What do you think?
Rate this book
Eestid, mida ei olnud. 2. osa. Clemens Fellinus, Rex Estonicum
Aastal 1212 tuleb Lehola Lembitu Viliande linnusesse ja kohtub seal ühe Saaremaalt pärit eesti soost mungaga. Ja tulevaste põlvede eesti lapsed ei õpi koolis muistset vabadusvõitlust.
Indrek Hargla jutustusega "Clemens Fellinus, Rex Estonicum" jätkab digitaalset ilmumist algupärane antoloogia „Eestid, mida ei olnud“. Kõik need uudisjutud kuuluvad ulmežanri, mida nimetatakse alternatiivajalooks. Seitse Eesti ulmekirjanikku (Jaagup Mahkra, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal, Maniakkide Tänav, Mihkel Seeder, veiko Belials ja J. J. Metsavana) on siin ette võtnud ülesande kirjutada ümber kodumaa ajalugu alates ürgammusest muinasajast kuni moodsa meediaajastuni välja.
Indrek Hargla (sündinud 1970) esimene trükitud tekst ilmus ajakirjas „Mardus“ 1999 ja sellest ajast saadik on avaldanud umbes 20 raamatut, peamiselt ulmet ja ajaloolisi kriminaalromaane. Ta on kirjutanud ka mõne näitemängu ning välja mõelnud ja kirja pannud telesarjade stsenaariume.
Indrek Hargla jutustusega "Clemens Fellinus, Rex Estonicum" jätkab digitaalset ilmumist algupärane antoloogia „Eestid, mida ei olnud“. Kõik need uudisjutud kuuluvad ulmežanri, mida nimetatakse alternatiivajalooks. Seitse Eesti ulmekirjanikku (Jaagup Mahkra, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal, Maniakkide Tänav, Mihkel Seeder, veiko Belials ja J. J. Metsavana) on siin ette võtnud ülesande kirjutada ümber kodumaa ajalugu alates ürgammusest muinasajast kuni moodsa meediaajastuni välja.
Indrek Hargla (sündinud 1970) esimene trükitud tekst ilmus ajakirjas „Mardus“ 1999 ja sellest ajast saadik on avaldanud umbes 20 raamatut, peamiselt ulmet ja ajaloolisi kriminaalromaane. Ta on kirjutanud ka mõne näitemängu ning välja mõelnud ja kirja pannud telesarjade stsenaariume.
ebook
Published April 26, 2017
1 person is currently reading
9 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 3 of 3 reviews
July 23, 2017
Paljuvõitu loba alguses ja lõpplahenduse saavutamine on ebarahuldav. Idee on hea ning mõned kohad on tõesti hästi kirjutatud ("sel päeval rääkisid kõik kalad taani keelt", muig), aga kindlasti mitte üks Hargla paremaid tekste.
July 27, 2017
Ajalugu on olnud läbi aegade kirjanikele põhjatuks inspiratsiooniallikaks ning lugejaskonnale tõeliseks magnetiks. Kuningad, kindralid ja kirikuhärrad on olnud lugematute romaanide tegelasteks ja üldjuhul on kirjanikud püüdnud kujutada neid suurkujusid võimalikult tõetruult. Muidu hüppab mõne põõsa tagant välja üks arhiivides kopitama läinud ajaloolane ja hakkab suure kisaga kaagutama: "Kuidas julgeb lihtlabane kirjanik seda suurmeest nõnda kujutada?!? See on pühaduse rüvetamine! Las ajalugu jääb ajaloolaste pärusmaaks!". Oleksid kirjanikud seda sõgedat sajatajat kuulanud, algaks meie ajalooline mälu uduste pildikestega lasteaiast. Ajaloo kirjutavad suureks ikkagi kirjanikud!
Alternatiivajalugu jätab kirjanikele täiesti vabad käed. Soovi korral lase Lembitul Eestimaa kuningaks saada või liitlastel II maailmasõda kaotada. Võimalused on lõputud! Ainult kirjaniku kujutlusvõime või rikutuse aste seavad käänulistele haruteedele omad piirid. Nõnda on seitse kodumaist kirjanikku lasknud oma fantaasiatel lennata ning pakkunud välja kuus alternatiivset lahendust erinevatele sündmustele meie ajaloos. Lugeja leiab e-kogumikust "Eestid, mida ei olnud" realistlikumaid ja ka puhtalt fantaasiakirjanduse žanrisse liigituvaid näiteid meie niigi pöörasest ja uskumatust ajaloost. Osade tekstide puhul on südamest kahju, et tegemist on kõigest lühijutuga, sest potentsiaali ja mõttelendu kogukama teose tarbeks paistab tõesti olevat. Ehk tulevikus leiab mõni pikem lugu tee ka raamatupoe lettidele. Mida alternatiivsem, seda parem!
