Jump to ratings and reviews
Rate this book

Omajuur

Rate this book
Luulekogu „Omajuur“ loob portree ühest 20. sajandi armastatumast ja lummavamast eesti luuletajast. Koostaja on esitanud luuletused ajalises järjestuses, pidades võimalust mööda silmas ka aastaaegade järgnevust ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellele, taustaks Betti Alveri elukäik selle eneseotsingute, kriiside ja murede, rõõmude, õnne ja iluelamuste ning teostest ilmneva müstilise elutundega. Luuletused on jagunenud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus.

322 pages, Hardcover

First published April 12, 2017

5 people are currently reading
22 people want to read

About the author

Betti Alver

38 books3 followers
Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas.

1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.

Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.

Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".


Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.

1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.

Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.

Ratings & Reviews

What do you think?
Rate this book

Friends & Following

Create a free account to discover what your friends think of this book!

Community Reviews

5 stars
23 (63%)
4 stars
8 (22%)
3 stars
5 (13%)
2 stars
0 (0%)
1 star
0 (0%)
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
Profile Image for Gregor Kulla.
Author 6 books115 followers
July 3, 2023
“luulekogust kujunev pilt Alverist põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. [...] kogu töö taustaks oli BA elukäik, selle eneseotsingute, kriiside ja murede, rõõmude, õnne- ja iluelamuste ning teosest ilmneva müstilise elutundega.”
koguga on kaasas ka BA märkmed 1988. a-st — eeltöid sõnavõtu jaoks, mis on seni uurijate pilgu eest varju jäänud. BA on neis lähenenud endale ja oma luulele e avatumalt kui kusagil mujal.
mulle teos väga meeldis, alguses jäi küll pooleli, kuid nüüd võtsin kätte ja lugesin lõpuni. teose idee on koostaja lahti seletanud ning ka pisikese analüüsi sinna sekka lisanud, mis aitab BA luulet veelgi paremini mõista. soovitan soojalt, kui on tahtmist BA elukäiku luule kaudu mõista ja muuseas eesti luulet lugeda!
Displaying 1 - 2 of 2 reviews

Can't find what you're looking for?

Get help and learn more about the design.