What do you think?
Rate this book
Kogutud teosed #11
Elu ja armastus
«Elu ja armastus» on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus.
Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu.
Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu.
- GenresClassics
384 pages, Hardcover
First published October 1, 1934
34 people are currently reading
356 people want to read
About the author
A.H. Tammsaare
84 books64 followersA.H. Tammsaare, born Anton Hansen, was an Estonian writer whose pentalogy Truth and Justice (Tõde ja õigus; 1926 – 1933) is considered one of the major works of Estonian literature and "The Estonian Novel".
Tammsaare was born in 1878 into a farming family. He attended secondary school in Tartu from 1898 to 1903 and from 1903 to 1905 he worked as an editor at the Tallinn newspaper, Teataja. In Tallinn he was able to witness the Russian Revolution of 1905.
In 1907 he enrolled as a law student at Tartu University, but in 1911 he was unable to sit his finals, as he became very ill with tuberculosis. He was moved to Sochi on the Black Sea and then to the Caucasus Mountains, where his condition improved. On his return to Estonia, he lived for six years on his brother's farm where he was again affected by illness. Unable to work, he threw himself into his studies and mastered English, French, Finnish and Swedish.
After his marriage in 1920 he moved to Tallinn and embarked on the most productive period of his life. His greatest influences were the Russian classics of Dostoyevsky, Tolstoy and Gogol, butt his work also shows the influence of Oscar Wilde, Knut Hamsun and Andre Gide. He occupies a central place in the development of the Estonian novel and is a figure of European significance.
Tammsaare was born in 1878 into a farming family. He attended secondary school in Tartu from 1898 to 1903 and from 1903 to 1905 he worked as an editor at the Tallinn newspaper, Teataja. In Tallinn he was able to witness the Russian Revolution of 1905.
In 1907 he enrolled as a law student at Tartu University, but in 1911 he was unable to sit his finals, as he became very ill with tuberculosis. He was moved to Sochi on the Black Sea and then to the Caucasus Mountains, where his condition improved. On his return to Estonia, he lived for six years on his brother's farm where he was again affected by illness. Unable to work, he threw himself into his studies and mastered English, French, Finnish and Swedish.
After his marriage in 1920 he moved to Tallinn and embarked on the most productive period of his life. His greatest influences were the Russian classics of Dostoyevsky, Tolstoy and Gogol, butt his work also shows the influence of Oscar Wilde, Knut Hamsun and Andre Gide. He occupies a central place in the development of the Estonian novel and is a figure of European significance.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 33 reviews
January 4, 2025
Ma olen nii armunud sellesse raamatusse, et ma valutan sellest.
May 18, 2021
"Noores eas on eksiarmastus see kõige valusam ja raskem, sest noorelt meie kõik usume, et inimene võib eksida ükskõik milles, mitte aga armastuses. Ja kui selgub, et me armastuses eksime ning isegi kõige kurjemalt, siis oleme egoistlikult haavunud ja püüame iseenestele ja kas või kogu maailmale kinnitada, et me ometi pole eksinud, et me armastus on see kõige õigem."
Ja ongi läbi loetud kõik Tammsaare romaanid. "Elu ja armastus" lihtsalt sattus viimaseks, kuna mis seal salata - lugejate seas on just see romaan kõige vähem heakskiitu ja tähelepanu saanud. Juba enne raamatu kätte võtmist lugesin erinevaid arvustusi, millest kõige enam paistis silma asjaolu, et tegu on liiga pikaks ning igavaks venitatud raamatuga (30-leheküljelisest teosest on saanud 300-leheküljeline). Leiti ka, et teose sisu ei kõnetanud või tegelased olid ebameeldivad.
Minu puhul aga oli tegu teosega, mis on mind Tammsaare romaanidest kõige rohkem kõnetanud. Juba paari esimese peatüki jooksul sain aru, et see raamat on mõeldud mulle. Ainult paar aastat tagasi olin ka mina äsja gümnaasiumi lõpetanud vaene maatüdruk, kes suundus suurde linna õnne ja haridust otsima. Irma ei soovinud paigale jääda ning lõpetada samamoodi nagu tema eelkäijad, ta tahtis haridust omandada, elu avastada ja kogeda ning mis kõike veel. Teatuid sarnasusi on mul ka Irma iseloomuga. Isegi kui Irma võis esialgu linnas näida nagu vaikne hall hiireke, kes matsu ei jaga, oli ta tegelikult pealehakkaja ja kraps neiu. Ta oli aus ja avatud, ta ei peljanud härra Rudolfiga olla otsekohene. Ja noh, kui siin juba härra Rudolfist rääkida, olen ka mina oma eluteel kokkupuutunud nende müstiliste härradega, kes käivad su ümber nagu kass ümber palava pudru. Tihtipeale aga on see iha ja ahvatlus ainult ajutine nähtus. Sa oled sadam, millest nad läbi sõidavad.