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Alternatiivajalugu jätab kirjanikele täiesti vabad käed. Soovi korral lase Lembitul Eestimaa kuningaks saada või liitlastel II maailmasõda kaotada. Võimalused on lõputud! Ainult kirjaniku kujutlusvõime või rikutuse aste seavad käänulistele haruteedele omad piirid. Nõnda on seitse kodumaist kirjanikku lasknud oma fantaasiatel lennata ning pakkunud välja kuus alternatiivset lahendust erinevatele sündmustele meie ajaloos. Lugeja leiab e-kogumikust "Eestid, mida ei olnud" realistlikumaid ja ka puhtalt fantaasiakirjanduse žanrisse liigituvaid näiteid meie niigi pöörasest ja uskumatust ajaloost. Osade tekstide puhul on südamest kahju, et tegemist on kõigest lühijutuga, sest potentsiaali ja mõttelendu kogukama teose tarbeks paistab tõesti olevat. Ehk tulevikus leiab mõni pikem lugu tee ka raamatupoe lettidele. Mida alternatiivsem, seda parem!
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
July 10, 2017
Tegelikult lugesin jutustust mitu kuud tagasi, aga kirjutada sellest ei saanud, et ikka tuli midagi muud vahele või ette...
Teose peategelaseks on munk, keda Laisaks Petruseks kutsutakse, tegelik ristinimi on mehel siiski Petrus Lymandus, aga ta on eesti soost ja paganana sündinud.
Ühel ilusal päeval saabub kloostrisse üks käbe, suisa närviline tegelane, kes teatab, et Petrus ongi just see, keda ta jahib, et Petrus on talle orjaks antud ja nad lähevad nüüd Liivimaale. Uue isanda nimi on Henrik ja teda hüütakse veel ka lätlaste Henrikuks.
Hea ja huvitav idee, aga mitte nii hea ja mitte eriti sile tekst. On väga äge idee, mõnus ja rahulik algus, aga loo arenedes muutub mõnus lugu pigem kuivavõitu skeemiks. Eks ulmes ole teinekord ikka nii, et kirjutatakse tekste, kus idee võimutseb kirjelduste üle. Ja pole hullu, et kirjutatakse, aga Indrek Hargla oskab ja enamjaolt ka teeb märksa lopsakamat teksti ning just antud lopsakusest tundsin ma puudust – mõnusalt ja mahlaselt alanud jutustus muutus millegipärast kuivaks ideeskeletiks. Ma olen sageli virisenud, et Indrek Hargla lobiseb oma teostes ehk liigpalju. Vaat jutustuse «Clemens Fellinus, Rex Estonicum» puhul oleks ma seda loba pigem rohkem tahtnud. Kuigi, ma annan aru, et ka nii võib.
Kui aga positiivselt lõpetada, siis idee ja see, kuhu lugu välja veab... see oli üsna ootamatu, eriti autori isikut silmas pidades. Minu jaoks vähemasti.
https://ulmeseosed.blogspot.com.ee/20...
Teose peategelaseks on munk, keda Laisaks Petruseks kutsutakse, tegelik ristinimi on mehel siiski Petrus Lymandus, aga ta on eesti soost ja paganana sündinud.
Ühel ilusal päeval saabub kloostrisse üks käbe, suisa närviline tegelane, kes teatab, et Petrus ongi just see, keda ta jahib, et Petrus on talle orjaks antud ja nad lähevad nüüd Liivimaale. Uue isanda nimi on Henrik ja teda hüütakse veel ka lätlaste Henrikuks.
Hea ja huvitav idee, aga mitte nii hea ja mitte eriti sile tekst. On väga äge idee, mõnus ja rahulik algus, aga loo arenedes muutub mõnus lugu pigem kuivavõitu skeemiks. Eks ulmes ole teinekord ikka nii, et kirjutatakse tekste, kus idee võimutseb kirjelduste üle. Ja pole hullu, et kirjutatakse, aga Indrek Hargla oskab ja enamjaolt ka teeb märksa lopsakamat teksti ning just antud lopsakusest tundsin ma puudust – mõnusalt ja mahlaselt alanud jutustus muutus millegipärast kuivaks ideeskeletiks. Ma olen sageli virisenud, et Indrek Hargla lobiseb oma teostes ehk liigpalju. Vaat jutustuse «Clemens Fellinus, Rex Estonicum» puhul oleks ma seda loba pigem rohkem tahtnud. Kuigi, ma annan aru, et ka nii võib.
Kui aga positiivselt lõpetada, siis idee ja see, kuhu lugu välja veab... see oli üsna ootamatu, eriti autori isikut silmas pidades. Minu jaoks vähemasti.
https://ulmeseosed.blogspot.com.ee/20...
Displaying 1 - 3 of 3 reviews