Jean-Pierre Minaudier tundub esmapilgul täiesti tavaline (kusjuures välitöö käigus kogutud andmete põhjal väga hea!) ajalooõpetaja. Kuid peale selle on ta tõeline erudiit, raamatu- ja sõnasõber, kirglik kollektsionäär, kelle tohutus koduraamatukogus seisab aukohal keeleteaduslike teoste kollektsioon. Neid on tal kokku ei vähem ega rohkem kui 1296 ning neis kirjeldatakse 931 keelt. Ja ta neelab neid mõnuga – nagu kriminulle! „Grammatika ülistuses” jagab autor lugejaga oma sõnarändude käigus avastatud rõõme. See raamat on uskumatult naljakas ja piiritult õrn austusavaldus maailma rahvastele ja keeltele ning inimvaimu ammendamatule mitmekesisusele.
1) J.-P. Minaudier explique d'où lui vient sa passion pour les peuples, les langues et leurs grammaires, le coût, les surprises et les délices d'une passion pareille
2) La valeur ethnographique des grammaires
3) Les grandes migrations de peuples, l'essaimage et le croisement des langues, les grandes familles
4) L'élément linguistique des grammaires, le travail de traduction a posteriori de langues mortes
5) La diversité inouïe des langues remet en cause les universalismes
6) La chasse aux records
7) Le potentiel comique des langues et l'émerveillement qu'elles portent chez l'observateur.
8) Les idiomes les plus improbables
9) Les projets futurs de l'auteur
10) Bibliographie indicative
11) Traductions d'énoncés de plusieurs dizaines de langues
Et... musique !
Maloya de l'île de La Réunion : Banm Kalou Banm - Danyel Waro
This is a remarkable book of the kind I have been wanting to read for years. There may indeed be other, older, books like this but none has come my way. This one I only found thanks to a friend who recommended it to me. And I hasten to add that I've read it in Estonian, not the original French. But I've been enthusiastic enough about it for my husband to buy a copy of the French version - he doesn't know Estonian. It is a book about language; a very personal book. The author is a translator, historian and teacher - not an academic, which is precisely the reason why I find his approach so interesting and irresistable. He has amassed grammar books at home and looked into them deeply. What he has observed in this slim volume, mostly about the grammar of little-known languages, is fascinating and amusing. Estonian is my mother tongue but until I read this book I wasn't aware of the fact that in that language we don't have the verb 'to have', which means that we use a completely different construction to say 'I have a book' (on me is a book). The translation also deserves a mention because the book was not just translated but it was adapted for the Estonian reader, with more meaningful examples and comparisons found in consultation with the author. Very cleverly done. Marvellous reading in so many ways.
This is a delightful little book. If you have any interest in language(s), it's highly likely you'll enjoy it. Occasionally I felt the author tried too hard to be funny, but he did succeed most of the time, so no harm done, really. Nerdy, insightful and fun. (Also available in French, if Estonian isn't your thing.)
Joonealune märkus kui kirjandusžanr! Kui grammatika ei huvita, siis võibki lugeda läbi ainult sada joonealust märkust ja on ka hästiveedetud aeg (ülistatud saab siis pigem De Gruyter-Moutoni kirjastus). Aga keda siis grammatika ei huvita.
Vaatamata huvitavale sisututvustusele, ei osanud ma raamatust midagi täpsemat oodata, sest autor käsitleb teemat, mis on minu silmis vabandage väga natuke kuiv. Mitte kunagi pole mulle pähe tulnud, grammatikaraamatut kriminulliga võrrelda. Kuid üllatusin ja väga meeldivalt. Siinkohal tahaksin öelda tänusõnad ja teha mõttelise kummarduse tõlkijale Indrek Koffile, kes „Grammatika ülistust” mitte üksnes ei tõlkinud, vaid ka natuke eestindas.
(---) rahvaste rikkus seisneb nende paljususes. Mina kuulun nende hulka, keda niisugused inimesed marru ajavad, ning keda vaimustavad mitte sarnasused, vaid erinevused (---)" (lk. 65-66)
Jah, muidugi on raamatus lõike, millest ma päris täpselt aru ei saanud, kuid see ei vähendanud mitte mingil moel mu lugemiselamust, sest nautisin autori huumorit ja keelekasutust. Ja need erinevad, luuleliselt kõlavad keelte nimed! Metafooride ja tõlkimise teemalisi peatükke lugesin suure huviga. Ka meeldis autori tähelepanek, et keeleline mitmekesisus ja iga uue grammatikaraamatu lugemine seab kahtluse alla Chomsky koolkonna universaalse grammatika teooria. Mul pole Chomsky vastu isiklikku vimma, kuid mulle meeldib mõte, et universaalset ja ühtset keelt pole olemas ega võimalik luua.
"Kuid saatusel on varuks ka kibedaid vilju: mõni kuu tagasi ei suutnud ma piisavalt kiiresti vajutada päästikule, vabandust hiireklahvile, ning jäin vaid mõne sekundi hiljaks ega saanud seetõttu omandada vägagi mõistliku hinnaga (selle termini sisul ma parema meelega pikemalt ei peatu) müüki pandud Paul Schachteri tagalogi keele grammatikat (---)." (lk. 15).