Samas loomulikult ei saa ma väita, et ma oleks alati Irma poolt olnud. Siinkohal meeldisid mulle jällegi Tammsaare tegelaste vahelised pikad psühholoogilised ja filosoofilised dialoogid. Need dialoogid näitasid kui süütud ja lapsikud on alles Irma arusaamad elust. Tean, et ta oli kõigest 18-aastane, kuid mina küll enam nii sinisilmne temavanuselt ei olnud. Kuidas ta ei saanud aru, et mesinädalate periood ei kesta armastuses igavesti ning varem või hiljem tuleb ka õppida oma armastatuga tavaelu elama? On paratamatu, et armastuse esimene õrn ja lilleline armumiseperiood ei ole püsiv. See, kuidas ta Eedit kohates edvistama ja olukorda talle nina alla hõõruma hakkas oli ka väga ebameeldiv. Ise tahtsid Eedist ning tema jäägitust armastusest tükk aega lahti saada ja nüüd lähed nagu muuseas oma abielu eksponeerides soola haava peale puistama.
"Taheti olla veel kord õnnelikud, maksku mis maksab, taheti veel kord nagu unustada, et on elu, ja uskuda, et on ainult armastus"
Miks Irma ja Rudolfi lugu lõppes nii nagu ta lõppes põhjuseks on see, et nad armastasid erinevalt. Irma armastas nagu laps, kes uskus puhtasse ja süütusse armastusse. Rudolf armastas nagu rikutud mees, kes on juba mõndagi elus kogenud ning teab, et armastus ei ole sugugi alati nii kirev ja sügav. Raamatu lõpust paistab selgesti silma, et tegelikult oli Rudolf õnnetu inimene, kellele ei valmistanud rõõmu ei Irma armastus ega ka abielu. Teda huvitasid ainult vallatlused ja elu poolt pakutav lõbu, mis aeg-ajalt tema tuju tõstsid. Rudolf ütles ka ise, et Irma ju teadis juba enne abielu, milline inimene ta on ja oleks pidanud lihtsalt eemale hoidma. Tänapäevaseid termineid kasutades võiks Rudolfit nimetada "f*ckboy'ks", vanemaid ja viisakamaid väljendeid tarvitades "igaveseks poissmeheks". Aga tõenäoliselt on nii mõnigi meist armupimeduses uskunud, et saab oma armastusega mõnda inimest muuta. Ei saa...
Siia lõppu lisaksin Tammsaare poolt oskuslikult kirja pandud mehe ja naise vahelise dialoogi, mis on lihtne, kuid kirjeldab suurepäraselt probleemi, mida armulugudes ikka ette tuleb. Samuti võtab selle teose väga hästi kokku:
"Armastusega on nõnda, et tema kas teeb inimese paremaks ja puhtamaks või ta kastab ka armastatu elusaasta sisse. Mina teen oma armastusega viimast: kisun lõpuks ka sinu sinna, kus ma olen ise."
"Tee minuga mis tahes või kisu mind, kuhu tahad, armasta ainult!" palus Irma. "Ma tahan armastust."
"Mul ei ole seda armastust, mida sina ihkad, või minu armastusest ei jätku sinule, see ongi, millest pead aru saama."
PS: Avastasin, et lisaks suhete- ja armastusteemadele ning psühholoogilisfilosoofilistele mõtisklustele on veel üks motiiv, mis Tammsaare romaanidest alati läbi käib: keegi peategelastest sureb... Head lugemist!
Ja ongi läbi loetud kõik Tammsaare romaanid. "Elu ja armastus" lihtsalt sattus viimaseks, kuna mis seal salata - lugejate seas on just see romaan kõige vähem heakskiitu ja tähelepanu saanud. Juba enne raamatu kätte võtmist lugesin erinevaid arvustusi, millest kõige enam paistis silma asjaolu, et tegu on liiga pikaks ning igavaks venitatud raamatuga (30-leheküljelisest teosest on saanud 300-leheküljeline). Leiti ka, et teose sisu ei kõnetanud või tegelased olid ebameeldivad.
Minu puhul aga oli tegu teosega, mis on mind Tammsaare romaanidest kõige rohkem kõnetanud. Juba paari esimese peatüki jooksul sain aru, et see raamat on mõeldud mulle. Ainult paar aastat tagasi olin ka mina äsja gümnaasiumi lõpetanud vaene maatüdruk, kes suundus suurde linna õnne ja haridust otsima. Irma ei soovinud paigale jääda ning lõpetada samamoodi nagu tema eelkäijad, ta tahtis haridust omandada, elu avastada ja kogeda ning mis kõike veel. Teatuid sarnasusi on mul ka Irma iseloomuga. Isegi kui Irma võis esialgu linnas näida nagu vaikne hall hiireke, kes matsu ei jaga, oli ta tegelikult pealehakkaja ja kraps neiu. Ta oli aus ja avatud, ta ei peljanud härra Rudolfiga olla otsekohene. Ja noh, kui siin juba härra Rudolfist rääkida, olen ka mina oma eluteel kokkupuutunud nende müstiliste härradega, kes käivad su ümber nagu kass ümber palava pudru. Tihtipeale aga on see iha ja ahvatlus ainult ajutine nähtus. Sa oled sadam, millest nad läbi sõidavad.
