Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma

by Heiki Pärdi

Raamat räägib sellest, kuidas eestlased viimase 150 aastaga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks on muutunud. Uus aeg ja moodne maailm panid meid kella järgi elama, õpetasid privaatsust ja muutsid individualistlikumaks. Mõnigi asi sai siin harjumuseks üpris hiljuti: sanitaartopograafide 1920. aastail tehtud uuringud kinnitasid, et üldiselt elati vanal viisil ega teatud muuhulgas suurt midagi uuest hügieenist. Nägu ja ihu pesti kord nädalas, nagu see oli olnud talurahvale omane mujalgi Euroopas. Oma elamist puhastati veelgi harvem. Isegi põgus pilguheit kinnitab, et 20. sajand on eestlaste elu ja olemist põhjalikult muutnud.

Genres: History, Nonfiction

248 pages, Hardcover

First published January 1, 2017

Reviews

[Agne · Rating 5 out of 5]

Lihtsaim viis tärni sellel aastal, võiks olla eestlasele kohustuslik raamat. Akadeemiline, tekstisiseste viietega, aga täiesti loetav (ka mu vanaemale meeldib), suurepärased fotod ja palju huvitavaid mälestusi hügieeni jms teemadel.

"Niisugune olukord oli paljudes kodudes, sõltuvalt võimalustest ja ka tahtmistest ning harjumustest. Kui sõjaeelsete aastate noored püüdsidki midagi parandada või muuta, põrkus see sageli vanade vastuseisule põhjendusega, et eluaeg mitmed põlved niimoodi elanud ja polnud viga midaagi, mis siis nüüd äkki viga? Kui tahate, tehke ise omale mingi puhtam nurgake, kuid see ei tohi segada kogu pere sissejuurdunud harjumusi."

"Noh, ka see pole eputamine, ei tea, mis sitta selle lapse suus õieti on, et seda harjaga peab küürima."

[Helene Uppin · Rating 5 out of 5]

Igale eestlasele, kes teab rääkida, kuidas vanasti rohi rohelisem oli,
või kuidas keegi teine õigesti elama peaks,
või hoopis sellele, kes muretseb, et äkki ta on ainuke, kes salaja tatikolli püksisäärde pühib,
või ei viitsi vahel hambaid pesta,
või tunneb, et lastega piisavalt arendavaid tegevusi ei tee,
või tegelt täiega võsas kakamist naudib -

kohustuslik lugemine!

[Ingrid · Rating 4 out of 5]

Eriti lühidalt: see on see raamat, mida lugeda, et jälle kord olla rõõmus pesumasina ja veega kempsu ja suurte akende ja tolmuimejate ja sooja duši üle (nimekirja võiks jätkata lõputult).

Ei tea, kas võib üldistada, et inimesed ju ikka tahavad teada, et mida nende kauged esivanemad tegid ja kuidas elasid, aga mind see küll huvitab. Ja mida argisemal tasemel, seda põnevam see kõik tundub. Sellest raamatust saab kõvasti teada selle kohta, kuidas maarahvas Eestis nii umbes 100 aastat tagasi elas ja milline oli tolleaegne arusaam nt ajast, puhtusest, tööst, privaatsusest (vbolla et spoiler, aga seda praeguses tähenduses lihtsalt ei olnud).

Meenutab ingliskeelset How to be a Victoriani - seal räägiti Victoria aja töölisklassi elust läbi ühe päeva kõige tavalisemate toimetuste ja asjade. Nii et vormilt justku sarnane, aga elud, mida kirjeldati ometi nii pööraselt erinevad.

[Triin · Rating 5 out of 5]

Raamatu suur väärtus seisneb selles, et eestlaste igapäevaelu puudutav materjal on asjatundlikult kokku kogutud ja ladusalt loetavaks muhedaks teoseks kirjutatud. Rohkelt on ära kasutatud inimeste vahetuid ja värvikaid meenutusi, pildimaterjal on huvitav ja mitmekesine. Kuigi sellele raamatus viide puudub, on „Eesti argielu“ raamatu kaanefoto tehtud hoopis Venemaal, Simititsa külas. Aga ju eestlased Kuusalu rannast Venemaale välja rännates oma argielugi kaasa võtsid.

[Risto Hinno · Rating 4 out of 5]

Põnev raamat. Väga palju raamatuid, kus käsitletakse igapäevast elu ning hügieeni. Kuna ma ise polnud selle temaatikaga enne kursis, siis oli üllatav lugeda, kui mustad (tänapäeva standardite järgi) vanad eestlased olid. Pigem olen kuulnud, kuidas vanad eestlased ehitasid esimese asjana sauna ja siis alles ülejäänud hooned. Faktid seda väga ei kinnita. Lisaks ei käinud vanad eestlased oma häda käimlas tegemas, vaid kasutati mõnda põldu või lepikut (peenema häda pärast teistest väga kaugele ei mindudki). Lapsed kasvasid ka üldjuhul iseseisvalt või vanavanemate hoole all (kui need põllutööd teha ei jaksanud). Samas tolleaegses kontekstis on selline toimimine loogiline, tänapäeva standardite järgi mineviku hindamine on mõttetu. Huvitav, kui mõned padukonservatiivid räägivad vanade traditsioonide taastamisest, siis kas nad ka eelnevate aegade hügieenist mõtlevad? Millegipärast tahetakse ikka võtta eelnevast romantilisi aspekte, mis tihtilugu kaasajal välja mõeldud.
Lisaks üks huvitav tähelepanek raamatust. Hügieenikombed tegid 20ndatel ja 30ndatel läbi suured muutused. Vanemad inimesed vaatasid sellele pigem eitavalt (liigne peenutsemine), kuid muutused toimusid noorte kaudu. Inimeste käitumine on võimalik. Vaadates väljakutseid, millega vastakuti seisame, on see julgustav näide.
Raamat on seega tore (pani mind rohkem mõtlema, kui algselt lootsin). Ainus, mida ma rohkem oleksin oodanud, oli muude teemade peale hügieeni käsitlemise. Kuid eks see oli arusaadav, kuna materjali napib.

[Ragne Rämmal-Orason · Rating 5 out of 5]

Raamat räägib sellest, kuidas eestlased viimase 150 aastaga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks on muutunud. Uus aeg ja moodne maailm panid meid kella järgi elama, õpetasid privaatsust ja muutsid individualistlikumaks. Mõnigi asi sai siin harjumuseks üpris hiljuti: sanitaartopograafide 1920. aastail tehtud uuringud kinnitasid, et üldiselt elati vanal viisil ega teatud muuhulgas suurt midagi uuest hügieenist. Nägu ja ihu pesti kord nädalas, nagu see oli olnud talurahvale omane mujalgi Euroopas. Oma elamist puhastati veelgi harvem. Isegi põgus pilguheit kinnitab, et 20. sajand on eestlaste elu ja olemist põhjalikult muutnud.

Minu kommentaar: Väga huvitav, kohati ka sügavalt üllatavad teadmised :)

[Epp · Rating 5 out of 5]

Nii huvitav lugemine!

[Kristine · Rating 4 out of 5]

Väga hea raamat. Loetav, läheb hästi edasi, huvitav ja paneb mõtlema. Kuna käsitleb olnut ca sada aastat tagasi, ei olegi see nii pikk aeg, et ette kujutada, kuidas inimesed meiega samades paikades elasid. Soovitan!