Mestarikertojan hauskojen nuortenromaanien päähenkilönä on itsenäinen, utelias ja elämänhaluinen Kati.
Kati on löytänyt suuren rakkauden, Lennartin, ja nyt on naimisiinmenon aika. Mikäpä olisi romanttisempi paikka avioliiton solmimiselle kuin Pariisi! Morsiusneitona toimiva Eva takaa jälleen, että matka ei ole pelkkää haaveilua Seinen rannoilla: kolmikko kiitää kaupungilla nähtävyydestä toiseen, aamiaiselle ruohikolla, tanssimaan ja katukahviloihin. Evaa kaihertaa kolmantena pyöränä oleminen, ja tulevaisuutta kysytään jopa Eiffel-tornin kolikkoautomaatin ennustajalta. Ja ennen pitkää kuvioihin astuukin uteliaisuutta herättävä Peter. Kotona nuoripari aloittelee yhteistä elämäänsä, ja esikoinen syntyy.
Kati-sarjan kolmas osa on toiveikkuuden ja huumorin täyttämä, ja Katin yksinpuhelu vastasyntyneelle lapselleen on kuin Astrid Lindgrenin maailmankuvan ja lapsirakkauden kiteytymä.
Astrid Anna Emilia Lindgren, née Ericsson, (1907 - 2002) was a Swedish children's book author and screenwriter, whose many titles were translated into 85 languages and published in more than 100 countries. She has sold roughly 165 million copies worldwide. Today, she is most remembered for writing the Pippi Longstocking books, as well as the Karlsson-on-the-Roof book series.
Awards: Hans Christian Andersen Award for Writing (1958)
100% Feelgood. Den har sina poänger och Astrid skriver med humor men likt bok två i serien skrattar jag inte alls lika mycket som när jag läste bok ett.
Lugedes raamatu tagakaanelt sisukokkuvõtte avalauseid: "Sametsilmne üliõpilane, kes elas Eva kõrvaltoas, tuli just sel hetkel kitsast treppi pidi üles. Ta mähkis Eva tervesse sametiste pilkude seeriasse...", tekkis küll korraks tunne, et kas ma ikka tahan. Lõpuks otsustasin, et kui midagi muud, siis on selles raamatus vähemalt Pariis, ehk veidi helgema õhustikuga kui äsja lõpetatud "Triumfikaares". Tegelikult oli tegemist armsa ja südamliku raamatuga. Noored Kati ja Lennart sõidavad Pariisi abielluma, võttes pruutneitsina kaasa ka Eva. Nad elavad kõige odavamas hotellis, jalutavad ladina keelt kõnelevatel tänavatel ja võivad veeta päeva kübaraid osteldes. Seal kohtuvad nad ka kaasmaalase Peteriga, kes on arvamusel, et tema kunagi ei abiellu. Raamat lõous toimub tegevus mõnda aega juba koduses Rootsis. Selline helge lugu, kust ei puudu naeruturtsatused ja kurbusenoodid ja Pariis oma vooruste ja puudustega. Ühtäkki oli küll naljakas midagi sellist Lindgreni sulest lugeda, sest olen siiani temalt vaid lasteraamatuid lugenud. Nüüd aga mõlgutan mõttes ka seda lugeda, kuidas Kati Itaalias ja Ameerikas käis (seda ilmselt enne Pariisis abiellumist).
Kati liebt Lennart. Lennart liebt Kati. Und so wollen beide schnellstmöglich heiraten. Natürlich nicht irgendwo, sondern nur in Paris, der Stadt der Liebe. Mit im Schlepptau nehmen sie Katis Freundin und Trauzeugin, Eva, für die sich am besten auch noch ein möglicher Ehepartner finden sollte. Denn darum allein dreht sich der letzte Kati-Teil. Während es Lindgren im ersten Band "Kati in Amerika" noch verstand, witzig spritzig auf lokale Besonderheiten und Eigentümlichkeiten zu verweisen, was für mich gerade vergnüglich zu lesen war, werden wir bei Katis dritter Auslandsreise nur nach Paris geschleppt, weil es den perfekten schmalzigen Hintergrund für die immer schmalziger werdende Liebesgeschichte bietet. Nach guten zwei Drittel des Buches findet das Dreier-Gespann auch wieder zurück nach Stockholm, wo Kati - welch große Überraschung - Mutterfreuden entgegen sieht. Spätestens ab diesen Moment, war ich maßlos über die Geldverschwendung an diesem Buchkauf verärgert und von der Lindgren enttäuscht. Diesen dritten Teil hätte es nicht gebraucht. Kati langweilt und nervt zunehmend mit ihren permanenten Liebesschwüren, in dem sie Lennart auf eine unerreichbare göttliche Empore setzt und nicht aufhört, ihn durch die rosafarbende Brille zu betrachten und leidenschaftliche Dialoge mit ihrem ungeborenen Kind zu führen. Das war meinem Geschmack nach einfach zu viel des Guten. Eva sei Dank, dass sie regelmäßig durch die Seiten düste. Ansonsten wäre das Buch unausgelesen in der zweiten Reihe des Bücherregals verschwunden.
Kirjan takakannesta huomasin, että Katin matkoista on kolme kirjaa. Pelkäsin, että ne noudattavat kaikki samaa kaavaa, Kati rakastuu jokaisessa maassa uuteen mieheen. Onneksi näin ei onneksi ole, vaan tällä kertaa Kati on menossa naimisiin Pariisissa Italiasta löytämänsä unelmien miehen kanssa. Tämä kirja on vielä parempi kuin sarjan edellinen kirja. Pariisissa on ihanaa ja sitten palataan kotiin Ruotsiin ja Kati opettelee rouvana olemista. Koska kirja on kirjoitettu 1950- luvulla, Kati käy töissä asianajotoimistossa, mutta hänen tehtäviin kuuluu itsestään selvästi kodinhoito. Kun Kati rupeaa odottamaan vauvaa, hän sanoutuu irti toimestaan. Kuitenkin pari on mielestäni edistyksellinen ja tasa-arvoinenkin, ja heidän asenne avioliittoa kohtaan kelpaa malliksi nykyäänkin. Kirja, ja koko sarja päättyy Katin puheeseen vastasyntyneille vauvalleen. Se on hieno ja valoisa, ja toi ainakin minulle kyyneleet silmiin.
What a fun step-back-in-time reminiscent for me of the "Jean and Johnny" era of my childhood in the 1960s. After reading Astrid Lindgren's WWII memoir, A World Gone Mad: The Diaries of Astrid Lindgren, 1939-45, it's hard to imagine how Lindgren was able to escape into the fantasy life of light fiction to bring the world (and me) the most memorable of all childhood characters, Pippi Longstockings.
Tror nog att den här boken hade varit roligare om man som läsare hade varit intresserad av, eller åtminstone haft förkunskaper om, Paris och det franska språket. Blev stundtals lite uttråkad, men tycker att de sista 50 sidorna gick mycket lättare.
I've read this book in Italian in the omnibus 'Kati'. Here is my review in Italian. ____________
Complessivamente si tratta di un romanzo estremamente piacevole con protagoniste due eroine moderne e romantiche al tempo stesso. La descrizione di Parigi è estremamente affascinante. Finale indimenticabile: pagine che entrano nel cuore e non lo lasciano più. Consigliatissimo.