Samas loomulikult ei saa ma väita, et ma oleks alati Irma poolt olnud. Siinkohal meeldisid mulle jällegi Tammsaare tegelaste vahelised pikad psühholoogilised ja filosoofilised dialoogid. Need dialoogid näitasid kui süütud ja lapsikud on alles Irma arusaamad elust. Tean, et ta oli kõigest 18-aastane, kuid mina küll enam nii sinisilmne temavanuselt ei olnud. Kuidas ta ei saanud aru, et mesinädalate periood ei kesta armastuses igavesti ning varem või hiljem tuleb ka õppida oma armastatuga tavaelu elama? On paratamatu, et armastuse esimene õrn ja lilleline armumiseperiood ei ole püsiv. See, kuidas ta Eedit kohates edvistama ja olukorda talle nina alla hõõruma hakkas oli ka väga ebameeldiv. Ise tahtsid Eedist ning tema jäägitust armastusest tükk aega lahti saada ja nüüd lähed nagu muuseas oma abielu eksponeerides soola haava peale puistama.
"Taheti olla veel kord õnnelikud, maksku mis maksab, taheti veel kord nagu unustada, et on elu, ja uskuda, et on ainult armastus"
Miks Irma ja Rudolfi lugu lõppes nii nagu ta lõppes põhjuseks on see, et nad armastasid erinevalt. Irma armastas nagu laps, kes uskus puhtasse ja süütusse armastusse. Rudolf armastas nagu rikutud mees, kes on juba mõndagi elus kogenud ning teab, et armastus ei ole sugugi alati nii kirev ja sügav. Raamatu lõpust paistab selgesti silma, et tegelikult oli Rudolf õnnetu inimene, kellele ei valmistanud rõõmu ei Irma armastus ega ka abielu. Teda huvitasid ainult vallatlused ja elu poolt pakutav lõbu, mis aeg-ajalt tema tuju tõstsid. Rudolf ütles ka ise, et Irma ju teadis juba enne abielu, milline inimene ta on ja oleks pidanud lihtsalt eemale hoidma. Tänapäevaseid termineid kasutades võiks Rudolfit nimetada "f*ckboy'ks", vanemaid ja viisakamaid väljendeid tarvitades "igaveseks poissmeheks". Aga tõenäoliselt on nii mõnigi meist armupimeduses uskunud, et saab oma armastusega mõnda inimest muuta. Ei saa...
Siia lõppu lisaksin Tammsaare poolt oskuslikult kirja pandud mehe ja naise vahelise dialoogi, mis on lihtne, kuid kirjeldab suurepäraselt probleemi, mida armulugudes ikka ette tuleb. Samuti võtab selle teose väga hästi kokku:
"Armastusega on nõnda, et tema kas teeb inimese paremaks ja puhtamaks või ta kastab ka armastatu elusaasta sisse. Mina teen oma armastusega viimast: kisun lõpuks ka sinu sinna, kus ma olen ise."
"Tee minuga mis tahes või kisu mind, kuhu tahad, armasta ainult!" palus Irma. "Ma tahan armastust."
"Mul ei ole seda armastust, mida sina ihkad, või minu armastusest ei jätku sinule, see ongi, millest pead aru saama."
PS: Avastasin, et lisaks suhete- ja armastusteemadele ning psühholoogilisfilosoofilistele mõtisklustele on veel üks motiiv, mis Tammsaare romaanidest alati läbi käib: keegi peategelastest sureb... Head lugemist!
February 8, 2024
parafraseerides Maarja Vaino järelsõna: fuckboy on vaimselt viljatu mees
April 6, 2024
Minu igavene lemmikteos. Lisan siia ka kõik oma lemmik tsitaadid raamatust ja neid on väga palju.
See, kui palju ma mõtlen Rudolfist ja tema psüühikast, on ebareaalne. Lugesin seda raamatut praegu teist korda ja alles nüüd ma hakkasin aru saama sellest, kuidas Rudolfil oli koguaeg see olukord “kontrolli all” ehk ta põhiliselt terve aja vältel oli teadnud, millega see lõppeb ja see ajab mind nii hulluks…
Ma jään igavesti armastama seda teost ja igavesti on Rudolf mu lemmik tegelaskuju, kellest mõtlen palju
Tsitaadid, et nad mul alati olemas oleks:
“ Surma näidatakse kinos palju õigemini kui armastust, surma ja kübaraid ja kleitisi. Nende pärast maksab kinos käia”
“ Mehed on rumalad, kui on armastus, mehed on närakad, sellepärast…”
“Mitte et petta, vaid et öelda, kui armastame. Sest mis sa siis teed, kui sulle pole lokke antud, nagu minul, näiteks? Hakkad luiskama, sest see ongi su lokid”
“ Seni kui mees teid armastab, ei tea te temast midagi või teate väga vähe, oodake kuni ta teid mitte enam ei armasta, siis hakkate tast aimu saama”
“ Noorus elab esiotsa oma isade-emade kulul või läheb nii ehk teisiti pankrotti ja laseb endale kuuli pähe. Otsib seda kuuli äris ja armastuses, töös ja teenistuses, mõttes ja unistuses. Nagu ei saaks siinilmas üldse ilma kuulita läbi”
“ Mina olen põhjani rikutud inimene. Mis mind parandada võib, seda ma ei tea, aga ometi peaks midagi olema, mis parandaks minusugusegi. Ja mina arvan, et teiegi, preili, olete pisut rikutud”
“Teil on üks kahest valida: Kas muuta oma arvamust armastusest või minna vabasurma”
“Armastus võib alati enese- või teisetapmisele viia, arva temast mis tahes. Sest tema on alati petlikum, kui oskad arvata”
“Koid söövad iga kuulsuse, au aurab ära, rikkus muutub tolmuks, armastusest saab parimal korral ükskõiksus, ja mis te teete oma hingeõnnistusega, kui olete nii või teisiti surnud, vähemalt selle elu mõttes”
“Kui inimesel noorest peast pole kuhugi püüelda, siis hakkab ta iseennast ja teisi tapma”
“Ning nõnda seoksin oma südametunnistuse oma kõlbusetunde sinuga paratamatult”
“Lonni näeb armastuses ainult lõbu ja ajaviidet, neile aga Rudolfiga on armastus püha kui palvetus, tõsine kui tõotus, raske kui suur rõõm, piinav ja valus nagu surma eeltundmus.”