Sulgudes olev lauseosa ajas mind tõsiselt naerma, sest kes meist poleks valmis ihaldatud köite eest meeletut hinda maksma, st vähemalt teoreetiliselt valmis, mõelnud vähemalt hetkeks, et kuu aega näljas olla polegi nii raske, eks ju? Ja siis tuleb mõistus koju... Päris juhuslikule inimesele ma seda raamatut soovitada ei julgeks, sest tegemist on siiski spetsifilise temaatikaga. Kui aga tahate teada, mis on autori arvates maailma kõige imelikum keel, siis peate juba ise lugema.
"Iga keel väljendab ju maailma nägemise viisi." (lk. 55)
Ma oskasin aimata, et see väike raamat tõotab olla hea, aga mu ootused said veelgi ületatud. See on suurepärane! Autor suhtub keeltesse ja nende kõnelejatesse ääretu lugupidamise, austuse ja kerge huumoriga. Mulle jäi enim kõlama mõte, et keel on viis maailma tajuda ning iga keel tajub maailma isemoodi, igas keeles on maailm veidi erinev. Siin on muidugi küsimus, kas keel mõjutab maailma kogemist või ümbritsev maailm keelt - kindlasti mõlemat. Raamatus on veel paljugi head, näiteks joonealused märkused - unustatud žanrike, mida autor oskab hästi kasutada, ning erinevate keelte näitelaused igal leheküljel, mille siirus ja absurdsus on vaimustav. Kuid las midagi jääda ka ise avastamiseks. Tõlkija on samuti teinud imelist tööd.
Ja poleks arvanudki, et grammatikaalast raamatut lugedes võib laginalt naerda!
See on tõesti vahva raamat! Ainult Jean-Pierre'i ärevusele inimeste suunataju osas tahaksin kohe vastu vaielda, et pole see nii raske midagi, teada kus pool on meri, jõgi, mets, ilma, et seda aknast näeksid. Mulle päris meeldiks see poolte eristamine, parem-vasak on märksa segadusseajavamad :) Ma unustan alati ära, kuspool on kumb ja siis teisel inimesel on nad ju veel teisipidi... Ühtlasi tekitab tunde, et elus on ikka vähe veel keeli õpitud.
See raamat on täielik energiapomm! Kes oleks arvanud, et grammatikast ja obskuursetest keeltest saab sedasi kirjutada, et lugedes tundub, et päev muutub paremaks. Venitasin lugemist pikemale ajale, et mitte entusiasmi üledoosi saada ja rõõmustasin iga jupi üle. Aa, ja pealkirjale võiks lisada joonealuse märkuse selle kohta, et grammatika ülistamise kõrvalt on ühtlasi tegemist kiidulauluga tõlkijale. Kes loeb, see kiidab.
Très bonne composition sur la beauté langagière. Ode à la multiplicité et la similitude des langues entre elles, on sent la mélopée des grammaires nous charmer les oreilles comme des sirènes sur leur rocher. Plein d'humour et d'anecdotes, l'ouvrage se laisse lire facilement et il n'est pas nécessaire d'avoir des connaissances élémentaires pour apprécier le contenu.
Väga huvitav lugemine, kuigi minu maitse jaoks pisut liiga luuleline ja ilukõneline. Suurest osast mainitud keeltest pole isegi kuulnud, mis teeb asja veel põnevamaks. Lugemise käigus hakkas mulle aina enam, ja kahjurõõmsalt, meeldima eesti keele vältevaheldus ning erandid.
Huvitav see lugemine ju oli, kuid mulle autori stiil eriti ei sobinud, jättis kuidagi punnitatud huumori mulje. Oleks tahtnud rohkem infot ja vähem ülistust. Teisalt olen ma kindlasti inimene, kes õpib keeli mälu ja vaistu põhjal, mitte selline, keda grammatika paeluks. Hoolimata põnevatest nüanssidest ja silmiavavast taustsüsteemist jääb grammatika minu jaoks siiski matemaatikasarnaseks hoomamatuks tüütuseks, aga see on juba selgelt minu probleem, mitte kirjutaja puudus.
Intéressant ! Belle prouesse que d'avoir réussi à écrire un livre finalement assez digeste sur un thème aussi austère que... la grammaire ! Ce livre permet de réaliser à quel point il existe de nombreuses langues, et à quel point elles sont révélatrices de cultures différentes de la nôtre. L'auteur arrive assez bien à "désarmer" le côté académique des grammaires en rappelant à de nombreuses reprises son propre amateurisme et en ponctuant son discours d'un humour bien à lui et bienvenu...
Lugesin kaua ja mõnuga, vahepeal pause pidades, sest mulle meeldis seda raamatut riiulil seismas ja edasi lugemist ootamas näha. Kestvad tänud suurepärase lugemiselamuse eest Jean-Pierre'ile ja Indrekule, tänu teile tean ma, et on olemas ideofoonid, evidentsiaalid ja bilabiaalne tremulant (seda viimast justkui isegi mäletan lapsepõlvest). Ja mis kõige tähtsam - taevalik kirjastus De Gruyter-Mouton, "nende koht olgu Issanda trooni jalamil smaragdidega kaunistatud kuldkirstus!"(lk. 111)