Peegelmees on mees, kes märkab maailma ja peegeldab seda, vahel valusalt ja siiralt, vahel naljakate nurkade alt. Kuidas elada edasi, kui su abielu jõuab lahutuseni? Mismoodi suhtuda arstidesse, mustlastesse ja paastulaagritesse, kui su sees kasvab kurjus? Kas oled oma või võõras? Mitu passi su lastel on? Miks peab säutsuma ja jagama? Mida teha, kui su lastel on igav? Kes on Leonid Blablaa-Brežnev? Kus sind kohata võib, kas Tinderis? Kuidas leida tasakaal nõiajookide ja magusahimu vahel? Mida öelda Arvo Pärdile? Mida vastata Fred Jüssile? Kas pahandada Jaan Tätte peale? ...ja kämpimisest, kelgutamisest, suusatamisest, sörkimisest. Eesti eelmise presidendi närimiskummist ja Eesti uue presidendi julgest tüdrukusoengust. Oma eksnaisega inertsist edasi tuuridel käimisest. Ning tähtsast valikust: kus elada?... Sellest kõigest kirjutab teile peegelmees Petrone.
A native New Yorker, writer and journalist Justin Petrone has been living in Northern Europe for more than 20 years. With a dozen books to his name and hundreds of articles, he specializes in travel memoirs and experimental dream fiction. His work has appeared in Standart and Edasi.
See pole just üks Justini tugevamaid kogumikke. Alguse-esseed on ausalt öeldes isegi tüütud, sarnanedes rohkem eneseabiõpikuga: Justin manitseb inimesi tegema sporti, hoidma eemale kohvist, hoidma eemale suhkrust ja nisust, jooma õela kohvi asemel hoopis ingveriteed... Mul oli kiusatus raamat pooleli jätta, kuid lõpuni jõudes oli hea meel, et ma seda ei teinud, sest lõpp oli palju tugevam. Isiklikum, haavatavam, mitte õpetav, vaid jutustav.
Paar asja, mis mul kulmu kergitasid: sõna "role model" oli eesti keelde tõlgitud kui "rollimudel". Meil on siiski olemas sõna "eeskuju"... Ning teiseks jutustas Justin eeterlike õlide abil ravitsemisest ja ka nende sissevõtmisest. Eeterlikud õlid on ainult välispidiseks tarbimiseks, loodetavasti keegi lugejatest sellest eeskuju ei võta!
See on hästi lihtne raamat - selline, mida sobib lugeda, kui oled väsinud ja tahad niisama meelelahutust. Mulle meeldib Justini muhe kirjutamisstiil ja meeldib, et ta on nii siiras ja avatud. Hea oli näha, et ta Eesti kultuuri ja ajaloo kohta nii palju teab - ma arvan, et kaugelt rohkem, kui üks keskmine eesti mees. Omamoodi kasulik lugeda, mida arvab Eestist ja eestlastest inimene, kes pole siin sündinud.
Ei olnud minu tassike teed. Ootasin enamat, aga oli pigem heietus. Lõpu poole olid paar lugu huvitavamad, aga see oli ka kõik. Samas lihtne ja kiire lugemine.