“Purjus elust ja armastusest”
“ Ainult vahetevahel tullakse koju puhkama, nii-öelda elust hinge tagasi tõmbama ja siis on ka armastust, pisut armastust, sest päris ilma armastuseta pole elu kunagi”
“Selle sõna pärast võiksin iseenda ja ka sinu tappa, esteks iseenda ja alles siis sinu, kui see oleks võimalik, sest seni kui ma elan, ei saa ma sind tappa, kartes jääda kuidagi üksi elama”
“Meeste suurim mure on, kuis oma naisi rikkuda”
“Aga tead, mis otsusele mina tänase ööga jõudsin? Peta mind ükskõik kui hirmsasti ja jälgilt, ega sa must ikkagi lahti saa: ma armastan sind ikkagi, armastan iseoma ja sinu tahtmise vastugi. Pealegi mõtlesin ma, et kui sa muidu kuidagi ei või, kui pead mind tingimata petma, eks siis peta, küll ma juba välja kannatan, sest et on armastus, see üsna õige”
“Aga kas meie ei kuulu keskaega? küsis Rudolf. Mis oli keskajal? Usk ja taudid, ilma pisilateta muidugi. Ja nüüd? Samuti usk ja taudid, ainult pisilatega, nii et usku poleks õieti enam vajagi. Usk oli ju selleks, et teada, jumal saadab taudid, sest inimene arvas, et mis sel jumalal ikka teha, mõtleb ainul ajaviiteks inimestele taude välja”
“Ma olen õnnelik sinu käes kannatades ja piineldeski”
“Ma armastan sind nõnda, et ma ei saa õieti nende naiste peale kadegi olla, kellega sa mind petad”
“Anna mulle veel oma kallistuste mürki! Tee pärast minuga, mis tahad, mürgita mind veel tänagi! Suudle mind, et ma su mürgi kätte kas või sureks! Ma ei taha enam elada, kui mul pole sinu mürki”
“Armasta oma ilusat armastust rohkem kui oma elu, ta on seda väärt, sest Sinu elu suutsin ma rikkuda, sinu armastust mitte…”
“Peale selle jääb asju, mida likvideerib ainult aeg, kui temagi seda suudab. Aga ajal on hea abimees, sa tead tema nime samuti kui minagi ja see likvideerib juba üsna lõplikult”
“ Sest mis on meie armastusest saanud? Mina olen ta uputanud tühjade sõnadega. Sõnad on kui vesikivid armastuse kaelas mõttemerel”
“Ma aegamööda rikun ja raiskan sinu ilusa elu ja armastuse.”
“Ta ei vasta midagi, karjub ainult, et tahab surra”
“Mu ritsikas, ma armastan sind ikka veel. Saa õnnelikuks! R.”
See, kui palju ma mõtlen Rudolfist ja tema psüühikast, on ebareaalne. Lugesin seda raamatut praegu teist korda ja alles nüüd ma hakkasin aru saama sellest, kuidas Rudolfil oli koguaeg see olukord “kontrolli all” ehk ta põhiliselt terve aja vältel oli teadnud, millega see lõppeb ja see ajab mind nii hulluks…
Ma jään igavesti armastama seda teost ja igavesti on Rudolf mu lemmik tegelaskuju, kellest mõtlen palju
Tsitaadid, et nad mul alati olemas oleks:
“ Surma näidatakse kinos palju õigemini kui armastust, surma ja kübaraid ja kleitisi. Nende pärast maksab kinos käia”
“ Mehed on rumalad, kui on armastus, mehed on närakad, sellepärast…”
“Mitte et petta, vaid et öelda, kui armastame. Sest mis sa siis teed, kui sulle pole lokke antud, nagu minul, näiteks? Hakkad luiskama, sest see ongi su lokid”
“ Seni kui mees teid armastab, ei tea te temast midagi või teate väga vähe, oodake kuni ta teid mitte enam ei armasta, siis hakkate tast aimu saama”
“ Noorus elab esiotsa oma isade-emade kulul või läheb nii ehk teisiti pankrotti ja laseb endale kuuli pähe. Otsib seda kuuli äris ja armastuses, töös ja teenistuses, mõttes ja unistuses. Nagu ei saaks siinilmas üldse ilma kuulita läbi”
“ Mina olen põhjani rikutud inimene. Mis mind parandada võib, seda ma ei tea, aga ometi peaks midagi olema, mis parandaks minusugusegi. Ja mina arvan, et teiegi, preili, olete pisut rikutud”
“Teil on üks kahest valida: Kas muuta oma arvamust armastusest või minna vabasurma”
“Armastus võib alati enese- või teisetapmisele viia, arva temast mis tahes. Sest tema on alati petlikum, kui oskad arvata”
“Koid söövad iga kuulsuse, au aurab ära, rikkus muutub tolmuks, armastusest saab parimal korral ükskõiksus, ja mis te teete oma hingeõnnistusega, kui olete nii või teisiti surnud, vähemalt selle elu mõttes”
“Kui inimesel noorest peast pole kuhugi püüelda, siis hakkab ta iseennast ja teisi tapma”
“Ning nõnda seoksin oma südametunnistuse oma kõlbusetunde sinuga paratamatult”
“Lonni näeb armastuses ainult lõbu ja ajaviidet, neile aga Rudolfiga on armastus püha kui palvetus, tõsine kui tõotus, raske kui suur rõõm, piinav ja valus nagu surma eeltundmus.”
