Rootsi. Rännakud võõral maal

by Jörn Donner

256 pages, Hardcover

First published October 1, 2015

About the author

Jörn Johan Donner (born 5 February 1933 in Helsinki, Finland) is a Finnish writer, film director, actor, producer, politician, member of the Donner family and founder of Finnish Film Archive. He has been associated with several different political parties, and has at different times been a member both of the Finnish parliament and the European Parliament. As of 2007 he was again a member of the Finnish parliament for a short while, after Eva Biaudet resigned to take a position at the OSCE. Jörn Donner has also for long periods lived and worked in Sweden, and has, among other things, served as director of the Swedish Film Institute. His novel Far och son (Father and Son) won him the Finlandia Prize in 1985. In 1979, he was a member of the jury at the 29th Berlin International Film Festival.

Reviews

[Eve · Rating 3 out of 5]

Veidi eklektiline, kuid kindlasti annab päris huvitava pildi tänapäeva Rootsile.

[Pille Pruulmann-Vengerfeld · Rating 1 out of 5]

LV. 28. Vali üks raamat 2017. aasta parimate raamatute nimekirjast. https://kultuur.postimees.ee/…/need-o...… Jörn Donner, Rootsi, rännakud võõral maal. 256 lk. Hea Lugu. 2017. Tõlkinud Tõnis Arnover.

Valisin sellest nimekirjast Rootsi teemalise raamatu, sest noh... Ja pärast alles vaatasin, et see oli Peeter Helme, toonase Vikerraadio kultuuritoimetaja soovitatud. Tema soovitab seda sõnadega: "Vaimukas ja intelligentne raamat." Lugesin ja jõudsin järeldusele, et ma pole piisavalt intelligentne selle raamatu jaoks.

Lugu selles raamatus õieti polegi. On üks vana mees, kes külastab umbes aasta jooksul Rootsi erinevaid kohti, kohti, kus ta varem on käinud, ja ilmselt ka väga kuulsaks saanud ja elanud väga glamuurset elu. Ilmselt kõik teised teavad Jörn Donnerit, aga mina mitte, sest ma pole suurem asi filmikunsti austaja ja seetõttu ma ei teadnud, et tänu temale Ilmar Bergmann üldse sai "Fanny ja Alexandri" filmi tehtud. Raamatus meenutab ta sageli aastatu 1973, mis on justkui referentspunkt, umbes sellel ajal kirjutas ta oma eelmise Rootsi teemalise raamatu. Ta loeb lehti, tsiteerib pikki lõike kaasaegsest, aga ka möödundaegsest ajakirjandusest, püüab kaasa rääkida erinevates päevapoliitilistes debattides ja kogu see lugu on üldse üks väga segane värk. Ainsad niidid, mis seda koos hoiavad on suhtlus mingi ammuse armukese Hannaga, kellega ta reisi jooksul e-kirju vahetab ning viited ja arutelud migratsioonitemaatika juurde.

Ma pole piisavalt intelligentne, et osata hinnata kogu seda "name dropping"ut, millega ta tegeleb, enamus neid Rootsi kirjanikke ja ajakirjanikke ja poliitikuid ei ütle mulle mitte midagi. Kahjuks ei aita raamatu lõpus olev nimeregister kaasa, sest mis kasu on sellest teadmisest, et keegi see või teine on Rootsi ajakirjanik või invaliid või poliitik. Poliitikute puhul pole isegi nende parteid ära toodud.

Jah, ma sain Rootsi kohta üht-teist uut teada, kuid see raamat ei ajanud ming muigama ja üldiselt ma pigem pidin end sellest läbi sundima. Ma olen avastanud nende väljakutse-raamatute käigus, et ma olen üldiselt väga kehv mitte-lugude lugeja ja kui tervikut ei moodusta, siis mulle ei meeldi. Meeldida võiks see lugu neile, kelle jaoks ei pea
moodustuma tervikut ja kellele vana mehe hüppamised lõunate, lehelugude, mälestuste, transpordi, ilma ja kuulsate, mittemidagiütlevate nimede vahel meeldivad. Viimasest lehest tehtud pilt annab hea aimu kogu raamatust. 1/5

[Piisa]

My first Donner. Frankly speaking, I don't think I can say I actually read this book. I sort of skipped around. I realized pretty soon that I really should know Sweden and the Swedish society much better for any of this to make any sense.

[Antti Tähtinen · Rating 3 out of 5]

What’s the word for “jörniä” in Swedish?