„Mis sa tahad?” ohkasin välisust vaid natuke lahti tehes. „Rääkida. Kõigest.” Kaspar vaatas mind tõsiselt. „Oota siis,” ohkasin ja lükkasin ukse kinni. Võtsin endale sekundi, et rahulikult hingata, kuigi ma ei tahtnud teda liiga kauaks ootama jätta. Nüüd oli see käes, me saime viimaks asjad läbi rääkida. Lootsin, et sellest ei tule totaalne katastroof... Kas poisi ja tüdruku vaheline sõprus on võimalik? Aga kui ühel on teise vastu tunded? Kaspar ja Kerli on parimad sõbrad, kelle suhtluses on sõpruse ja armastuse vaheline piir alati hägune olnud. Selline asjakorraldus pole kummalegi vastumeelt, kuni uus klassikaaslane kõik pea peale keerab. Agnes Kolga „Varjajad” on kirjastuse Tänapäev 2015. aasta noorteromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Oeh! No ei ole see raamat minule mõeldud. Liiga vana juba. Noorena oleks ehk isegi täitsa istunud mulle. Kirjutatud on hästi ning lugemine läheb kiiresti. Samuti meeldis, et autor ei ole lihtsalt noori valla päästnud ja unustanud, et neil enamasti ikka ka vanemad olemas on! Täitsa normaalsed vanemad olid, kusjuures. Mõnele kõrvaltegelasele oleks ehk võinud veidigi sügavust tekitada.
Lugu oli iseenesest sujuv ja läks kiiresti, aga ma kohe üldse ei ole selle loo sihtgrupiks. Ma olen liiga vana ja hoopis teist tüüpi inimene, seepärast oli pea võimatu end peategelasega samastada. Oli küll momente, kui tuli meelde minu enda teismeea maailmavalu ja ebakindlus, aga need hetked olid üürikesed ja kadusid ruttu. 😆 Ma ei talu tegelasi, kes esimeste probleemidega kukuvad sabistama ja tekitavad juurde olukordi, mis muudavad kogu situatsiooni hullemaks. Sellised olid siin raamatus nii Kerli kui ka Kaspar. Kerlil olid enesesaboteerijalikud kombed ja võime valida kehvi mehehakatisi. Tundub, et Kasparist kasvaks suure tõenäosusega stereotüüpiline "seast Eesti mees", kel vaja sarvi maha joosta ja kes ei oska austada naisi ega suhteid. 🧐 Mõlemal tegelasel on probleeme elementaarse suhtlemise ja aususega, kuigi väidetavalt on tegemist ülisuurte sõpradega, kes teineteiseta olla ei oska...Toxic suhe algusest lõpuni ja lõpplahendus oligi ilmselt ainuõige! 🙂
Tegelikult mulle meeldis see raamat teema ja sisu poolest. Ma tahaks panna 4,5 tärni aga siin ei saa. Ma olen seda varem wattpadis lugenud kunagi korra ja ma tean nüüd miks see raamat pole mul wattpadi lemmikute listis. Mulle meeldivad õnneliku lõpuga raamatud. Oleks tahtnud, et kõik saab korda ja kõik oleks nii nagu enne aga nojah.
Loetavalt kirjutatud raamat, lugesin ühe jutiga läbi. Ei ole ka mina selle sihtrühm, aga noortele võiks see meeldida küll. Peategelase südamevalu ei ole üleliia halavalt ja lohisevalt kirjeldatud, sisu ja tegelased on usutavad ning meeldib see, et autor ei ole lugu täis toppinud ebaolulisi detaile või tegelasi: kõik, millest räägitakse, omab ka mingit tähendust. Lõpp vajus minu jaoks kuidagi ära, ei oodanud õnnelikku lõppu, sest Kaspar ei olnud just unelmate boyfriend, aga üldmulje selle all väga ei kannatanud. 4 ⭐️ juba selle eest, et teose kirjutamise-ilmumise ajal õppis autor alles gümnaasiumis ja oli 15-16 aastane. Jääb üle ainult järgmisi teoseid oodata, potentsiaali igatahes on.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Ma olin obsessed sellega kui ma mingi 6ndas klassis olin se oli ni hea ja kindlalt ongi mõeldud noortele, kui raegu uuesti loeksin ei tea kas niii väga meeldiks aga tean et siis kui lugesin ma olin obsessed