“Purjus elust ja armastusest”
“ Ainult vahetevahel tullakse koju puhkama, nii-öelda elust hinge tagasi tõmbama ja siis on ka armastust, pisut armastust, sest päris ilma armastuseta pole elu kunagi”
“Selle sõna pärast võiksin iseenda ja ka sinu tappa, esteks iseenda ja alles siis sinu, kui see oleks võimalik, sest seni kui ma elan, ei saa ma sind tappa, kartes jääda kuidagi üksi elama”
“Meeste suurim mure on, kuis oma naisi rikkuda”
“Aga tead, mis otsusele mina tänase ööga jõudsin? Peta mind ükskõik kui hirmsasti ja jälgilt, ega sa must ikkagi lahti saa: ma armastan sind ikkagi, armastan iseoma ja sinu tahtmise vastugi. Pealegi mõtlesin ma, et kui sa muidu kuidagi ei või, kui pead mind tingimata petma, eks siis peta, küll ma juba välja kannatan, sest et on armastus, see üsna õige”
“Aga kas meie ei kuulu keskaega? küsis Rudolf. Mis oli keskajal? Usk ja taudid, ilma pisilateta muidugi. Ja nüüd? Samuti usk ja taudid, ainult pisilatega, nii et usku poleks õieti enam vajagi. Usk oli ju selleks, et teada, jumal saadab taudid, sest inimene arvas, et mis sel jumalal ikka teha, mõtleb ainul ajaviiteks inimestele taude välja”
“Ma olen õnnelik sinu käes kannatades ja piineldeski”
“Ma armastan sind nõnda, et ma ei saa õieti nende naiste peale kadegi olla, kellega sa mind petad”
“Anna mulle veel oma kallistuste mürki! Tee pärast minuga, mis tahad, mürgita mind veel tänagi! Suudle mind, et ma su mürgi kätte kas või sureks! Ma ei taha enam elada, kui mul pole sinu mürki”
“Armasta oma ilusat armastust rohkem kui oma elu, ta on seda väärt, sest Sinu elu suutsin ma rikkuda, sinu armastust mitte…”
“Peale selle jääb asju, mida likvideerib ainult aeg, kui temagi seda suudab. Aga ajal on hea abimees, sa tead tema nime samuti kui minagi ja see likvideerib juba üsna lõplikult”
“ Sest mis on meie armastusest saanud? Mina olen ta uputanud tühjade sõnadega. Sõnad on kui vesikivid armastuse kaelas mõttemerel”
“Ma aegamööda rikun ja raiskan sinu ilusa elu ja armastuse.”
“Ta ei vasta midagi, karjub ainult, et tahab surra”
“Mu ritsikas, ma armastan sind ikka veel. Saa õnnelikuks! R.”
August 24, 2023
Venis ja venis, aga mõtteainet andis ohtralt.
June 9, 2021
Võib-olla ma kirjutan kunagi sellest kõigest, mis mulle selle raamatu juures ei meeldinud, aga praegu ma tahan küll oma mõtted sellest raamatust nii kaugele saada, kui vähegi võimalik.
January 1, 2023
“seni kui mees sind armastab, ei tea teie temast midagi voi teate liiga vähe, oodake, kuni ta teid mitte enam ei armasta, siis hakkate tast aimu saama”
“mõtlen, et poeks sulle ligi, ligi, kasvoi sinu sisse kohe, nii et meid ei olekski, nii et meid oleks üks.”
kui ma nyyd tagasi motlen siis see oli ika taiega seebikas
“mõtlen, et poeks sulle ligi, ligi, kasvoi sinu sisse kohe, nii et meid ei olekski, nii et meid oleks üks.”
kui ma nyyd tagasi motlen siis see oli ika taiega seebikas
February 24, 2020
Tegu on väga hea 30 leheküljelise raamatuga, mis kahjuks on venitatud 300 lehekülje peale. Seetõttu muutub raamatu lugemine kannatuseks ja Tammsaare aramstuse- ja elufilosoofia, mis pidanuks teose fookuses olema lämbub rohkete (mõtte)korduste sisse ära.
September 4, 2022
tänapäeva kontekstis ikka pisut kummalised lood selle 1930ndate elu ja armastusega. oleks nagu täpselt sama, aga kordades võimendatud. igatahes see läks mulle vÄga hinge ja ma võtsin seda võibolla isegi liiga isiklikult. pigem 4,5 kui 4 tähekest.
