasutus on muidugi oivaline ning autor äärmiselt erudeeritud.
Julgen soovitada. Hea lühiformaadis stiilinäide autori tööst.
Üsna kunstikaugele inimesele, nagu mina, olid Mutt'i mõtted värskendavad pilguheited ja vaatenurgad maailma eri tahkudele. Vaatamata sellele, et mõned teemad mind ei "kõnetanud", oli kokkuvõttes meeldiv vaheldus. Tänu lihtsale ülesehitusele (100lk, iga uus leht = uus peatükk) sobis lugemiseks pea igal ajahetkel.
Mihkel Mutt on olnud juba aastaid üks mu lemmikkirjanikest. Mõned kevaded tagasi lugesin "Keerukuju" ning sellest saadud elektrišoki tulemusel lugesin kogu järgneva suve ainult Mutti. "Keerukuju" soovitasin igale sõbrale, kellega meil kirjandus või inimeste vahelised suhted jutuks tulid. Kunagi ütles meie kirjandusõpetaja, et iga altari ette astuv naine peaks enne "Tõe ja õiguse" IV osa läbi lugema. Mina soovitan lisaks Tammsaarele veel kindlasti "Keerukuju" läbi lugeda ja seda mõlemal osapoolel. Mutt on unisex.
Muti mõttemaailm lihtsalt sobib mulle ja selle kinnituseks on ka mõned kuud tagasi ilmunud "Mõtted". Sajal leheküljel mõtiskleb autor kunsti, paradiisi, põrgu, armastuse, usu, Facebooki, Euroopa mineviku ja tuleviku üle. Mina sain näiteks teada, et ma olen küll võilill (lk 10), aga kindlasti ei ole ma amööb (lk 18). Lugege ja mõelge kaasa!