May 14, 2022
“siis oli see tundunud jõhkrana ja peaaegu vastikuna, nüüd tagantjärele näis, et see oli ilus ja pisut nagu heagi, sest vahepeal oli tulnud elu ja armastus.”
ootused olid väga madalad aga olen üllatunud, kuna see on nüüd üks mu lemmik raamat eesti kirjandusest. raamat räägib sellest, kuidas elu ja armastus käivad käsikäes, kuid peamine teema on see, kuidas armastus ajab hulluks ja viib meid tihti hulludele tegudele. vahepeal need pikad arutlused viskasid üle, aga muidu oli väga hea. samuti oli ka üllatavalt palju feminismi. kui soovite lugeda head eesti kirjandust siis see on minu number üks soovitus.
ootused olid väga madalad aga olen üllatunud, kuna see on nüüd üks mu lemmik raamat eesti kirjandusest. raamat räägib sellest, kuidas elu ja armastus käivad käsikäes, kuid peamine teema on see, kuidas armastus ajab hulluks ja viib meid tihti hulludele tegudele. vahepeal need pikad arutlused viskasid üle, aga muidu oli väga hea. samuti oli ka üllatavalt palju feminismi. kui soovite lugeda head eesti kirjandust siis see on minu number üks soovitus.
September 21, 2024
3,5⭐️
Irma kolib peale gümnaasiumi lõpetamist maalt linna tädi juurde. Peagi leiab ta omale majapidajanna koha 40ndates Ruudi juures. Noor ja rikkumata Irma pakub Ruudile huvi, nagu hoiatas ka täditütar Lonni, sest küll tema juba neid linnamehi tunneb. Irma armubki peremehesse ja peagi saab temast proua Ikka, kuid kas selline elu toob ka armastuse?
Siin romaanis on palju filosofeerimist elu ja armastuse ümber, hirmpikad monoloogid ja hästi kiire ning ootamatu lõpp. Mulle see täitsa meeldis, kuigi kohati ehk oleks võinud tekst ka lühem olla, aga noh see on ilmselt mu isiklik maitse eelistus.
Irma kolib peale gümnaasiumi lõpetamist maalt linna tädi juurde. Peagi leiab ta omale majapidajanna koha 40ndates Ruudi juures. Noor ja rikkumata Irma pakub Ruudile huvi, nagu hoiatas ka täditütar Lonni, sest küll tema juba neid linnamehi tunneb. Irma armubki peremehesse ja peagi saab temast proua Ikka, kuid kas selline elu toob ka armastuse?
Siin romaanis on palju filosofeerimist elu ja armastuse ümber, hirmpikad monoloogid ja hästi kiire ning ootamatu lõpp. Mulle see täitsa meeldis, kuigi kohati ehk oleks võinud tekst ka lühem olla, aga noh see on ilmselt mu isiklik maitse eelistus.
November 1, 2024
Raamat ise oli hea, mõtlemapanev, mitmetahuline & üllatavalt tänapäevase sisuga. Aga kuna peategelane Rudolf oli siuke enesekeskne tropp, suur lobiseja & tundemärkide järgi lähisuhtevägivallatseja, siis ei saa kahjuks üle 3 tärni panna. Samas - raamat ise on hästi kirjutatud, kuna tekitas nii palju emotsioone & mõtteid. Arutasime seda mu tudengiseltsi, ENÜSi lugemisklubis 29.okt. Koos arutades jõuab hoopis kirjumate mõteteni!
November 7, 2024
Raamatus on palju filosofeerimist ja Rudolfi tühja juttu just armastuse teemal: milline on õige armastus ja milliseid vorme võib armastus omandada. Elu tuleb sisse peamiselt ajastukeskkonnana ja teise peategelase (Irma) soovist ja sundusest oma elu kujundada. Raamatu tegevustik on küll paksuse kohta justkui õhuke (peaaegu ei toimugi nagu midagi), aga see, mis on, aitab mõtestada karakterite isiksust. Oli lehekülgi, mille puhul pidi end motiveerima läbilugemiseks; oli etteaimatavust, aga oli ka ootamatuid pöördeid.
April 22, 2021
Üsna häiriv teos. Tammsaare on küll meister, aga selle teose mõte jäi mulle kaugeks. Ei suutnud sisse elada, peategelased tundusid ebasümpaatsed, kauged. Mõtlesin pooleli jätta, aga samas midagi nagu tõmbas ka. Tammsaarel on igatahes paremat kraami.
January 12, 2021
Ühinen Tiidu arvamusega. Kohati on selle raamatu lugemine väga tüütu - need pikad sõnamulinat täis dialoogid nõuavad tõsist lugejapoolset vastupidavust. Raamatu lõpp on konkreetsem. Tammsaare vaade elule ja armastusele joonistub kõige selgemalt välja raamatu viimases kümnendikus.
May 19, 2024
Ma paneks sellele raamatule heal meelel seitsme. Või kaheksa. Või miljoni. Loomulikult viiepallisüsteemis. Sugugi mitte seetõttu, MILLEST see teos kõneleb (sest sisu üle võiks alati mitme kandi pealt iriseda, kui tahaks ja viitsiks), vaid hoopis seepärast, KUIDAS see on kirja pandud. Tammsaare on lihtsalt võrratu, kordumatu stiiliga kirjanik ning mul on kahju, et selle tõdemuse sügavam tunnetamine varem pärale ei jõua. See tuleb alles teatud elukogemusega.
Aastakümnete eest, kui "Elu ja armastust" esimest korda lugesin, ei jäänud just kuigi sügavat muljet. Vanus oli vale.
Millalgi hiljem võtsin selle uuesti ette, ei suuda hetkel meenutada, mis põhjusel. Oli hoopis teine raamat, palju parem, kui see esimene :D Aga endiselt mitte päris just minu tassike teed.
Nüüd otsustasin, et loen kogu Tammsaare uuesti üle. Kõik tõed ja õigused ja sakslased ja novellid ja kirjad ja muu värgi, mis ilmunud. Sest noh, Tammsaare ju ikkagi. "Elu ja armastus" oli esimene, mille kätte võtsin. Ja olin kui väga suure ja raske puuga piki pealage saanud. See ei olnud üldse seesama raamat, mida juba kahel korral lugenud olin, mille sündmustikku peast teadsin ja mille kohta mul oli varasemate kogemuste põhjal kujunenud üsna kindel arvamus ja arusaam. Ei, sel korral oli see hoopis teine raamat. Ainult tegelaste nimed kattusid, kõik muu oli minu jaoks täiesti pea peale pööratud. Selliseid asju suudab ainult Tõeliselt Hea Kirjandus. Ja ega lihtsast ja sirgjoonelisest lugemisest tulnudki midagi välja, sest pea igal leheküljel oli vähemalt paar-kolm kohta, mida mul oli vaja pikemalt nätsutada ja mille üle järele mõelda. Esiotsa proovisin mind enim kõnetanud kohtadest väljakirjutusi teha, aga üsna pea sain aru, et sel moel tuleks suurem osa raamatust ümber kribada.
Oijah, ma ei viitsi rohkem kirjutada. See tundub Tammsaare kõrval, kes on peajagu üle suuremast osast nobelistidest, kaunikesti mõttetu :D
Aastakümnete eest, kui "Elu ja armastust" esimest korda lugesin, ei jäänud just kuigi sügavat muljet. Vanus oli vale.
Millalgi hiljem võtsin selle uuesti ette, ei suuda hetkel meenutada, mis põhjusel. Oli hoopis teine raamat, palju parem, kui see esimene :D Aga endiselt mitte päris just minu tassike teed.
Nüüd otsustasin, et loen kogu Tammsaare uuesti üle. Kõik tõed ja õigused ja sakslased ja novellid ja kirjad ja muu värgi, mis ilmunud. Sest noh, Tammsaare ju ikkagi. "Elu ja armastus" oli esimene, mille kätte võtsin. Ja olin kui väga suure ja raske puuga piki pealage saanud. See ei olnud üldse seesama raamat, mida juba kahel korral lugenud olin, mille sündmustikku peast teadsin ja mille kohta mul oli varasemate kogemuste põhjal kujunenud üsna kindel arvamus ja arusaam. Ei, sel korral oli see hoopis teine raamat. Ainult tegelaste nimed kattusid, kõik muu oli minu jaoks täiesti pea peale pööratud. Selliseid asju suudab ainult Tõeliselt Hea Kirjandus. Ja ega lihtsast ja sirgjoonelisest lugemisest tulnudki midagi välja, sest pea igal leheküljel oli vähemalt paar-kolm kohta, mida mul oli vaja pikemalt nätsutada ja mille üle järele mõelda. Esiotsa proovisin mind enim kõnetanud kohtadest väljakirjutusi teha, aga üsna pea sain aru, et sel moel tuleks suurem osa raamatust ümber kribada.
Oijah, ma ei viitsi rohkem kirjutada. See tundub Tammsaare kõrval, kes on peajagu üle suuremast osast nobelistidest, kaunikesti mõttetu :D
February 26, 2024
“Oma südamest ei tahaks ma praegu rääkida,” vastas Rudolf, “sest tema on halb nõuandja, vähemalt minul.” “On otse hirmus, et sa oma armastust pead minusugusele raiskama.” “Armastusega on nõnda, et tema teeb inimese paremaks ja puhtamaks või ta kastab ka armastatu elusaasta sisse. Mina teen oma armastusega viimast: ma kisun lõpuks ka sinu sinna, kus ma olen ise.” “Sa üldse katsud, et oleks kergem, ja minuga on sul raske, sest et mina armastan sind.” “Armastus on neile koormaks. Sellepärast jätavad nad meid meie armastusega sinnapaika ja lähevad nende naiste juurde, kes ei armasta, vaid ainult lõbutsevad.” “No näete, kuis on armastusega: ta ajab vastasele poolele ainult hirmu peale.”
Lugu armastuse mitteväärimisest ja armastamisest mitteloobumisest. Tantsust hirmu- ja piinakatla ümber. Surmani.
Lugu armastuse mitteväärimisest ja armastamisest mitteloobumisest. Tantsust hirmu- ja piinakatla ümber. Surmani.
October 2, 2023
Ma isegi ei tea,, hullult meeldis see raamat ja kuidagi väga samastus mitmetes osades minuga. Eriti kuna ise olen ka kogenud nüüd esimest armastust ja mõistan täpselt, mida Irma tundis. Väga ladusalt läks selle lugemine ja tahaks raamatut endale osta, et sinna hoopis need tuhat klebarit panna, mis ma raamatukogu raamatule olen seni pannud. Mõni kirjutas siin, et ei tundnud emotsioone, aga mul just vastpidi, kuna eriti viimaste 40 lehe juures nutsin ma oi kui palju.
Ngl, see oli veidi eesti 30ndate fanfictionit /smut lihstalt 😳
Ngl, see oli veidi eesti 30ndate fanfictionit /smut lihstalt 😳
February 22, 2024
Lugesin seda teost esimest korda põhikooliealisena, sest vanaisa raamaturiiul sisaldas rohkelt Vildet, Tammsaaret jms ning väikesele osalise ajaga realistile see sobis. Eks tol ajal läks põhirõhk ilmselgelt armastusliinile. Küpsemas eas taaslugedes eeldasin, et nüüd võiks juba rohkem huvi pakkuda ka teose filosoofiline pool, kuid tegelikkuses jõudsin sellest lugedes üsna mitu korda tüdineda. Ei ole asi ilmselt ka "tammsaarelikus" filosofeerimises, sest Tõde ja õigus mulle väga meeldib. Toredaid ja mõtlemapanevaid tõeterasid ma siit muidugi leidsin ja teose üldmõte ei jäänud sugugi võõraks, kuis lõppmulje oli üsna emotsioonitu. Lõppu noorpõlvelugemisest ei mäletanud, see üllatas ja ma pigem ütleksin, et ei sobinud. Filmi kavatsen ka kunagi ära vaadata.
February 2, 2023
mul oli tammsaare igatsus ja see sai küllaga rahuldatud. kõnetas, nagu Ikka, mitmel tasandil. moodne on ikka moodne ja vanamoeline vana. ja nii palju filmilikkust oli, faabula oli igati filmilik-dramaatiline ja tegevus kangastus väga visuaalselt. annaks päris mitmele sõbrale lugeda täpselt praeguses eluhetkes. usun, et ühtteist äratuntavat leiab iga maalaps, kes linna läinud, ja iga tüdruk, kes on kokku puutunud härradega, kel libe keel ja suured sõnad.
February 28, 2024
Vaieldamatult raamat mis on minu eelpuberteetlikke ootusi tulevasele elule mitmeti kujundanud - paljus ka koostöös "Rudolf ja Irma" telelavastusega. Igatahes alles raamatut nüüd aastaid hiljem taas üle lugedes sain aru kui kulunud ümbrispaber on.
Omaette šedööver on ka Heino Puhveli järelsõna 1984. aasta väljaandele.
Omaette šedööver on ka Heino Puhveli järelsõna 1984. aasta väljaandele.
January 25, 2025
See raamat täitis mingi koha minus, mis ma ei teadnud et vajab täitmist. Ma olen täiesti murtud sellest, aga sellegi poolest üks parimaid raamatuid, mis olen kunagi lugenud, kui mitte parim. Tammsaare raamatud ikka aina üllatavad ja haaravad mind kaasa ennast lugema. Imeline.
February 3, 2025
4-4.5
Raamat läks kiirelt ja oli huvitav koos ootamatu lõpuga. Ainuke mis häiris, olid need lehekülgedepikkused dialoogid armastusest, rikutusest ja kapitalist. Tegelased olid huvitavad, asukohti oli hästi kirjeldatud ja ainukesed aeglased kohad olid need pikad dialoogid.
Raamat läks kiirelt ja oli huvitav koos ootamatu lõpuga. Ainuke mis häiris, olid need lehekülgedepikkused dialoogid armastusest, rikutusest ja kapitalist. Tegelased olid huvitavad, asukohti oli hästi kirjeldatud ja ainukesed aeglased kohad olid need pikad dialoogid.
July 24, 2019
Raamatus võitleb tõsine armastus tõelise ja näruse eluga. Rudolf kerib enda monoloogidega nii Irma kui ka lugejad puntrasse. Nii minu ema kui ka minu üks lemmikumaid raamatuid. Tammsaarelt parim!
October 22, 2021
Nohjah. Oleks võinud märksa lühemalt, aga samas mõni hea mõte oli ka.
January 6, 2022
Üks asi, mida ma panin tähele, et ei kasutata sõna "miks" - öeldaks, et "mis" vms, aga mitte "miks" - eks vist keelekasutus on muutunud aastate jooksul.
April 4, 2024
Imestan, kuidas nii kehvast raamatust nii hea film oli võimalik teha.
May 25, 2024
kange mürgine armastus
kõigepealt raamat, siis film
kõigepealt raamat, siis film
March 19, 2025
Irmale oleks meeldinud Smilersi "Ainult unustamiseks"
January 7, 2026
3.5/5
surprisingly huvitav?? moni koht oli keeruline kus mingi diskussioon oli uli pikk ja mote nagu kadus ara aga muidu see storyline oli vaga liigutav
surprisingly huvitav?? moni koht oli keeruline kus mingi diskussioon oli uli pikk ja mote nagu kadus ara aga muidu see storyline oli vaga liigutav
Displaying 1 - 30 of 33 reviews